2-09-14166/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. september 2009, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

14. september 2009 kell 14.00, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-09-14166

Hagi ese

OÜ Lukerol hagi OÜ Ristot-In vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

88 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: OÜ Lukerol (rk 11377110; asukoht Tartu

mnt 13a, Ülenurme, Tartumaa)

hageja esindaja: volikirja alusel Raili Pruusapuu

(postiaadress Raidman OÜ, Aardla 23, Tartu; e-post

raili@raidman.ee)

kostja: OÜ Ristot-In (rk 10983877, asukoht Vana-Kuuste

küla, Kambja vald, Tartumaa)

kostja esindajad: juhatuse liige Urmas Kaseorg ja

volikirja alusel Urmas Kink

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt OÜ Lukerol hagi OÜ Ristot-In vastu põhivõla 80 000.- krooni,

intressi

10 000.-

krooni,

leppetrahvi

8000.-

krooni

ning

lisanduva

viivise

väljamõistmiseks.

2. Välja mõista OÜ-lt Ristot-In põhivõlg 34 720.- krooni ja viivis 15 554.56 krooni, kokku

50 274.56 krooni (viiskümmend tuhat kakssada seitsekümmend neli krooni ja

viiskümmend kuus senti) OÜ Lukerol kasuks.

3. Välja mõista OÜ-lt Ristot-In viivis 0,2% tasumata põhinõudest päevas alates 14.09.2009

kuni põhinõude tasumiseni OÜ Lukerol kasuks.

4. Jagada menetluskulud järgmiselt: jätta riigilõivust ¼ OÜ Lukerol kanda ja

¾ OÜ Ristot-In kanda, kõik muud menetluskulud jätta OÜ Ristot-In kanda.

5. Menetlusosaline

võib

nõuda

Tartu

Maakohtult

menetluskulude

rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega (TsMS § 174).

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

2/4

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1, 7).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. 26.02.2008 sõlmisid pooled laenulepingu, mille kohaselt sai kostja hagejalt laenu

80 000 krooni ning kohustus hiljemalt 26.05.2008 tagastama laenusumma ja tasuma

intressi 10 000 krooni. Lepingu p-i 2.2 kohaselt tasub kostja viivist 1% päevas tähtajaks

tasumata summalt. Lepingu p 3.2 järgi kohustub kostja tasuma lepingu p-s 3.1 sätestatud

kohustuse rikkumisel leppetrahvi 10% laenusummast. 04.12.2008 andis kostja juhatuse

liige kinnituskirja selle kohta, et kostja võlgneb hagejale 100 000 krooni (põhisumma

80 000 krooni, intress 10 000 krooni, kokkuleppeline intress 10 000 krooni) ning tasub

võla hiljemalt 31.12.2008. Kostja tasus 40 000 krooni 02.12.2008 ning 50 000 krooni

31.12.2008. 04.02.2009 pöördus hageja võla sissenõudmiseks OÜ Raidman poole.

OÜ Raidman saatis 12.02.2009 kostjale võlanõude, millele kostja vastas 02.03.2009.

26.03.2009 seisuga on hageja arvestanud viivist 240 800 krooni, mida nõuab põhisumma

80 000 krooni ulatuses. Kostja on nimetatud viivise tasunud. Hageja palub mõista

kostjalt enda kasuks välja põhisumma 80 000 krooni, intressi 10 000 krooni,

leppetrahvi 8000 krooni ning alates otsuse tegemisest viivise 1% tasumata

põhisummalt ja leppetrahvilt iga viivitatud päeva eest (tlk 4-8, 23).

2. 05.08.2009 istungil seletas hageja esindaja, et esimest korda esitati kostjale kirjalik

võlanõue 12.02.2009. Kostja tasus 90 000 krooni enne, kui hageja hakkas leppetrahvi

nõudma. Lepingus ei ole kirjas, mille katteks laekuvad summad kõigepealt arvestatakse.

Kinnituskiri on ühepoolne tahteavaldus (tlk 37).

3. 11.08.2009 seisukohas leidis hageja, et lepingu p-st 1.3 tuleneb üheselt, et kostja kohustub

laenu ja intressi tagastama hiljemalt 26.05.2008. Hagejal oli õiguspärane ootus, et kostja

täidab kokkuleppe. Kostja majanduslik olukord ei puutu asjasse. Kostja ei ole tõendanud

pooltevaheliste läbirääkimiste toimumist. Isegi kui läbirääkimised leidsid aset, ei anna see

alust arvata, et hageja nõustus laenu tagastamisega kostja väidetud viisil. Võla

kustutamise järjekord tuleneb VÕS § 88 lg-st 8. Hageja on nõus vähendama viivisemäära

0,2%-ni ning nõuab kostjalt kompromisssummana 13.08.2009 seisuga 50 274.56 krooni,

kui hageja menetluskulud mõistetakse kostjalt välja (tlk 39-41).

KOSTJA VASTUS

4. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda.

Majanduslik olukord ei võimaldanud kostjal tasuda laenu tähtaegselt. Pooled pidasid

läbirääkimisi ning jõudsid kompromissini, et kostja tasub laenu hiljemalt 2008. a lõpuks ja

hageja ei esita pretensioone ega viivisearveid. Kokkuleppe kohta andis kostja hagejale

04.12.2008 kinnituskirja. Kostja tasus laenu ja intressid vastavalt kokkuleppele 2008. a

detsembris. 2009. a veebruaris sai kostja võlanõude, mille rahuldamisest keeldus. Kostja

ei saa hageja arvestusest aru. Kostja ei ole tasunud hagejale mitte viivist, vaid põhivõla

80 000 krooni ning intressi 10 000 krooni. Kuna kostja tasus põhivõla vastavalt

kokkuleppele, ei ole hagejal alust viivist arvestada. Kostja on ilma suurema viivituseta ja

raskele majanduslikule olukorrale vaatamata tasunud kogu laenusumma ja intressid ning

taotleb seetõttu, et kohus ei arvestaks üldse viivist. Lisaks on viivisemäär ebamõistlikult

suur ega arvesta valitsevat majanduslikku olukorda. Kostja ei tunnista ka leppetrahvi, sest

pooled pidasid läbirääkimisi laenu tasumise tähtaja üle ja sõlmisid kokkuleppe. Hageja ei

ole saatnud kostjale ühtegi märgukirja leppetrahvi rakendamise kohta, leppetrahvi nõude

tõi välja alles hageja esindaja (tlk 29-30).

3/4

5. 05.08.2009 istungil oli kostja esindaja nõus, et kostja jäi tasumisega hiljaks. Pooltel oli

kokkulepe täiendava intressi 10 000 krooni kohta. Kostja tunnistab 10 000 krooni suurust

intressinõuet. Viivisemäär on ebamõistlikult suur, kostja palub viivise vähendamist

0,1%-ni päevas (tlk 37).

6. 13.08.2009 esitas kostja teatise oma majandusliku olukorra kohta (tlk 44).

KOHTU SEISUKOHT

7. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nad sõlmisid 26.02.2008 laenulepingu (tlk 9),

mille kohaselt sai kostja hagejalt laenu 80 000 krooni (p 1.1). Samuti ei ole poolte vahel

vaidlust selle üle, et kostja ei täitnud nõuetekohaselt lepingu p-idest 1.3 ja 2.1 tulenevat

kohustust tasuda hiljemalt 26.05.2008 intressi 10 000 krooni ja tagastada laenusumma.

8. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult

maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on

kokku lepitud. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

9. Kostja väidete kohaselt ei suutnud ta lepingut täita majandusliku olukorra tõttu, poolte

vahel toimusid läbirääkimised ning pooled jõudsid kompromissini, et kostja tasub laenu

2008. a lõpuks ja hageja ei esita pretensioone ega viivisearveid. Kokkuleppe kohta andis

kostja ka kinnituskirja (tlk 29). Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud pooltevaheliste

läbirääkimiste toimumist. Isegi kui läbirääkimised leidsid aset, ei anna see alust arvata, et

hageja nõustus laenu tagastamisega kostja väidetud viisil. Kinnituskiri on vaid ühepoolne

dokument (tlk 37, 39-40).

10. 04.12.2008 kinnituskirjas kinnitab kostja juhatuse liige, et kostja võlgneb hagejale

26.02.2008 laenulepingu alusel 100 000 krooni, mille kohustub tasuma hiljemalt

31.12.2008 (tlk 10). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kinnituskirjas märgitud

100 000 krooni all peeti silmas põhisummat 80 000 krooni, intressi 10 000 krooni ja n.ö

kokkuleppelist intress 10 000 krooni (tlk 5, 37). Kohus leiab, et kinnituskirja tuleb

käsitada võlatunnistusena. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega

lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega

tunnistatakse kohustuse olemasolu. Puuduvad tõendid, et pooled jõudsid läbirääkimiste

tulemusel kompromissile, mille kohaselt loobub hageja muudest nõuetest, sh viivisest.

11. Kohus ei pea hageja leppetrahvi nõuet põhjendatuks. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on

leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta

kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu p-i 3.1 kohaselt on

kostja kohustatud teatama hagejale viie päeva jooksul asjaoludest, mis vähendavad tema

maksevõimet, ning p-i 3.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda teatamiskohustuse

mittetäitmisel kostjalt leppetrahvi 10% laenusummast (tlk 9). Kostja tasus hagejale

esimesed summad alles 02.12.2008, kuigi kohustuse täitmise tähtaeg oli laenulepingu

kohaselt 26.05.2008. Seega pidi hageja avastama kostjapoolse rikkumise 2008. a mais.

04.12.2008 kinnituskirjas on kostja tunnistanud võlga kogusummas 100 000 krooni, kuid

hagiavaldusse (tlk 5) ja 12.02.2009 võlanõudesse (tlk 14) on hageja teadnud lahti

kirjutada, millest summa täpselt koosneb. Kohtu arvates annab see tunnistust poolte

eelnevast suhtlemisest ja kostja poolt hageja informeerimisest. VÕS § 159 lg 2 kohaselt

kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast

kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

Leppetrahvi nõudis hageja alles 12.02.2009 võlanõudes, mille kostja sai kätte 13.02.2009

4/4

(tlk 14, 15). Kohus on seisukohal, et hageja ei ole teatanud leppetrahvi nõudmisest

mõistliku aja jooksul.

12. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et 11.08.2009 kompromissnõudes hageja kostjalt n.ö

kokkuleppelist intressi ei nõua (tlk 40-41, 42), tuleb asuda seisukohale, et kostja on

kohustatud tasuma hagejale põhinõude 80 000 krooni, lepingust tuleneva intressi

10 000 krooni ning viivist kohustuse täitmisega viivitamise eest.

13. Kostja tasus hagejale 40 000 krooni 02.12.2008 ja 50 000 krooni 31.12.2008 (tlk 11-13).

Pooled ei ole kohustuste täitmise järjekorras kokku leppinud. VÕS § 88 lg 8 näeb ette, et

kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et

täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi

ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 9 kohaselt ei või võlgnik võlausaldaja

nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks VÕS § 88 lg-s 8 sätestatust erinevat järjekorda.

Seega tuleb kostja tasutud summadest lugeda kõigepealt tasutuks sissenõutavaks

muutunud intress ja viivis ning seejärel põhivõlg.

14. Lepingu p 2.2 kohaselt maksab kostja viivist 1% tähtajaks tasumata summalt iga

viivitatud kalendripäeva eest. Kostja palub jätta viivise välja mõistmata või vähendada

viivise 0,1%-ni (tlk 44). VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 sätestavad, et kui tasumisele kuuluv

viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda viivise maksmiseks kohustatud

lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse

täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte

majanduslikku seisundit. Kostja teatise kohaselt on ta alandanud alates 01.03.2009

osutatavate teenuste hindeid ning saanud 2009. a esimese kuue kuuga kahjumit

240 000 krooni (tlk 44). Ühtegi tõendit, mh lubatud majandusaasta aruannet, ei ole kostja

oma majandusliku olukorra kinnituseks esitanud. Laenulepingutest ja täitmisteatest (tlk

45-48) nähtuvalt on kostjal kohustusi teiste isikute ees, kuid sellest ei saa järeldada halba

majanduslikku seisu. Samas on kostja tasunud hagejale kinnituskirjas lubatud tähtaja

jooksul ja enne kirjaliku võlanõude esitamist siiski piisavalt suure summa. Samuti on

viivisemäär põhjendamatult kõrge – 1% päevas, s.o 365% aastas. Arvestades eeltoodut

ning kostja taotletut ja hageja poolt kompromissnõudes pakutut, peab kohus mõistlikuks

viivisemääraks 0,2% päevas.

15. Alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kostja poolt esimese makse tegemiseni

oli viivise summaks 30 240 krooni (0,2% päevas 80 000 kroonilt 189 päeva eest). Seega

tuleb 02.12.2008 tasutud 40 000 kroonist arvestada 30 240 krooni viivise ning 9760

krooni intressi katteks. Alates 03.12.2008 kuni järgmise makse tegemiseni oli viivise

summaks 4480 krooni (0,2% päevas 80 000 kroonilt 28 päeva eest). Seega tuleb

31.12.2008 tasutud 50 000 kroonist arvestada 4480 krooni viivise, 240 krooni intressi ning

45 280 krooni põhivõla katteks. 01.01.2009 ja ka käesoleva aja seisuga on kostjal

tasumata põhivõlg 34 720 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti

tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis hageja kompromissnõudes toodud ulatuses

15 554.56 krooni (0,2% päevas 34 720 kroonilt 224 päeva eest alates 01.01.2009) ning

TsMS § 367 alusel viivis 0,2% tasumata põhinõudest päevas alates otsuse tegemisest kuni

põhinõude tasumiseni.

16. TsMS § 163 ja § 173 lg 1, 4 alusel ning hagi osalist rahuldamist arvestades tuleb

menetluskulud jagada järgmiselt. Arvestades hagihinda ning hagi rahuldatud osa hinda,

tuleb riigilõivust ¼ jätta hageja ja ¾ kostja kanda. Kuna kohus rahuldab hageja nõude

kompromissina pakutud ulatuses, tuleb kõik muud menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik