2-09-14823/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. august 2009.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-14823

Tsiviilasi

BIGBANK AS-i hagi N V vastu 76 985,92 krooni ja viivise

saamiseks

Tsiviilasja hind

49 454,74 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja BIGBANK AS (registrikood XXX asukoht XXX)

Hageja volitatud esindaja M Kuzmina

Kostja N V (isikukood XXX; elukoht XXX)

Menetlustoimingu tegemise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista N V 76 985,92 (seitsekümmend kuus tuhat üheksasada kaheksakümmend

viis krooni 92 senti) krooni BIGBANK AS kasuks.

3. Välja mõista N V BIGBANK AS kasuks viivis 26,35% tagastamata krediidisummalt

(49 454,74 krooni) aastas alates 03.04.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku

tasumiseni.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta N V kanda.

2. Välja mõista N V menetluskulu 8 050 (kaheksa tuhat viiskümmend) krooni BIGBANK

AS-i kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku

(kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr

10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või Swedbank AS-

is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Selgitus

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

3.04.2009 esitas BIGBANK AS hagi N V vastu 76 985,92 krooni ja viivise saamiseks. Nõue

tulenes poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ning selle raames sõlmitud kokkuleppest

nr 1, millest tulenevad kohustused jättis kostja täitmata.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid hagis ja registrites märgitud aadressil XXX. Hagimaterjalid

tagastati märkega „puudub juurdepääs“ ja „hoiutähtaja möödumisel“. Kohus saatis hagimaterjalid

kostjale kohtutäituri vahendusel. Kohtutäitur käis aadressil XXX, kus hagimaterjalid võttis

5.07.2009 vastu kostja äi. Kohus loeb dokumendid kostjale kättetoimetatuks 5.07.2009. Kostja

vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus

tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse

dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda

teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

BIGBANK AS-i ja N V vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ning kokkuleppest nr 1 nähtub, et

poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping

krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja

osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda

üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete

tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6

kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei

kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise

eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles

ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS

§ 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367

järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest.

Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi

on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 76 985,92 krooni,

millest 49 454,74 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 8 103,53 krooni sissenõutavaks

muutunud tasumata intress, 18 077,65 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata viivis ning 1 350

krooni võla sissenõudmisega seotud kulud.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 8 544,55 krooni

järgmiselt: 7 500 krooni riigilõivu hagimenetluses, 130 krooni riigilõivu elektroonilise dokumendi

väljatrüki eest, 494,55 krooni riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses ning 420 krooni kohtutäituri

tasu.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS §

143 p 4 järgi on asja läbivaatamise kulud menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning

välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud.

Riigilõivuseaduse § 57 lg 2 järgi kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise

dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest tasutakse riigilõivu 5 krooni iga lehekülje

eest. Vastavalt TsMS § 144 p-le 7 kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui

maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2

punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast

maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-08-25170 BIGBANK AS-i maksekäsu

kiirmenetluses N V ja S Š vastu 98 909,48 krooni saamiseks on kohus 25.02.2009 määrusega

teinud maksekäsu S Š suhtes. Maksekäsust nähtub, et võlgnikult nõutakse sisse ka riigilõiv

summas 494,55 krooni. Seega jätab kohus käesolevas tsiviilasjas hagejale maksekäsu

kiirmenetluses tasutud riigilõivu 494,44 krooni kostjalt välja mõistmata.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse

esitamise eest tasutud riigilõiv 7 500 krooni, elektroonilise dokumendi väljatrüki eest tasutud

riigilõiv 130 krooni ja kohtutäituri tasu 420 krooni, kokku 8 050 krooni.

Viivi Villemson