2-09-27485/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

11. september 2009, Tartu kohtumaja

Määruse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

11. september 2009 kell 14.00, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

OÜ Kullasadu Invest pankrotiavaldus

Tsiviilasja number

2-09-27485

Menetlustoiming

pankrotimenetluse

lõpetamine

pankrotti

välja

kuulutamata raugemise tõttu

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja: võlgnik OÜ Kullasadu Invest (rk 10532100;

asukoht Riia 130, Tartu)

võlgniku esindaja: juhatuse liige Eve Eensaar

võlgniku osanik: AS Via Concept (pankrotis; varasem

ärinimi AS Kalev Meedia), esindaja: pankrotihaldur

Indrek Lepsoo

ajutine pankrotihaldur: Einar Vallandi (postiaadress

OÜ Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9a, Tartu; telefon

742 0583,

511 8670;

faks

742 0586;

e-post

einar.vallandi@haldur.just.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

2. september 2009

Protokollija

kohtuistungisekretär Evelin Laansalu

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ Kullasadu Invest (rk 10532100) pankrotimenetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril Einar Vallandil likvideerida OÜ Kullasadu Invest kahe kuu

jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

3. Vabastada ajutine pankrotihaldur Einar Vallandi kohustustest OÜ Kullasadu Invest

pankrotimenetluses pärast OÜ Kullasadu Invest likvideerimist ja äriregistrist kustutamist.

4. Määrata OÜ Kullasadu Invest dokumentide hoidjaks Eve Eensaar .

5. Määrata ajutise pankrotihalduri Einar Vallandi (konto nr XXXXXX, SEB Pank) tasu

suuruseks (bruto) 15 300.- krooni (viisteist tuhat kolmsada krooni) ning hüvitada

OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096; konto nr 221013804535, Swedbank)

kulutused summas 3550.- krooni (kolm tuhat viissada viiskümmend krooni) OÜ Kullasadu

Invest arvelt.

6. Jätta menetluskulud OÜ Kullasadu Invest kanda.

7. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded,

2/4

toimetada määrus kätte menetlusosalistele ning saata Tartu Maakohtu registriosakonnale

(PankrS § 29 lg 3, § 39 lg 1).

8. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

9. Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule

Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja

võib esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul

pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest

arvates. Ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste

hüvitamise osas (PankrS § 3 lg 2, § 23 lg 3, § 29 lg 5, TsMS § 661 lg 1, 2).

MENETLUSE KÄIK

10.06.2009 esitas juhatuse liige E. Eensaar kohtule OÜ Kullasadu Invest pankrotiavalduse (tlk

4). 22.07.2009 määrusega algatas kohus OÜ Kullasadu Invest pankrotimenetluse ja nimetas

ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi (tlk 26). 01.09.2009 esitas ajutine pankrotihaldur

kohtule ajutise halduri aruande ning taotluse määrata oma tasu suuruseks 15 300 krooni ja

hüvitada OÜ-le Õigusbüroo Faktootum kulud 3550 krooni (tlk 31-41, 141).

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgniku üldiseloomustus, tegutsemise aeg, andmed juhatuse ja osanike kohta

Võlgnik asutati 09.02.1999, osakapitali suuruseks 40 000 krooni. Alates 03.03.2008 oli

võlgniku ainuosanik AS Estiko. 19.12.2008 müüs AS Estiko oma 300 000 krooni suuruse osa

AS-ile Kalev Meedia (praegu AS Via Concept, pankrotis), ostuhinna 6 960 000 krooni

tasumise tähtpäev on 31.12.2009.

Esimesel tegevusperioodil (asutamisest kuni 2004. a sügiseni) võlgnikul käive puudus,

tegevus piirdus ühe 4 500 000 krooni suuruse laenu vahendamisega AS-ilt Estiko OÜ-le

Marketron Konsultatsioonid ning ühes kohtuvaidluses osalemisega. Oletatavasti oli võlgniku

funktsiooniks olla üksnes riskide maandaja. Püsiv maksejõuetus on seotud teise perioodi

majandustegevuse ebaõnnestumisega. Teine tegevusperiood algas 2004. a ning on seotud

raadiojaama arendamisega peamiselt 2003. a lõpus suletud Tartu Raadio endiste töötajate

initsiatiivil. Võlgnik omandas 29.09.2004 viieks aastaks ringhäälinguloa Tartu maakonnas

leviva raadioprogrammi tootmiseks ja edastamiseks, 2004. a novembris hankis AS Estiko

võlgniku tarbeks raadioprogrammi tootmiseks vajaliku tehnika. 2006. a sai võlgnik

ringhäälinguloa tegutsemiseks Pärnu piirkonnas. Alates 2006. a detsembrist tegutses

raadiojaam nimetuse Sun FM all. Võlgnik edastas oma programmi Tartus ja Lõuna-Eestis

sagedusel 101,2 MHz ning Pärnus ja selle ümbruses sagedusel 96,4 MHz. Võlgniku edastatav

raadioprogramm oli eetris alates 17.12.2004 kuni 2009. a juuni keskpaigani. Kogu

raadiojaama tegevusaja kestel oli võlgniku juhatajaks E. Eensaar. Töötajaid või

käsunduslepingu alusel teenuse pakkujaid oli tavaliselt kokku 10–12. Esimese müügiarve

väljastas

võlgnik

27.12.2004

ja

viimase

müügiarve

19.06.2009.

Võlgniku

teist

tegevusperioodi saab pidada täies ulatuses majanduslikult ebaedukaks. Võlgnik ei suutnud

end kunagi ise majandada. 2009. a langes võlgniku käive drastiliselt. Võlgniku juhataja sõnul

tuli ootamatusena, et pärast osa müüki 19.12.2008 lõpetas senine osanik ja ühtlasi suures

mahus reklaami tellinud AS Estiko reklaami tellimise. Osaliselt võib langus olla seotud üldise

ebasoodsa majandusolukorraga, mis vähendas ka reklaamituru mahtu. Osaliselt võis tegevust

pärssida selgusetus ja peataolek, mis järgnes osaniku vahetumisele, samuti osaniku

makseraskuste avalikuks tulekuga kaasnenud negatiivne info, mis puudutas ka võlgnikku.

Võlgniku vara

Raamatupidamisbilansi (22.07.2009 seis) kohaselt on võlgniku vara koosseis ja väärtus

115 862.69 krooni: raha ja pangakontod 14 101.76 krooni; nõuded ostjate vastu 56 319.60

3/4

krooni; arveldused aruandva isikuga -43.50 krooni; ettemaksed 11 502.83 krooni; materiaalne

põhivara 33 982.00 krooni.

Nõuded ostjate vastu ilmselt ei laeku täies ulatuses. Bilansis kajastatud debitoorsest võlast on

40 828 krooni tasaarvestatav, 2478 krooni võib pidada ebatõenäoliselt laekuvaks, 13 013

krooni sissenõudmine peaks olema võimalik. Ettemaksed ei ole tagasi nõutavad. Materiaalse

põhivarana kajastab võlgnik peamiselt raadiojaama aparatuuri ja sisseseadet. Kuna võlgnikul

on selle eest tasumata 441 732.32 krooni, ei ole kauba omandiõigus AS-ilt Estiko võlgnikule

üle läinud. Võlgnikul on võlg ruumide üürileandjale AS-ile Tartu KEK, kes teatas 02.06.2009

VÕS § 305 - 307 sätestatud pandiõiguse teostamisest kõigi võlgniku ruumides olnud asjade,

mh kliimaseadme York suhtes. Kokkuvõtvalt saab võlgniku vara väärtuseks pidada tema

arvelduskontol oleva raha ja tulevikus loodetavasti laekuva debitoorse võla summat, mis

kokku ei ole suurem kui 27 114.76 krooni.

Võlgniku võlad

Raamatupidamisbilansi (22.07.2009 seis) kohaselt on võlgnik võlad kokku 2 301 756.76

krooni: laenud 847 677.60 krooni; võlad hankijatele 951 493.78 krooni; võlad töövõtjatele

163 080.68 krooni; maksuvõlad 224 129.53 krooni; muud võlad 115 375.17 krooni.

Hinnang võlgniku varalisele seisundile

Võlgniku püsivat maksejõuetust kinnitavad järgmised asjaolud: 1) tegevus on lõppenud,

samuti lõpeb lähiajal võlgnikule väljastatud ringhäälinguluba ning selle pikendamine on

ebatõenäoline; 2) nii raadioprogrammi tootnud füüsilised isikud kui võlgnikku ruumide ja

sisseseadega varustanud isikud on oma lepingud üles öelnud, tegevuseks vajalikud ruumid ja

sisseseade ei ole enam võlgniku käsutuses; 3) ka võlgniku tegevusvaldkonnaga seotud muud

lepingupartnerid ilmselt ei soovi võlgade tõttu võlgnikuga koostööd jätkata; 4) võlgnik ei ole

kunagi suutnud end ise majandada, vaid on tegutsenud tänu kõrvalisele abile. Potentsiaalne

kõrvalise abi andja (osanik) on ise pankrotis; 5) võlgniku netovara tase on palju madalam

seaduses sätestatud miinimumtasemest ning ei ole teada kedagi, kes sooviks seda taastada; 6)

nii osaühingu nõukogu kui juhataja on teinud avaldusi oma positsioonilt taandumiseks ehk

senisel juhtkonnal puudub tahe võlgnikku edaspidi juhtida. Osanikul ilmselt ei ole lihtne leida

isikut, kes sooviks asuda senise juhtkonna asemele.

Arvamus võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta

Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuritegu. Võlgnik pidanuks pankrotiavalduse

esitama varem, kuid viivitamine ei muutnud võlgnikku maksejõuetuks. Võlgniku juhtimisel

on tehtud vigu, kuid neid saab peamiselt seostada suutmatusega võtta kiiret otsustamist

vajavates olukordades kiirelt vastu ratsionaalseid otsuseid. Võlgnikule sai saatuslikuks see, et

raadiojaama loomisest alates on selles levinud mõtteviis, et tegemist on toreda ettevõtmisega,

mille tulude puudujäägi katavad vajadusel toetajad. Võlgniku raadioprogrammi loojad võivad

olla head raadiotöötajad, kuid ettevõttes oli puudu ratsionaalse majandamise oskusest.

Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on suutmatus saavutada meediaturul niisugust positsiooni,

et reklaamimüügi tulu katnuks raadioprogrammi tootmise kulud. Isegi kui võlgniku tuntus ja

programmi kvaliteet aastatega paranes, ei toonud see kaasa tulude kasvu. Maksejõuetust saab

pidada püsivaks ja paratamatuks alates hetkest, kui ilmnes, et võlgniku osanik ei ole

võimeline majandama iseennastki, rääkimata soetatud ettevõtte arendamisest.

Arvamus pankroti väljakuulutamise otstarbekuse kohta, sealhulgas selle kohta, kas

võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud

Olemasoleva raha ja võib-olla edaspidi deebitoridelt laekuva summa arvel saab eeldatavalt

katta ajutise pankrotimenetluse kulusid. Puudub vara, mille arvel saaks katta pankroti

väljakuulutamisele järgneva menetluse kulud ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutisele

haldurile ei ole teada viise, kuidas suurendada pankrotivara niivõrd, et pankroti

väljakuulutamisel oleks võlausaldajate vaatepunktist mingi mõte. Olulise osa (umbes 74,6%)

kõigist nõuetest moodustavad võlgniku endiste ja praeguste lähikondsete nõuded. Kahtlemata

4/4

ei paigutanud keegi võlgniku ettevõttesse raha eesmärgiga seda kaotada, kuid kui lähikondsed

ise ei suutnud oma investeeritud raha päästa, on ka pankrotihalduril raske neid aidata. On

küllalt alust lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

KOHTUISTUNG

Juhatuse liige E. Eensaar oli ajutise halduri aruandega nõus, samuti oli ta nõus halduri tasu ja

kulutuste suurusega ning enda määramisega dokumentide hoidjaks.

Ajutine haldur seletas, et kuritahtlikku kulutamist ei ole olnud, võlgnik ei tulnud lihtsalt

toime. Võlgnikule kuuluval sageduse loal ei ole erilist väärtust, sest selle kestvus on lühike ja

raadiojaam ei ole täitnud tingimust hoida programm eetris.

Osaniku esindaja I. Lepsoo seletas, et osanik on püüdnud kahel korral raadiojaama alghinnata

müüa, kuid see on ebaõnnestunud. Sagedusluba ei pikendatud, sest lepingut on rikutud. Kui

sagedus pannakse kinni, ei ole raadiojaamal mõtet.

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja

kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku

vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise

võimalus. Toimiku materjalidest nähtuvalt on OÜ Kullasadu Invest kohustused

122 301 756.76 krooni ning vara tegelik väärtus maksimaalselt 27 114.76 krooni

(arvelduskontol oleva raha ja tulevikus loodetavasti laekuv debitoorne võlg). Varast saab katta

ajutise pankrotimenetluse kulud, kuid pankrotimenetluse kulude katteks vara ei jätku. Vara

tagasivõitmise ja -nõudmise võimalusi ning nõudeid kolmandate isikute vastu ei esine.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et OÜ Kullasadu Invest pankrotimenetlus tuleb

lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse põhjuseks võib pidada suutmatust

saavutada meediaturul niisugust positsiooni, et reklaamimüügi tulu katnuks raadioprogrammi

tootmise kulud. Kuriteo tunnustega tegusid ega raskeid juhtimisvigu tuvastatud ei ole.

Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 130 lg-le 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril

E. Vallandil likvideerida OÜ Kullasadu Invest kahe kuu jooksul pankrotimenetluse

lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast OÜ Kullasadu Invest registrist kustutamist

tuleb E. Vallandi vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3).

ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ Kullasadu Invest dokumendid anda hoiule juhatuse liikmele

E. Eensaarele, kes kinnitas kohtuistungil, et on nõus hakkama dokumentide hoidjaks.

Ajutise halduri tasu suuruse ja hüvitatavate kulutuste määramisel lähtub kohus PankrS § 23

lg-st 1, 2 ning justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 “Pankrotihalduri ja ajutise

pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord”

§-st 1, §-st 2, §-st 6 ja §-st 7. Arvestades ülesannete täitmisele kulunud aega, ülesannete

mahtu ja keerukust, E. Vallandi kutseoskusi ning tehtud kulutusi, leiab kohus, et ajutise

halduri taotlus tuleb rahuldada. Tasu 15 300 krooni ja kulutused 3550 krooni tuleb maksta

võlgniku arvelt, kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

Kohtunik