2-08-27850/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. august 2009.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-27850

Tsiviilasi

AS-i Ehagi MT vastu 5 698,56 krooni saamiseks

Tsiviilasja hind

2 849,78 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS E(registrikood XXX, asukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja T Ilves

Kostja MT(isikukood XXX elukoht kohtule teadmata)

Menetlustoimingu tegemise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista MT 5 698,56 (viis tuhat kuussada üheksakümmend kaheksa krooni 56

senti) krooni AS E kasuks.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

4. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada Julianus Inkasso OÜ kohtutäituri tasu

413 (nelisada kolmteist) krooni arvelduskontole Swedbank AS-is.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta MT kanda.

2. Välja mõista MT menetluskulu 850 (kaheksasada viiskümmend) krooni AS-i Ekasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30 päeva

möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kaja peab vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr

10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või Swedbank AS-

is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Selgitus

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

30.06.2008 esitas AS Ehagi MT vastu 5 698,56 krooni saamiseks. Nõue tulenes poolte vahel

sõlmitud liitumislepingust, mille alusel esitatud arved jättis kostja tasumata.

Hagiavalduses näidatud kostja aadressil XXX saadetud hagimaterjalid tagastati kohtule märkega

„kaks korda ei ole kodus“. Rahvastikuregistris puuduvad andmed kostja elukoha kohta. Maksu – ja

Tolliameti andmebaasis märgitud kostja elukoha aadressil XXX saadetud dokumendid tagastati

kohtule märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Kodakondsus – ja Migratsiooniameti andmebaasis

märgitud kostja aadressile XXX saadetud dokumendid tagastati kohtule märkega „hoiutähtaja

möödumisel“. Ülaltoodud aadressidel ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada ka

kohtutäituril. Kostja aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada, samuti ei olnud

võimalik dokumenti kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud

isikule või muul viisil, mis on sätestatud TsMS 6-ndas osas. Seetõttu on kostjale kirjaliku vastuse

esitamise nõue kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg

1 p-le 1 ja lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokument on kostjale kätte toimetatud.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui

isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil

teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks

volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

AS-i E ja MT vahel sõlmitud liitumislepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse

rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse

enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb

kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või

lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne

lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada

vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg

1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma,

millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase

täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist

või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud.

Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustist täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi

on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 5 698,56 krooni.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 3 513 krooni järgmiselt: 250

krooni riigilõivu hagimenetluses, 250 krooni riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses, 413 krooni

kohtutäituri tasu, 100 krooni riigilõivu väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest

ning õigusabikulu summas 2 500 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti

määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi

on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-07-36762 AS-i E maksekäsu kiirmenetluses MT

vastu 5 698,56 krooni saamiseks, on kohus 7.05.2008 määrusega jätnud maksekäsu kiirmenetluse

avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Nimetatud määrus jõustus 12.05.2008.

Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 30.06.2008, seega hiljem kui üks kuu pärast

maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu jätab kohus hageja menetluskulud maksekäsu

kiirmenetluses tasutud riigilõivu 250 krooni osas kostjalt välja mõistmata.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 2 500 krooni. TsMS § 175 lg 3

kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg

1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja

kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul 5 000 krooni.

Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 2 849,78 krooni. Kohtu hinnangul ei ole

õigusabikulude summa 2 500 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja kandnud

õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud

hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist

summas 2 500 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 500 krooni ulatuses.

Hageja esindaja on tasunud 21.01.2009 kohtutäituri tasu 295 krooni arvelduskontolt nr

221015269783

Hansapangas

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

nr

221013921094

Hansapangas, viitenumbriga 3100057358, selgitusega „kohtutäituritasu 2-08-27850 Margus Tikk”.

Hageja tasus 24.03.2009 täiendavalt 118 krooni kohtutäituri tasu. Kuna kostjale ei antud

hagimaterjale üle kohtutäituri vahendusel, siis tuleb kohtutäituri tasu summas 413 krooni tagastada

Julianus Inkasso OÜ-le.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud

summas 500 krooni, hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 250 krooni ning väljaandes

Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni, kokku 850 krooni.

Viivi Villemson