3-09-899/34 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karin Kalmiste

Määruse tegemise aeg ja koht

11.08.09, Tallinn

Haldusasja number

3-09-899

Haldusasi

P.K kaebus Paldiski Linnavalitsuse 28.04.08.a. korraldusega nr

301 väljastatud kasutusloa nr 1210 tühistamise nõudes

Menetlustoiming

Kaebuse tähtaja ennistamise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetada

haldusasja menetlus määrusega HKMS § 12 lõike 3

alusel.

2. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva

jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 12 lg 3).

1. 26.04.09.a esitas P.K Tallinna Halduskohtule kaebuse Paldiski Linnavalitsuse 28.04.08.a.

korraldusega nr 301 väljastatud kasutusloa nr 1210 kehtetuks tunnistamise nõudes. Paldiski

Linnavalitsuse korraldusega nr 301 28.04.08.a. on väljastatud Rae tn 36 asuvale

rekonstrueeritud kortermajale ehitise rekonstrueerimisel kasutusluba nr 1210. Koos kaebusega

esitas P.K kaebuse tähtaja ennistamise taotluse.

2. Kohus jättis kaebuse 28.04.09. a määrusega käiguta. 12.05.09. a kaebuse esitaja täpsustas

nõuet ja esitas vastuse, milles kaebaja kinnitab, et ta soovib esitada kaebuse Paldiski

Linnavalitsuse korraldusega nr 301 28.04.08.a. väljastatud Rae tn 36 asuvale rekonstrueeritud

kortermajale väljastatud kasutusloale nr 1210 ja ta on kaebuse esitanud hilinemisega, mille

tõttu esitab kaebuse tähtaja ennistamise taotluse.

3. 21.05.09. a võttis kohus kaebuse määrusega menetlusse tähtaja küsimuse lahendamiseks

küsides vastustaja ja kolmanda isiku arvamust tühistamiskaebuse esitamise tähtaja osas ning

märkis, et kaebajal tuleb koheselt kohtule teatada, kui nõue on määratud valesti. Kaebuse

esitaja ei ole kohtule teatanud, et nõue on määratud valesti. Seega tuleb lahendada

tühistamiskaebus ja kaebaja esitatud tähtaja ennistamise taotlus.

4. HKMS § 12 lg 3 sätestab: “Halduskohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise

tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb

tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega

rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab

tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse.

5. P.K märkis kaebuses, et kasutusluba elamule Rae 36 Paldiski linnas väljastati 31.augustiks

2008.a. vaatamata sellele, et ehitustegevus on lõpetamata. Ta esitas 02.03.09 taotluse

kasutusloa kehtetuks tunnistamiseks Paldiski linnavalitsusele, kes keeldus 02.04.09 vastusega

taotlust rahuldamast. Notariaalse ostu-müügilepingu sõlmis ta 16.04.08.a. ja samal ajal esitati

taotlus kasutusloa väljastamiseks.

Kohtumäärusele vastamisel ei märgi kaebaja, millal ta sai teada vaidlustatud haldusaktist.

Kaebuse esitaja leiab, et kaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada, kuna kaebaja ei ole varem

osanud tähelepanu pöörata kasutusloa kehtetuks tunnistamise otstarbele ja kasutusloa

kehtetuks tunnistamise põhjused ei ole likvideeritud. Kaebuse esitaja arvates ei ole täidetud

kasutusloa väljastamiseks õigusaktidest tulenevaid eeldusi, kuivõrd arendaja keeldub

ehitustöid lõpetamast ning Paldiski Linnavalitsuses puuduvad nõuetekohased dokumendid.

28.06.09.a. saatis P.K täpsustuse varem esitatud seisukohtades.Ta kordab, et ei osanud varem

tähelepanu pöörata kasutusloa kehtetuks tunnistamise otstarbele ja selgitab oma väiteid.

Esmane eesmärk oli, et arendaja korraldaks ehitustööde lõpuleviimise vastavalt

ehitusprojektile. Projektdokumentide mittevastavuse küsimuses pöördus ta korduvalt sügisel-

talvel Paldiski abilinnapea poole nii suuliselt kui kirjalikult, esitas teabenõuded, kuid

pöördumised jäid sisulise vastuseta. Teisisõnu ta informeeris linnavalitsust puudustest (ehitise

mittevastavus, puudused projektdokumentatsioonis, mis oli kättesaadav); juhtis tähelepanu, et

kasutusloa taotlusdokumentides on kasutatud nõuetele ja tegelikkusele mittevastavat

mõõdistusprojekti. Linnavalitsusel on kohustus saadud infot kontrollida ja mittevastavuse

ilmnemisel kas tunnistada nimetatud kasutusluba kehtetuks või nõuda arendajalt puuduste

kõrvaldamist, seda ei ole tehtud aasta jooksul. Kasutusloa kehtetuks tunnistamise põhjused ei

ole ka tänaseks likvideeritud. Kuigi ta informeeris puudustest linnavalitsust, ei ole seniajani

algatatud seadusega ettenähtud kasutusloa kehtetuks tunnistamise menetlust, vastustaja ei

vaevunud infot kontrollima. Palub põhjused arvestada mõjuvateks, et ennistada kaebuse

esitamise tähtaeg. Täpsustab vaidemomente kaebuse väidetes, mis esitati kolmanda isiku

vastuses. P.K ei nõustu kolmanda isiku väitega vastuse p.2.3.3 märgitud kuupäevaga

26.04.09, see on tõele mittevastav; varem ja ka selles kirjas, on ta selgitanud, et ta korduvalt

pöördus

elamu

ehitusprojektile

ja

mõõdistusprojektile

mittevastavuses

küsimustes

linnavalitsuse poole ja Omakodumaja AS-iga möödunud aasta kestel suheldi aktiivselt nii

kirjalikult kui suuliselt telefoni teel. Teemaks oli elamu projektile mittevastavus ja

mittekvaliteetselt tehtud ehitustööd. Leiab, et esitatud põhjused tähtaja ennistamiseks tuleb

lugeda põhjendatuks ja mõistlikeks. Kasutusloa dokumente säilitakse kuni ehitise

lammutamiseni, dokumentide korrastamine on ka käesoleval ajal aktuaalne. Vale on väide, et

linnavalitsusel puudub info kasutusloa taotluses esitatud valeandmete kohta. Lisaks tema

edastatud infole on ka 3.isiku esindaja kinnitanud mõõdistusprojekti ja teostatud tööde

erinevust. Korrektsete Rae 36 dokumentide puudumine (ehitusprojekt ja mõõdistusprojekt) ei

võimalda kontrollida ostetud korteriomandi vastavust ehitusprojektile ning kas arendaja on

kohustused täitnud. Arendaja ise on keeldunud projektiga tutvumise.

6. Kolmas isik OmaKoduMaja AS leiab oma 11.06.09.a seisukohas kaebuse tähtaegsuse

küsimuses, et P.K seisukoht, et kaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada, ei ole põhjendatud.

Kaebusest nähtub selgelt, et P.K oli teadlik 3.isiku poolt kasutusloa taotlemise faktist ja ajast,

ka kasutusloa väljastamisest selle väljastamise päevast. Kaebaja leiab, et täidetud ei ole

kasutusloa väljastamise eeldused, mis sätestatud õigusaktides. Kuna vaidlust ei ole selles, et

kaebus esitati hilinemisega, siis peab tähtaja ennistamise põhjus olema mõjuv (HKMS § 12 lg

3). Ekslik on seisukoht, et tähtaeg tuleb ennistada, kuna kaebaja ei ole varem osanud

tähelepanu pöörata kasutusloa kehtetuks tunnistamise otstarbele ja kasutusloa kehtetuks

tunnistamise põhjused ei ole likvideeritud. Kaebuse esitaja ja 3.isiku vahel kulgeb

notariaalsest müügilepingust tulenev tsiviilvaidlus, mille tõttu ta pidi märkama lepingu p 5.3,

mille kohaselt oli nähtav, et kasutusloa hankimise tähtpäev on 31.08.08.a; kaebajal oli selle

tähtpäeva järgimata jätmisel võimalus nõuda suurt leppetrahvi ja ei ole usutav, et ta jättis selle

lepingupunkti tähelepanuta. Kuna kaebajal oli huvitatus kasutusloa tähtaegse saamise suhtes,

ei ole mõistlikult arusaadav viivitamine; hiljemalt 01.09.08 pidi ta olema teadlik nii lepingu p

5.1 kui 5.3 sätestatud kohustuste täitmise asjaoludest. Kasutusloa tühistamise taotluse oleks

pidanud esitama hiljemalt 30.09.2008, kuid P.K esitas selle 26.04.09.a., st 208 päeva hiljem.

Kolmas isik leiab, et kirjeldatud asjaoludel ei saa olla tegemist mõjuva põhjusega tähtaja

möödalaskmises HKMS § 12 lg 3 mõttes. HKMS § 9 lg 1 kohaselt tuleb kaebus haldusakti

tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest alates, kui seadus ei

sätesta teisiti. Järelikult ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja teadis kasutusloa olemasolust.

Lisaks on kaebuse esitaja pöördunud 02.03.09.a Paldiski Linnavalitsuse poole taotlusega

tunnistada Rae tn 36 asuvale ehitisele väljastatud kasutusluba kehtetuks. Seega on ta juba

01.09.08, kuid mitte hiljem kui 02.03.09 seisuga olnud teadlik kasutusloa olemasolust,

kaebuse sai esitada hiljemalt 01.04.09.a. Kuna HKMS § 12 lg 3 ei sätesta täpsemalt tähtaja

ennistamise taotluse esitamise ajalisi piire, tuleb kohaldada HKMS § 5 lg 1 kohaselt TsMS

vastavaid sätteid; tähtaja ennistamist ei saa taotleda TsMS § 67 lg 2 alusel, kui on möödunud

6 kuud möödalastud tähtaja lõppemisest. Kasutusluba väljastati korraldusega nr 301

28.04.08, seega tulnuks esitada tühistamise kaebus hiljemalt 29.10.08. Kasutusloa

väljastamine ning selle eelduste kontrollimine kuulub EhS § 32 lg 1 ja 1.1 ning § 33 lg 1

kohaselt kohaliku omavalitsuse pädevusse. Linnavalitsus esitas ka 02.04.09 kaebajale

saadetud kirjaga nr 9-12/274-1 oma seisukoha, milles kinnitas, et ükski teine korteriomanik ei

ole kasutusluba palunud kehtetuks tunnistada, puudub teave selle kohta, et 3.isik esitas

kasutusloa väljastamiseks valeandmeid. Esitab lisana Paldiski linnavalitsuse märgitud kirja.

Viitab Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-57-02 ja märgib, et toetub kohtu sedastustele,

et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks,

et selgitada välja vaidluse algatamise kord (sh vaidlustamise tähtaeg). Vajaliku hoolsuse

hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid, kui ka subjektiivset külge, lähtudes

kaebaja isikust ja tema kogemustest. Õiguslikult kogenematu isik ei saa eeldada, et vaidlust

saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul, lisaks sai uurida, et

täitevvõimu kuritarvituste eest kaitsevad isikuid halduskohtud. Kuna menetluse algatamine

kohtutes sõltub isiku avalduse esitamisest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste

kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus õiguslikes teadmistes, peab ta

mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi, vajadusel saab isik kohe pöörduda kohtusse,

taotledes õigusabi määramist. Ebaoluline on kaebaja väide, et ta ei ole saanud tutvuda

kasutusloaga. Kaebaja ei väida, et ei tea kasutusloa väljastamisest ja olemasolust. Loa

adressaat on 3.isik, selle tõttu ei tulnud seda haldusakti väljastada selle andmisel kaebajale.

Isegi kui oleks tulnud kasutusluba edastada vaidluse esitajale, oleks Riigikohtu lahendist nr 3-

3-1-25-09 lähtudes pidanud kaebaja talitama teisiti. Nimelt juhul, kui isik saab haldusaktist

teada muul viisil, kuid ta viivitab kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse

esitamise tähtaeg möödunuks. Kasutusloa olemasolust pidi kaebaja teadlik olema 01.09.08,

kuid mitte mingil juhul hiljem, kui 02.032009. Kaebus esitati kohtule aga 26.04.09,

vaidlustamise tähtaeg on ületatud kahekordselt.

Kaebuse esitaja ei ole nimetanud ühtegi mõjuvat põhjust ega asjaolu, mis takistas tal seaduses

ettenähtud tähtaja jooksul esitamast tühistamiskaebust või miks peaksid vastustaja ja

kolmanda isiku huvid olema nii vähetähtsad, et neid võiks kahjustada ka vaatamata tähtaja nii

olulisele möödumisele. Samuti ei piirdu kolmanda isiku ja avaliku huvi kaalumine mitte

üksnes vastustaja ja kolmanda isikuga, vaid huvitatud subjektideks on ka kaasomanikud, kelle

huvisid tuleb arvesse võtta tähtaja ennistamise kaalumisel.Juhindudes Riigikohtu lahendist nr

3-3-1-57-02 p 20 rõhutab, et kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust. Kaebaja huvi

saada õiguskaitset tuleb kaaluda ja võrrelda kolmanda isiku ja avaliku huviga. Nende isikute

huvi on seda kaalukam, mida enam on tähtaeg ületatud. Seega, mida enam on tähtaeg

ületatud, seda kaalukam peab olema ületamise põhjus.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 7 lg 1, § 9 lg 1 ja § 12 lg 3 palub kolmas isik

jätta kohtul rahuldamata kaebuse esitaja taotlus tähtaja ennistamiseks.

7. Vastustaja esitas seisukoha, mille kohaselt tuleb tähtaja ennistamise taotlus jätta

rahuldamata. Vaidlust kaebuse esitamise tähtaja ületamises ei ole. P.K oli teadlik kasutusloa

olemasolust tema enda kinnituse kohaselt 07.12.2008.a., kui mitte juba 28.11.08. Seda

kinnitab kaebaja poolt vastustajale saadetud 07.12.08.a. e-kiri. Selles kirjas Paldiski

linnavalitsusele palub ta võimalust tutvuda dokumentidega, mille alusel on elamule Rae 36

väljastatud kasutusluba. Samas kirjas on viide 28.11.08 linnavalitsusele saadetud

teabenõudele, kuid linnavalitsus teabenõuet saanud ei ole. Saab järeldada, et kaebaja oli

kasutusloa olemasolust teadlik 28.11.08 ja hiljemalt 07.12.08.a.

P.K on kohtule selgitanud, et ta on pöördunud 2008 sügisel-talvel korduvalt abilinnapea

vastuvõtule, esitanud suulisi ja kirjalikke küsimusi ja korduvalt teabenõudeid; selliste

pöördumiste sisuks oli kasutusloa aluseks olevatest dokumentidest koopiate saamine. Seega

tema seletuste kohaselt ta oli teadlik kasutusloa olemasolust, kuid kaebust kohtule ei esitanud.

Kaebaja ei ole õigusteadmistega isik, kuid ta koostas kaebuse kohtule iseseisvalt, seega on ta

teadlik kaebetähtajast ja selle möödalaskmise tagajärgedest. Kaebaja ei esita ühtegi mõjuvat

põhjust või asjaolu, mis takistas kasutusloast teadasaamisel esitamast kaebust tähtaegselt

Sellest saab järeldada, et mõjuvad põhjused puuduvad. Kaebuses toodud põhjusi väidetud

õiguste rikkumisest peab ta sedavõrd vähetähtsaks, et need võimaldavad tal kasutada eluruumi

alaliseks elamiseks, see viitab asjaolule, et kaebaja ja 3.isiku vahelist vaidlust püütakse

lahendada läbi kaebuse esitamise halduskohtule. Lähtudes HKMS § 7 lg1, § 9 lg 1 ja § 12 lg 3

tuleb taotlus jätta rahuldamata ja mitte võtta kaebust menetlusse.

KOHTU SEISUKOHT

8.Kohus leiab, et taotlus kaebuse tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

8.1.Paldiski linnavalitsuse korraldus nr 301 28.04.08.a. ja selle alusel väljastatud Paldiski

linnas Rae t 36 rekonstrueeritud kortermajale välja antud kasutusluba tuleb vaadelda

lahutamatu tervikuna (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-25-02 ja 3-3-1-22-08).

8.2.Juhul, kui isik saab aru, et kasutusluba väljastati tema õigusi rikkuvalt, tuleb tal see

vaidlustada kohtus või vaidementluses, vastavalt on rõhutanud Riigikohus, et olukorras, mil

mõistlikul inimesel peab tekkima kahtlus, et haldusakt kahjustab tema huve, ei saa jääda

ootama

asjaolude

selginemist,

vaid

peab

need

välja

selgitama

vaide

või

halduskohtumenetluses (vt Riigikohtu lahend 3-3-1-56-02).

8.3.Kaebuse esitaja pöördus kohtusse haldusakti tühistamisnõudega 26.04.09.a. Kuna kaebuse

esitaja formuleeris nõude selgelt, nähtub, et ta esitas kaebuse eesmärgil, et peab kasutusluba

õigusvastaseks ja palub selle tühistada. Kasutusluba anti välja Paldiski linnavalitsuse

korralduse nr 301 28.04.08 alusel. HKMS § 9 (Kaebuse esitamise tähtaeg) sätestab lg-s 1, et

„Kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti

teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti“. Kaebuse esitaja ei teatanud, millal ta

sai teada vaidlusalusest haldusaktist, kuid ta peab kaebust hilinenuks ja ta esitas tähtaja

ennistamise taotluse.

Kuna vastustaja ja 3.isik ei väida, et kaebuse esitajale tehti haldusakt teatavaks, siis tuleb

juhinduda põhimõtetest, mille kohaselt kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid

isikule on muul viisil üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt ning isikul on

alust arvata, et see võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib haldusakti vaidlustada, peab ta

astuma kohaseid samme mõistliku aja jooksul, et haldusakt teatavaks tehtaks.

8.4. Eelnevast nähtus, et P.K ei märgi täpset aega, millal ta sai teada kasutusloa väljastamisest,

samuti ei märgi ta, kas ta esitas nõude (ja millal) haldusakti väljastamiseks.

8.5. Kaebuse esitaja leiab, et kaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada, kuna kaebaja ei ole

varem osanud tähelepanu pöörata kasutusloa kehtetuks tunnistamise otstarbele ja kasutusloa

kehtetuks tunnistamise põhjused ei ole likvideeritud. Kaebuse esitaja arvates ei ole täidetud

kasutusloa väljastamiseks õigusaktidest tulenevaid eeldusi, kuivõrd arendaja keeldub

ehitustöid lõpetamast ning Paldiski Linnavalitsuses puuduvad nõuetekohased dokumendid.

8.6. P.K ei ole märkinud, et ta kuulus nende isikute ringi, kes oleks olnud haldusakti

adressaadiks. 3.isik ja vastustaja ei väida kohtule, et haldusakt oli kaebuse esitajale

väljastatud selle andmisel, vastavalt viidatakse, et P.K ei kuulunud haldusakti adressaatide

ringi ja haldusakt võis jääda temale väljastamata, samas ei märgi keegi menetlusosalistest, et

oleks teada mingi konkreetne aeg, millal P.K oleks nõudnud välja haldusakti või millal temale

see oleks tutvumiseks saadetud. Seega ei ole kohtule esitatud andmeid, mille alusel kohus

saaks järeldada, et haldusakt tehti kaebajale teatavaks mingil konkreetsel tähtajal. Kaebuse

esitaja ei ole lisanud ühtegi tõendit selle kohta, et talle sai haldusakt teatavaks mingil

konkreetsel ajal, vastavalt ei ole ka esitatud selgitust.

Kohtule esitati 3.isiku poolt e-posti kiri 07.12.08.a., millest selgub muude dokumentide nõue,

mitte aga kasutus-või ehitusloa väljastamise nõue. Kuigi kaebuse esitaja vastamisel kohtule

käiguta jätmise määrusele märgib, et tal ei õnnestunud kasutusluba ehitusregistrist otsinguga

leida, ei tähenda see otsesõnu kinnitust, et ta kasutusluba ei olegi senimaani näinud ja see

põhjustas kaebuse esitamise hilinemisega. Kohus nõustub menetlusosaliste seisukohtadega, et

kohtupraktikas arvestatakse, et juhul, kui isikule ei ole haldusakti tehtud teatavaks, siis ei saa

reeglina rakendada üldist kaebamise 30-päevast kaebetähtaja reeglit. Kohus märgib, et

ehitisregistrist käesolevalt saab andmed, mis kinnitavad kasutusloa väljastamist ja et registrile

esitati taotlus ja alusmaterjal 27.05.08.a., seega ei ole usutav, et vajalikud andmed oleksid

jäänud otsingutel kättesaamatuteks, lisaks sai dokumendi puudumisel kaebaja esitada nõude,

et dokument temale saadetaks.

Juhul, kui isik ei ole haldusakti adressaadiks või kui ta ka seda on, kuid isik ei ole haldusakti

saanud, hakkab 30-päevane kaebetähtaeg kulgema ka siis, kui on piisavalt informatsiooni, et

teda puudutada võiv haldusakt on välja antud (Riigikohtu lahend 3-3-1-56-02). Kuna kaebaja

ei avalda kohtule, millal ta sai haldusaktist teada või pigem püüab jätta muljet, et ta ei ole

kasutusluba veel registrist leidnud, seega sellega tutvunud, märgib kohus, et Riigikohus on

lahendis nr 3-3-1-70-06 leidnud, et kui haldusakti ei ole teatavaks tehtud, kuid isikule on muul

viisil teada haldusakti andmine ja ta soovib haldusakti vaidlustada, siis peab isik mõistiku aja

jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kui ta on seda

teinud, siis võib kaebetähtaeg kuuluda ennistamisele. Seega järeldub, et kui kaebuse esitaja

teadis, et haldusakt on välja antud, pidi ta selle vaidlustamiseks vajaliku haldusakti välja

nõudma. Kaebuse esitaja ei väida, et ta nõudis välja kasutusloa ja sellest keelduti, sh ei märgi

ta konkreetset keeldumise fakti ega nõude või keeldumise aegu, ta ei esita selle kohta ka

tõendeid. Seega ei saa olla kohtusse hilinemisega pöördumise põhjuseks vastustaja või muu

isiku eksitav tegevus, kes oleks pidanud haldusakti talle väljastama, kuid keeldus sellest.

Juhul, kui esineks selline eksitav tegevus või takistus, siis oleks kaebaja selle takistuse

pidanud nimetama ära kohtusse pöördumise selgesõnalise takistusena, et kohus saaks kaaluda

küsimuse tõsidust, kuid ta seda ei teinud. Seega ei pea kohus sellist põhjust edasi täpsustavalt

üle kontrollima. Kaebaja viide muude dokumentide mitteväljastamisele ei ole haldusakti

väljastamise küsimus.

8.7. P.K selgitus tähtaja möödalaskmises märgib, et ta toetub ennistamise taotluses sisuliselt

asjaolule, et ta ei olnud teadlik haldusakti õigusvastasusest, vastavalt kinnitab seda kohtu

väidet tema kirjeldatud tegevus ning seisukoht, mille kohus eelnevalt ära märkis. Kohus leiab,

et antud juhul HKMS sätetest kaebuse esitamise tähtaja osas tuleneb, et seadusandja on

sätestanud tähtaja kulgemise alguse sõltuvuses haldusaktist teadasaamisest, seega mitte selle

õigusvastasusest teadasaamisest. Vastavalt on märkinud ka Riigikohus lahendis 3-3-1-38-01,

lisaks selgitab riigikohus, et see, kas rikutakse isiku õigusi, peab puudutatud isik selgusele

jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades vajadusel professionaalset erialast abi ja

otsustama vaidlustamise küsimuse. Kui ta tähtaja jooksul õiguste rikkumises selgusele ei jõua

ning akti ei vaidlusta, on haldusakti hilisem vaidlustamine võimalik ainult siis, kui kohus

kaebaja taotlusel ennistab mõjuvate põhjuste olemasolul kaebuse esitamise tähtaja. Seejuures

tuleb kohtul kasutada kaalutlusõigust ja hinnata kaebaja toodud põhjusi, objektiivseid

asjaolusid, mis võisid takistada kaebuse esitamist, subjekti arusaamist haldusakti sisust ja

suutlikkust hinnata akti õigusi rikkuvaks jms. Kuid kohus märgib, et isiku subjektiivne

arusaam akti sisust ja suutmatus hinnata akti õigusi rikkuvaks ja välja selgitada vaidlustamise

vajadus ei saa olla mõjuvaks põhjuseks. Veel on oluline märkida, et Riigikohtu lahendi nr 3-

3-1-57-02 alusel tuleks uurida, kas isik eksis protsessitoimingutest mõistmisel, st kas akt rikub

isiku õigusi ja huve, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja

jooksul, kasutades vajadusel professionaali abi, õiguslikes küsimustes kogenematu inimese

eksimus protsessitoimingutes võib viia tähtaja ületamisele. Kuid antud juhul ei ole kaebaja

märkinud, et ta vajas professionaali abi, et talle oli sellise abi kättesaamine võimatu, samas

nähtub, et ta ei kurda teadmiste puudumise üle ning ei väida, et ta eksis protsessitoimingutes

või pöördumiste tegemisel. Kaebaja märgitud asjaolud ei tähenda, et kaebaja oleks olnud

teadmatuses, et õigusi saab kaitsta kohtus, kaebuse esitaja märgib, et tema eesmärgiks oli

mitte kaebamine kui selline, vaid saavutada kohtueelsete läbirääkimiste tulemusel ehitise

nõuetekohane valmimine ja hiljem kasutusloa kehtetuks tunnistamine haldusorganile nõude

esitamisega. Seejuures nähtub, et isegi oletades, et kaebajal puudus haldusakt ja see puudub

seniajani, nähtub, et haldusakti puudumine ei takistanud kohtusse pöördumast, kuna ta on

kaebuse kohtule esitanud. Kuivõrd kaebuse esitaja on saanud kaebuse kohtule esitada, on

leidnud kinnitust, et haldusakti puudumine kaebajat kohtusse pöördumisel ei takistanud ja

selle sisu õigsuses tuli veenduda varasemalt, kuid see ei viita teadmiste puudumisele

kaebeõiguse küsimustes ja kohtusse pöördumise takistustes.

8.8. Kui kaebuse esitaja sai aru kasutusloa vaidlustamise vajadusest, pidi ta astuma samme, et

saada kätte haldusakt ning vaidlustada see kohtus. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud kohtule,

et ta on välja nõudnud teda huvitava haldusakti, samuti nähtub, et kohtusse pöördus ta siis, kui

oli esitanud kasutusloa kehtetuks tunnistamise taotluse Paldiski Linnavalitsusele. Taotlus

esitati alles 02.03.09.a., seega oli haldusakt vaidlustamata pikka aega. Taotluse lahendas

vastustaja 02.04.09.a. (tlk 10). Kaebuse esitaja viited mitmetele erinevatele viisidele väidetult

kohtueelse lahendi leidmiseks kinnitavad kohtule, et kaebuse esitaja taotlust haldusakti

väljastamiseks ei esitanud, kuid haldusaktist oli ta teadlik, vastupidiselt ei oleks ta vastustajale

märkinud e-kirjas 07.12.08.a. kasutusloa ja ehitusloa olemasolu.

8.9. Kaebetähtaja kulgu ei lükka edasi igasugune kohtuvälise vaidluse lahendamise katse,

silmas peetakse juhtumeid, mil seadusega on reguleeritud kohtueelne menetlus, näiteks

vaidemenetlus, mitte aga kaebaja poolt nimetatud kirjavahetuse või läbirääkimiste pidamine

(Riigikohtu lahendi 3-3-1-22-08 09.05.08 selgitused).

8.10. Kaebuse esitaja ei ole ise määratlenud täpsemini aega, millal ta sai teada kasutusloa

olemasolust, kuid kohus nõustub kolmanda isiku seisukohaga, et tema poolt toimikusse

lisatud notariaalne korteriomandi müügileping 16.04.08.a. (tlk 41-47) annab teavet, mille

kohaselt lepingu saamisel pidi kaebajale olema selge, et kasutusluba väljastatakse lepingus

märgitud ajal, so 31.08.08.a. Samas on eeldatav, et kui sellist luba lepingus märgitud ajal ei

saavutata, on võimalik jälgida selle edasist väljastamist, seda enam, et kaebaja oli lepingu

pool, kel olid oma huvid. Kaebuse esitaja oleks hoolsuskohustuse täitmisel saanud

kontrollida, kas kasutusluba anti välja ja missugune on selle sisu. Kaebuses märgib kaebaja

muuhulgas, et kasutusloa taotluse esitamisest oli ta teadlik, kuna see toimus samal päeval, mil

sõlmiti leping. Leping sõlmiti 16.04.08.a., seega leping andis selgelt teada, et kasutusluba

võidakse suure tõenäosusega väljastada hiljemalt märgitud ajaks. P.K-l oli selle info põhjal

võimalus hoolsuskohustust täites kontrollida, kas kasutusluba tegelikkuses väljastati, samuti

oli võimalus see vastava pöördumise alusel tutvumiseks välja nõuda. Märgitud andmetel oli

põhjust kaebuse esitajal olla valvas ning kontrollida, kas haldusakt antakse välja. Kaebuse

esitaja ei ole esitanud dokumenti, mis kinnitaks, et ta esitas nõude väljastada kasutusluba ja et

selline nõue on senimaani vastamata või et just nimelt sellise nõude täitmisest keelduti.

Kõrgendatud huvi vajaduse lepingu märgitud kohustuse vastu selgitab asjakohaselt kolmanda

isiku vastus viitega leppetrahvi õigusele, kui kasutusluba jääb tähtajaks välja andmata.

Kaebuse esitaja on vältinud selgitust, miks ta teades, et kasutusloa taotlus esitati 16.04.08.a.,

ei asunud näiteks ka selle teabe põhjal välja selgitama, kas kasutusluba anti ning kuidas

sellega saab tutvuda. Seega tuleb nõustuda seisukohtadega, et P.K-l oli piisavalt

informatsiooni, et eeldada kasutusloa väljastamist ja astuda kohaseid samme mõistliku aja

jooksul teostada vajalik kontroll haldusakti väljastamisest. Nähtub, et kaebaja tegi küll

erinevaid pöördumisi ja sai vastused, kuid kasutusloa väljastamise nõuet ei esitanud. Muude

dokumentide mitteväljastamine ei selgita, et kasutusloa väljastamisest ei teadnud ta midagi

ning et kasutusluba jäi kaebajal ka tegelikult nägemata ja kätte saamata, kuigi kohtule

vastamisel ta teatab, et ta seda avalikest andmebaasidest ei leia.

8.11. Kohus nõustub menetlusosaliste seisukohtadega, et kohtupraktikas arvestatakse, et

juhul, kui isikule ei ole haldusakti tehtud teatavaks, siis ei saa reeglina rakendada üldist 30-

päevast kaebetähtaega. Sellisel juhul tuleb eristada aega, mis kulub isikul haldusakti

väljanõudmiseks ja haldusorganil selle väljastamiseks, sellele võib järgneda aeg haldusaktiga

tutvumiseks ja kohtusse pöördumiseks (Riigikohtu lahend 09.05.07 nr 3-3-1-23-07). Sellise

juhtumi korral tuleks kohtul välja selgitada, kas haldusakti väljanõudmine toimus mõistliku

aja jooksul ning kas peale haldusakti väljastamist on isik pöördunud kohtusse 30 päeva

jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Antud juhul nähtub, et kaebaja haldusakti

välja nõudma ei asunud ehk oli ise tegevusetu.

8.12. Kaebusest ja selle materjalist nähtub, et kaebuse esitaja pidi teadma ehitusloast

28.11.2008.a., vastavalt kinnitab ta ise seda 07.12.08.a. e-posti kirjas. Kaebuse esitaja on

esitanud vastustajale 07.12.08.a. e-kirjaga nõude ja märkis, et väljastatud on ehitusluba ja

kasutusluba, ta soovib tutvuda ja teha väljavõtteid-koopiaid dokumentidest (tlk 71). Seega oli

kaebuse esitajale teada ehitusloa ja kasutusloa olemasolu tema enda kinnituse kohaselt

hiljemalt märgitud e-kirja andmetel 28.11.08.a., mis on ka loogiline, kuna tema kaebuse

kohaselt ta korduvalt tegi suulisi ja kirjalike päringuid ja suhtles aktiivselt linnavalitsuse ja

3.isikuga; väheusutav on, et selle suhtluse kestel ta ei suutnud kontrollida kasutusloa

olemasolu. Seega saab järeldada, et e-kirjas märgitud ajaks 28.11.08 oli ta lubadest teadlik.

Kaebaja ise ei märgi kaebuses ja tähtaja ennistamise taotluses seda kirja ning jätab

täpsustamata, missugused nõuded ta oli pikal perioodil esitanud. Samas ei saa sellest

järeldada, et haldusaktist teadasaamist ei saa üldse kindlaks teha; vastavalt vastustaja esitatud

e-kirjaga saab haldusaktist teadasaamist tõendada hiljemalt märgitud ajast. Kohtule ei teki

kahtlusi, et kaebaja ei saanud aru, missugustele lubadele ta viitab, kuigi väidab, et ta palub

esitada lisadokumente. Samas nähtub, et kaebaja oli 3.isiku poolt viidatud müügilepingu

alusel teadlik kasutusloa andmise tähtajast ning veendus, et ehitis võeti reaalselt kasutusse,

väidetult esines seejuures tööde vajakajäämisi.

Kuna kaebaja kinnitab viidatud e-kirjas, et ta esitas just nimelt 28.11.08.a. samasuguse nõude,

mille ta postitab uuesti 07.12.08.a, siis ei ole kohtul põhjust kahelda, et kaebuse esitaja oli

teadlik ehitus-ja kasutusloa olemasolust, kuigi ta võis vajada lisadokumente. Seega hiljemalt

märgitud ajast oli tal võimalus vajadusel nõuda välja kasutusluba, kui see puudus, samas teha

otsustus, kas ta vaidlustab selle kohtus või vaidemenetluses, aega selleks oli 30 päeva.

Kaebuse esitaja kohtusse ei pöördunud ning vaidemenetlust ei algatanud.

8.13. Isegi juhul, kui kaebaja vastusest kohtule tuleks välja lugeda etteheidet, et talle ei ole

kasutusluba olnud kättesaadav, nähtub, et ta ei astunud samme, et see kätte saada, kui seda

otsinguportaalist ei olnud võimalik leida. Isiku kohustust astuda mõistlikke samme haldusakti

kättesaamiseks on rõhutanud Riigikohus mitmetes lahendites, näiteks 21.12.2000 nr 3-3-1-

52-00; 08.10.02 nr 3-3-1-56-02;30.10.06 nr 3-3-1-70-06. Kuna kohus eelnevalt järeldas, et

P.K teadis haldusaktist muul viisil, siis pidi ta jõudma selgusele, kas ta soovib haldusakti

vaidlustada või mitte.

Seega ülaltoodu kokkuvõtteks tuleb kohtul nõustuda vastustaja ja 3.isiku seisukohaga, et

kaebus on esitatud suure hilinemisega ja kaebaja ei nimeta mõjuvaid põhjusi, miks ta esitas

kaebuse hilinemisega ning et esineb mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks. Kuna kohus

kontrollis eelnevalt ja tegi kindlaks, et haldusorganile ei ole ette heidetud, et ta jättis

väljastamata kaebajale vajaliku ehitusloa või kasutusloa või väljastamata mõistliku aja jooksul

märgitud dokumendid tema nõudmisel, siis ei saanud takistada kohtusse pöördumist

haldusorgani takistav tegevus. Peale 07.12.08 a nõuet ei ole P.K pöördunud kohtusse ega ka

haldusorgani poole kasutusloa kehtetuks tunnistamise ja selle tühistamise nõudega järgneval

lähemal ajal. Kuna kaebaja ei viita kaebuse hilinemisega esitamisel ka põhjusele, et ta nõudis

kasutusloa väljastamist ja seda talle ei võimaldatud, siis saab eeldada 07.12.08 a e-kirjast, et

seisuga 28.11.08.a. oli tal vajadus ja kohustus astuda mõistliku aja jooksul samme, et

haldusaktidega tutvuda ja pöörduda kohtusse. Kaebuse esitaja kaebusest võib aga aru saada, et

ta soovis kontrollida muid dokumente ning vastavalt esitas pretensioone ehitusloa ja

kasutusloa alusmaterjali väidetud puuduste kohta, mistõttu saabki kohus järeldada, et talle olid

ka kasutusloa asjaolud teada pikemat perioodi, kuid ta lootis asja lahendada muude nõuete

esitamisega. Kuivõrd kaebaja ei nimeta kaebuse hilinemisega esitamise põhjusena sõnaselgelt

ära siiski haldusakti mittesaamist ja selle mitteväljastamist tema konkreetse nõude peale ja ta

ka ei nimetanud ühtegi konkreetset nõuet, milles ta kasutusluba nõudis ning mis jäi täitmata,

tuleb kohtul järeldada, et haldusaktidest oli ta teadlik juba 28.11.08 ja kuna ta ei nõudnud e-

kirjas välja vaidlustatud haldusakti, siis oli talle vähemalt põhisisus teada ka kasutusloa

sisuline olemus, vastupidiselt oleks isik käitunud teisiti ja nõudnud aktid välja. Seega saab

omakorda järeldada, et isikule oli asjaolude kogumis selgunud tema õiguste rikkumine,

kuivõrd ta kaebuses märgib fakti olemasolu, et juba 31.08.08 märgitud lepingutähtaeg

kasutusloa väljastamiseks ja faktiliselt tegemata tööd märkisid kaebajale, et tema õigusi

võidakse rikkuda. Asjaolu, et kaebaja nõudis lisadokumente 07.12.2008 kinnitab seda, et ta oli

ehitus-ja kasutusloast teadlik, kuid soovis kontrollida muud alusmaterjali. Seega tuleb kohtul

järeldada olemasolevate andmete pinnalt, et kaebuse esitajal lasus kohustus hiljemalt e-kirjas

märgitud ajast otsustada, kas ta esitab kaebuse kohtule, kuivõrd tema õiguste rikkumine oli

talle selgunud ja teada oli, et kasutusluba on välja antud ja kehtib, kuni seda ei vaidlustata.

Võimalike tõendite kogumine ja esitamine ei takista kohtusse pöördumist või vaide korras

haldusakti vaidlustamist, kuna tõendite esitamine on võimalik ka menetluse kestel, puuduvad

dokumendid on olemas haldusorganil. Seega leiab kohus, et kaebajal oli piisavalt

informatsiooni, et tema õigusi puudutav haldusakt anti välja ja see võib rikkuda tema õigusi,

kuivõrd ehitustööde mittelõpetamine oli kaebuse kohaselt faktiliselt teada juba 31.08.08.a.

Kohus eelnevalt tuvastas, et kaebusest ei nähtu, et kaebaja poolt viidatud sügis-talvisel

perioodil takistas tema pöördumisi tegemast konkreetse dokumendi puudumine, vastupidiselt

kinnitab kaebaja ise (tlk 61), et ta tegi korduvalt pöördumisi ja juhtis tähelepanu asjaolule, et

kasutusloa dokumentides on saadaoleva dokumentatsiooni põhjal puudused ja ka tema

meelest ehitis ei vasta saadaolevatele projektdokumentidele. See ei ole kasutusloa väljanõue,

samas märgib, et ta oli kindlaks teinud õiguste rikkumise ja puudused ehitamisel ja

dokumentatsioonis. Isegi kui kaebuse esitaja vajas muid lisadokumente, mida ta ei ole saanud

ja leiab selle tõttu, et sisuliselt talle ei vastatud, nähtub, et ta oli teadlik kasutusloa taotluse

puudustest olemasoleva kättesaadava materjali pinnalt ja faktist, et ehitustegevus oli

lõpetamata 31.08.08 seisuga. P.K märgib ära puudused ka 02.03.09.a. taotluses Paldiski

Linnavalitsusele kasutusloa kehtetuks tunnistamisel, selle taotluse esimene lõik viitab, et seal

märgitud asjaolud olid talle teada ammu enne taotluse esitamist. Kuivõrd kohus aga leidis, et

kaebuse esitajal oli piisavalt informatsiooni haldusakti olemasolust, kirjalike tõendite alusel

aga hiljemalt 28.11.08 ja ta haldusakti enam väljastamiseks ei vajanud, esinesid põhjused,

miks ta pidas kasutusloa väljastamist õigusvastaseks, siis ei olnud tal takistust võtta vastus

otsustus, kas pöörduda kohtusse ja vajadusel kasutada selleks erialast abi. Riigikohus on

lahendis nr 3-3-1-48-02 märkinud, et kaebuse esitamise tähtaeg ei saa hakata kulgema varem,

kui mõistlikult käituval kaebajal on võimalik leida, et rikutakse tema õigusi. Kohus eelnevalt

leidis, et kaebajal oli antud juhul võimalik informatsiooni ja tegelike faktide alusel otsustada,

kas haldusakt rikub tema õigusi. Käesoleval juhul puudub mõistlik põhjendus, miks õigusi

asuti kaitsma suure hilinemisega. Isegi oletades, et kaebaja vajas kohtusse pöördumiseks

enam aega, nähtub, et mõistlikuks ajaks ei saa lugeda kohtusse pöördumist alles 26.04.09.a.,

kuna selliseks pikaks ajavahemikuks ei ole kaebaja nimetanud põhjusi, mis takistasid temal ka

tegelikult kohtusse pöördumise. Selleks põhjuseks ei saanud olla muuhulgas ka soov esitada

haldusorganile taotlus kasutusloa kehtetuks tunnistamiseks alles 02.03.09.a. Kaebaja selgitus,

et tema eesmärk oli ehituse suhtes vajakajäämiste kõrvaldamine ning need ei ole senimaani

kõrvaldatud, ei saa põhistada kohtusse hilinemisega pöördumist. Kaebaja soovis vaidlustada

konkreetse loa, seega viide, et ka käesolevalt on küsimus aktuaalne, ei ole asjakohane.

Kaebajal on võimalus ja õigus esitada taotlusi omavalitsusorganile ja saada taotluse suhtes ka

lahendusi. Kuivõrd kaebaja taotlus jäi rahuldamata või taotlust tema meelest ei lahendatud

õigesti, saab ta vaidlustada taotluse lahendamise vastustaja poolt kohtusse kohase kaebusega,

kuid antud juhul vaidlustas kaebaja kasutusloa. Kuigi kaebaja selgitab, et haldusorgan

sisuliselt tema taotlusi ei lahendanud ning ta ei ole ka rahul talle antud vastusega taotluse

lahendamisel nähtub, et kaebus on esitatud kasutusloa tühistamise nõudega ja mitte muu

nõudega. Seejuures märgib kohus, et kaebuse esitaja ei ole esitanud vastustajale taotlust

sooviga uuendada haldusmenetlus; kuid isegi kui haldusmenetluse uuendamisest keeldutakse,

ei anna see reeglina võimalust vaidlustada halduskohtus esialgset haldusakti peale selle

vaidlustamise tähtaja möödumist, kuigi erandina on see teatud juhtudel võimalik (vt

Riigikohtu lahend nr 3-3-1-53-00). Kasutusloa suhtes esitatud kaebus on aga esitatud

hilinemisega, kuna halduskohtumenetluses on õiguskindluse kaitseks ette nähtud kaebetähtaeg

30-päeva.

Mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise

taotluses esitatud põhjus tähtaja ennistamiseks.

Antud juhul kohtueelne menetlus ei olnud kohustuslik, seega ei lükka igasuguse kohtuvälise

vaidluse läbiviimine edasi kaebetähtaja kulgu ning kohus selgitab kaebajale, et seaduses

peetakse silmas neid juhtumeid, mil seadusega on seatud kohtueelse menetluse kohustuslik

kord (nt vaidemenetluse läbimine). Kuigi kaebuse võib kohtule esitada kohtueelse menetluse

läbimisel 30 päeva jooksul, kehtib see reegel juhul, kui selline menetlus on kohustuslik.

Antud juhul kaebuse esitajale ei olnud kohustuslik läbida sellist menetlust, ta valis kohtuvälise

vaidluse ise. Seega ei vabastanud kohtueelselt teabenõuete esitamine, taotluse esitamine

kasutusloa kehtetuks tunnistamiseks isikut kohustusest pöörduda õiguste rikkumisest

teadasaamisel kohtusse seaduses ettenähtud ajal.

Kohus märgib veel, et KOKS § 33 kohaselt saab nõuda haldusmenetluse uuendamist siis, kui

vaidlusaluse haldusaktiga on rikutud taotleja õigusi ja ka riigikohus on arvukates lahendites

märkinud, et kui isik sellise taotluse esitab, on tal kohustus see läbi vaadata, seejuures on

Riigikohus otsuses nr 3-3-1-51-02 märkinud, et KOKS § 33 lg-s 1 nimetatud varasema

haldusakti muutmise taotlus tuleb lahendada kohaliku omavalitsuse diskretsiooni kohaselt.

Käesolevalt ei ole aga kohtukaebus esitatud märgitud põhjustel võimalike taotluste

lahendamiseks.

Riigikohtu praktikas on muuhulgas juhitud kohtute tähelepanu ka sellele, et tuleks

kontrollida, kas taotluse lahendamisel ei ole tegemist vaidemenetluse algatamisega ja

vaideotsusega, mis võib muuta kaebuse esitamise tähtaja kulgu. Kohus leiab, et antud juhul ei

ole kaebuse esitaja esitanud vaiet, seda kinnitavad asjaolud, et kaebaja ei väida, et ta sooviks

oli esitada vaie, ta ei ole seda esitanud vaidetähtajal ja vastustaja ei ole seda lahendanud ega

ka saanud lahendada vaidena. Kaebaja oleks pidanud esitama vaide seejuures järgides samuti

seaduses ettenähtud tähtaegu, kuna haldusorgan on seotud vaide lahendamisel tähtaegade

küsimusega.

8.14. Kohus leiab, et üldsõnaliste vihjete peale ei pea kohus ise hakkama täiendavalt välja

selgitama, missuguseid nõudeid erinevates avalikes interneti portaalides võiks leiduda, mille

väidetult P.K on esitanud. Selline väide on paljasõnaline ja tõendamata. Tähtaja ennistamise

taotluse peab põhistama kaebuse esitaja ning vastavalt HKMS § 16 lg 2 tuleb oma väiteid

kinnitada tõenditega kaebuse esitajal.

8.15. Haldusmenetluse seaduse § 43 lg 1 p 1 kohaselt lõpeb haldusakti andmise menetlus

haldusakti teatavakstegemisega. Kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule

esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti

(HKMS § 9 lg 1). Kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist

muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse

esitamise tähtaeg möödunuks (HKMS § 9 lg 6).

Kohus leiab, et kaebuse esitaja viivitas ebamõistlikult pikka aega kaebuse esitamisega,

puuduvad ka andmed, et kaebaja tegevust takistasid olulised takistused kaebeõiguse

kasutamiseks, nendeks takistusteks ei saa kohus lugeda kaebaja poolt viidatud kohtueelset

suhtlemist ja teda huvitavate dokumentide otsinguid, mille olemasolu vastustaja ei kinnita.

Kohus veelkord rõhutab, et kuigi P.K ei märgigi sõnaselgelt, et ta ei olegi kasutusloaga

tutvunud, nähtub, et isegi juhul, kui ta sellega ei ole soovinud tutvuda, ei ole see asjaolu

takistanud teda kohtusse pöördumast. Kuivõrd ka peale 07.12.08.a. oli võimalik kasutusluba

välja nõuda, siis oli seda mõistlik teha koheselt arvates 07.12.08.a. seda enam, et kaebuse

esitajale oli ilmne, et tema õigusi võib välja antud kasutusluba rikkuda, kuna tema poolt

soovitud tööd olid endiselt tegemata. Seega ei saa haldusaktiga varasem mittetutvumine olla

mõjuvaks põhjuseks, mis selgitaks kaebuse hilist esitamist ning võimaldaks kaebuse tähtaega

ennistada. Kaebuse esitaja nimetab, et ta ei saanud kätte ka muid materjale, kuid ka see ei ole

kaebuse hilist esitamist selgitav mõjuv takistus kohtusse pöördumisel. Ilmselt on dokumendid

ka praeguselt saamata, samas aga nähtub, et see ei takistanud tal kohtusse pöördumist.

Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt leidnud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks

tehtud, võib talle muul viisil olla üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Ka

käesolevas kaebuses saab kohus väita, et haldusakti olemasolu oli kaebajale teada. Juhul, kui

isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus

vaidlustada, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt

talle teatavaks tehtaks. Vastavalt sedastab ka Riigikohus lahendis 3-3-1-19-09 ja kordab

viiteid varasematele lahenditele (Riigikohtu halduskolleegiumi 28. jaanuari 2008. a otsus

asjas nr 3-3-1-82-07; 9. mai 2007. a määrus asjas nr 3-3-1-23-07). Kaebuse esitamise tähtaega

ei loeta möödunuks, kui isik on teatavaks tegemata haldusakti mõistliku aja jooksul välja

nõudnud (HKMS § 9 lg 6). Kohus tuvastas, et kaebaja haldusakti välja ei nõudnud. P.Kel oli

võimalik esitada nõudeid vajalike materjalide saamiseks juba arvates kasutusloast

teadasaamisest ja puudub mõistlik põhjus ja selgitus, miks ta neid ei asunud varem välja

nõudma. Kui mingid dokumendid on aga koostamata, siis sai ta seda selgitada sügisel, so ajal,

mil ta suhtles ja kohtus ametnikega. Asjaolu, et ta esitas taotluse kasutusloa kehtetuks

tunnistamiseks 02.03.09, ei vii kohut järeldusele, et ta ei saanud taotlust esitada varem, sh

selles märgitud põhjustel. Kaebajast võib aru saada tema seletuste alusel, et tema kaebuse

hilist esitamist õigustab 02.03.09.a. taotluse esitamine ja lahendamine. Kohus sellega ei

nõustu. Kaebaja on ekslikult aru saanud, et 02.04.09 a vastuskiri tlk 10 alles võimaldas

kohtusse pöördumise. Antud juhul ei näe HKMS ette, et kaebuse võib kohtule esitada juhul,

kui eelnevalt on pöördutud haldusorgani poole ja haldusorgan on taotluse lahendanud või

lahendamata jätnud. Seejuures nähtus, et sarnase taotluse sai ta esitada märksa varasemalt.

8.16. Kohtupraktikas peetakse vajalikuks jälgida ka õiguskindluse printsiipi, millele viitab

3.isik. Kohus nõustub, et halduskohtumenetluses on õiguskindluse kaitseks nähtud ette 30

päevane kaebetähtaeg ja seda tuleb arvestada ka kaebetähtaja ennistamisel. Mida enam on

kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema põhjus tähtaja ennistamiseks

(näiteks Riigikohtu lahend 3-3-41-02).

Käesolevalt ei saa kaalutlusõigust kohaldades ignoreerida asjaolu, et puuduvad mõjuvad

põhjused kaebuse hilinemisega esitamiseks, st tähtaja ennistamine on välistatud. Nendel

asjaoludel kaebaja väidetav õiguste rikkumine ei kaalu üles teiste isikute õigusi ja huvisid, kes

on haldusakti kehtivusega arvestanud, näiteks teised elanikud, kes ise kohtusse ei ole

soovinud pöörduda ja kasutavad elamut; 3.isik, kes sai kasutusloa.

Riigikohus on mitmetes lahendites tähtaja ennistamise taotluse osas esitanud oma seisukohad.

Näiteks on lahendis nr 3-3-1-19-09 rõhutatud kokkuvõtlikult, et kohus saab lahendada vaid

tähtaegselt esitatud kaebust, seega järeldub, et kohus ei saa ka käesolevas asjas asuda

lahendama hilinemisega esitatud kaebust. Samas kinnitab kohtupraktika, et suure hilinemisega

esitatud kaebuse esitamisel peab esinema mõjuv ja kestev takistus, kui seda ei ole, siis ei saa

tähtaja ennistamise taotlust rahuldada. Kohus niisuguseid põhjusi ei tuvastanud. Kaebuse sisu

puudutavad väited ja kaebuse lahendamisega seotud taotlused tähtaja ennistamise küsimuse

lahendamisel jätab kohus analüüsimata.

8.17. Kohus ei nõustu 3.isiku seisukohaga, et tähtaja küsimuses tuleks teha lahend TSMS

sätete alusel, kuna juhul, kui menetlus on reguleeritud Halduskohtumenetluse seadustikuga, ei

väljuta HKMS regulatsioonist. Antud juhul reguleerib tähtaja ennistamise taotluse esitamist,

tähtaegu ja lahendamise korda ammendavalt HKMS.

9. Kohus leiab, et kaebaja taotlus ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ei kuulu rahuldamisele.

Kaebus on esitatud hilinemisega ja taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna puuduvad mõjuvad

põhjused tähtaja ennistamiseks. Juhindudes HKMS § 11 lg 3 halduskohus jätab taotluse

rahuldamata ja lõpetab käesoleva kaebuse menetluse määrusega.

Karin Kalmiste

Kohtunik