2-08-86463/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. september 2009.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-86463

Tsiviilasi

BIGPANK AS hagi EB vastu võlgnevuse ja viivise nõu-

des

Hagi hind

11 504,81 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: BIGBANK AS (endine Balti Investeeringute

Grupi Pank AS );

Hageja esindaja: K Kiik

Kostja: EB(endine M, xxx, aadress xxx)

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista EB 14 281,64 EEK (neliteist tuhat

kakssada kaheksakümmend üks krooni ja 64 senti)

BIGBANK AS kasuks.

3. Välja mõista EBBIGBANK AS kasuks viivis

28,75% aastas tagastamata krediidisummalt (37

503,84 kroonilt) alates 15.06.2009.a kuni põhivõla

täieliku tasumiseni.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav

(TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

Välja mõista EBmenetluskulu summas 2 705 EEK

(kaks tuhat seitsesada viis krooni) BIGBANK AS ka-

suks.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möö-

dumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsu-

sest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingi-

tud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB Pank (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) või

Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002) märkides viitenumbriks 3100057358.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille te-

gemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja §

442 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

14.01.2009.a on tsiviilasjas nr 2-08-86463 tehtud maksekäsk kostja poolt tunnustatud nõude ta-

sumiseks summas 37 503,84 krooni ja riigilõivu tasumiseks summas 375,04 krooni.

Kohtule esitatud haginõude täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja ja kost-

ja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust tuleneva võla summas 14 281,64 krooni, millest on

sissenõutavaks muutunud tasumata intress 6 094,63 krooni, 1 000 krooni võla sissenõudmisega

seotud kulu, viivis 7 187,01 krooni ning alates 15.06.2009 kuni tagastamata krediidisumma täie-

liku tasumiseni viivis 28,75% tagastamata krediidisummalt (37 503,84 kroonilt) aastas ja menet-

luskulud.

Menetluse käik

Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 17.04.2009.a ning nõude täpsustus 06.07.2009.a,

milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega.

Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ula-

tuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud,

kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaot-

suse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja

esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaselja-

otsus tagatiseta viivitama täidetav.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt

on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele.

VÕS 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõu-

da võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täit-

miseni.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvita-

tavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 2 705 krooni.

Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kasuks menetluskulu summas 2 705 krooni.

Tiia Mõtsnik

Kohtunik