Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-09-44093/2 AI generated

2-09-44093/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-09-44093/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

A.F. esitas 03.09.2009. a Viru Maakohtule hagi A.K.`i vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust xxx. a tütar E.F.. Laps on registreeritud vallaslapsena. Kostja A.K. on alati pidanud Elinat oma tütreks, samuti peavad tema vanemad E.t oma lapselapseks. Poolte kooselu on lõppenud ning käesoleval ajal on laps hageja ülalpidamisel. Ajavahemikus 14.02.2007. a kuni käesoleva ajani on kostja hagejat toetanud ainult kokku 3 200 krooniga. E.F. on puudega laps, mistõttu vajab suuremat tähelepanu, hooldust ning lisakulutusi.

Legislator headnote

AI generated

2-09-44093/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hageja palub perekonnaseaduse (PkS) § 61 alusel mõista kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks põhjusel, et kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust.

Keywords

AI generated
right to know one's parentage habitual residence of child medical needs of child family asylum parental responsibility hearing of a parent
AI generated
2-16-1739/9
XXX(avaldaja, lapse ema) esitas 02.02.2016.a avalduse Harju Maakohtule ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alaealise XXXsuhtes ja hooldusõiguse avaldajale täielikult üleandmiseks.
2-12-40627/4
november 2012.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-12-40627 Tsiviilasi K T avaldus lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse üleandmiseks Menetlusosalised Avaldaja: K T (isikukood xxx, elukoht xxx) Puudutatud isik: AT (isikukood xxx, tegelik elukoht xxx; registrijärgne elukoht xxx) Puudutatud isik: HT (isikukood xxx, elukoht xxx) Eestkosteasutus: Vallavalitsus (asukoht Kesk tee 6 Ardu alevik vald 75001 Harjumaa) Kohtuistungi aeg 08.11.2012.a
2-10-42327/27
31. augustil 2010.a esitatud avalduse kohaselt elas avaldaja alates 1998. aastast vabaabielus J. M.`iga. Kooselust on 27.06.2000.a sündinud tütar A.. Kuna abielu ei olnud registreeritud, siis lapse sünniaktis ei ole kannet isa kohta. 2000.a septembrist kuni 2002. J.uarini viibis J. M. aresti all. J. M. suri ootamatult 07.11.2006.a.
2-22-17904/18
Välja mõista M. R. lt K. R. kasuks elatis alates 28.11.2022 kuni K. R. täisealiseks saamiseni XXX perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (hagiavalduse esitamise ajal 209,20 eurot, alates 01.04.2023 249,78 eurot), millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (hagiavalduse esitamise ajal 46,44 eurot, alates 01.04.2023 50,55 eurot), millest on maha arvatud pool lapsetoetusest (29.11.2022 – 31.01.2023 30 eurot, alates 01.02.2023 40 eurot (PKS § 101 lg 5)). Perioodil 28.11.2022 – 31.01.2023 on igakuise elatise summa 225,64 eurot kuus. Perioodil 01.02.2023 – 31.03.2023 on igakuise elatise summa 215,64 eurot kuus. Alates 01.04.2023 on igakuise elatise summa 260,33 eurot kuus.
2-17-13955/11
19.09.2017 kohtule esitatud avalduses palus Xxxxlõpetada avaldaja ja Xxxxühine hooldusõigus Xxxxsuhtes ja anda Xxxxhooldusõigus täielikult üle Xxxx.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

Keelduda A.F. hagi A.K.`i vastu menetlusse võtmisest.

Edasikaebe kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates.

ASJAOLUD

1. A.F. esitas 03.09.2009. a Viru Maakohtule hagi A.K.`i vastu elatise nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust xxx. a tütar E.F.. Laps on registreeritud vallaslapsena. Kostja A.K. on alati pidanud Elinat oma tütreks, samuti peavad tema vanemad E.t oma lapselapseks. Poolte kooselu on lõppenud ning käesoleval ajal on laps hageja ülalpidamisel. Ajavahemikus 14.02.2007. a kuni käesoleva ajani on kostja hagejat toetanud ainult kokku 3 200 krooniga. E.F. on puudega laps, mistõttu vajab suuremat tähelepanu, hooldust ning lisakulutusi.

3. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 2 175 krooni kuus.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohtuasja number 2-09-44093 Määruse tegemise aeg ja koht

10. september 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi A.F. hagi A.K.`i vastu elatise nõudes Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine

Hageja: Kostja: A.F. (IK xxx, elukoht: xxx A.K. (IK xxx, elukoht: xxx)

5. Hagiavalduse kohaselt on E.F. registreeritud vallaslapsena. E.F. sünnitunnistusel (tl 3) kanne isa kohta puudub.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hageja palub perekonnaseaduse (PkS) § 61 alusel mõista kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks põhjusel, et kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust.

7. Vastavalt PkS § 38 lg 1 tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Seega on põlvnemisel õiguslik tähendus üksnes juhul, kui see on tõestatud seaduses sätestatud korras.

8. Kuna hageja ja kostja abielus ei olnud, ei ole antud juhul kohaldatav lapse põlvnemise tuvastamisel PkS § 39 lg 1. Põlvnemise kindlakstegemine isast, kes ei ole lapse emaga abielus, toimub PkS § 41 ja 42 sätestatud korras.

9. Kuna lapse sünnitunnistusel kanne isa kohta puudub, ei ole järelikult pooled pöördunud ühise kirjaliku avalduse alusel perekonnaseisuametisse lapse põlvnemise kindlakstegemiseks (PkS § 41 lg 1) ja kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et lapse ema või kostja oleks pöördunud kohtu poole avaldusega lapse põlvnemise tuvastamiseks (PkS § 42)

10. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

Kohus on seisukohal, et kuniks ei ole tuvastatud E.F. põlvnemine kostjast, ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik hageja õiguste rikkumine ka juhul, kui eeldada hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

11. Seega enne elatise nõude esitamist kostja vastu, tuleb tuvastada seaduses sätestatud korras lapse põlvnemine kostjast A.K.`ist.

12. Kohus tugineb määruse tegemisel ka Viru Ringkonnakoht analoogilisele seisukohale kohtuasjas nr 2-07-15666 ning Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-4-07 (kohtulahendi p 22); arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikohus.ee/?id=11&indeks=0,2,10688,10694,10696&tekst=222497409 ).

Kohtunik