Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-08-60706/30 AI generated

2-08-60706/30 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-08-60706/30
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

2(2) ebaõigeks tunnistamiseks. Esitatud hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu 03.07.1992.a Ida-Viru Perekonnaseisuameti Narva osakonnas. Pooled elasid koos üksnes lühikest aega 1992.aasta jooksul. Seejärel lahkus N L hagejalt ja tema asukoht ei olnud teada. Alates 1992.aasta oktoobrist kuni 2008.aastani ei ole hageja kostjat näinud ega saanud teateid tema kohta. Asjaolust, et hageja on kantud A L sünnitunnise isana, sai ta teada alles 06.10.2008.a, kui temale oli kätte toimetatud N L hagiavalduse koopia (kohtuasi nr 2-08-60706), milles temalt nõutakse elatise väljamõistmist A L kasuks.

Legislator headnote

AI generated

2-08-60706/30 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Keywords

AI generated
entitlement to social assistance aid having a social character unlawful receipt of social assistance right to know one's parentage leave on social grounds need for special education
AI generated
2-08-16135/9
28. aprillill 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu registreeriti 20.04.2001.a. 01.03.1999.a sündis kostjal poeg A. H., 18.01.2001.a tütar M. H. ja 27.06.2005.a tütar K. H.. Alates 2005.a oktoobrist elavad pooled lahus. 18.10.2008.a käis hageja oma tütre M. sünnipäeval. Sel päeval teatas kostja, et hageja ei ole tema laste A. ja K. isa. Kostja nimetas hagejale laste tegeliku isa nime ning fakte, mis tõendavad kostja väidete õigsust.
2-04-1795/3
M. A. esitas 07.12.2004. a kohtule hagi A. V. vastu elatise nõudes alaealise lapse ülapidamiseks. Hagi põhjenduste kohaselt elasid hageja ja kostja koos perioodil 10.12.2001. a kuni 25.12.2002. a ning nad tegid plaane edasise kooselu ja abielu kohta. Hagejal on poeg D., kes hageja ja kostja tuttavaks saamise ajal oli kahe aastane. A. V. tunnistas poja enda omaks ja andis pojale enda perekonnaja isanime. Lapsele anti välja uus sünnitunnistus, kuhu lapse isana on kantud kostja. 20.01.2003. a sõitis kostja Soome, sellest ajast peale on pooled kohtunud väga harva ning kostja ei soovi lapsest midagi teada ega ei anna lapse ülalpidamiseks materiaalset abi. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist 1 500 krooni kuus.
2-05-1439/4
juuli 2007 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-1439 Tsiviilasi xxx (x) hagi xxx vanema kande vaidlustamise nõudes Menetlusosalised Hageja xxx (x, isikukood xxx; registrijärgne elukoht Tallinn, Kesklinna linnaosa); hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Natalia Lausmaa (advokaadibüroo Natalia Lausmaa, kontaktaadress Herne 23-2 Tallinn); kostja xxx (sünd xxx, elukoht xxx).
2-21-122291/26
Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
2-08-14630/7
Hageja esitas kohtusse hagi ja palus tuvastada M.M.i põlvnemine temast.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-09-60706

1(2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

23. juulil 2009.a, kell 16.00, Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-60706 Tsiviilasi, hageja nõue A L hagi N L vastu lapse sünniaktis vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks. Tsiviilasja hind

25 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A L (isikukood: xxx; elukoht: xxx Kostja: N L (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Asja läbivaatamise kuupäev 13.07.2009.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Hageja A L Kostja N L Resolutsioon

1. Rahuldada A L hagi.

2. Tunnistada ebaõigeks 16.02.2006.a. sündinud A L (isikukood xxx) 14.03.2006.a. tehtud sünniaktis nr. 124 isa A L (isikukood xxx) kohta tehtud kanne.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Narva Perekonnaseisuametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

Viru Maakohtusse saabus 19.01.2009.a A L hagi N L vastu lapse sünniaktis vanema kande

2-09-60706

2(2) ebaõigeks tunnistamiseks. Esitatud hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu 03.07.1992.a Ida-Viru Perekonnaseisuameti Narva osakonnas. Pooled elasid koos üksnes lühikest aega 1992.aasta jooksul. Seejärel lahkus N L hagejalt ja tema asukoht ei olnud teada. Alates 1992.aasta oktoobrist kuni 2008.aastani ei ole hageja kostjat näinud ega saanud teateid tema kohta. Asjaolust, et hageja on kantud A L sünnitunnise isana, sai ta teada alles 06.10.2008.a, kui temale oli kätte toimetatud N L hagiavalduse koopia (kohtuasi nr 2-08-60706), milles temalt nõutakse elatise väljamõistmist A L kasuks.

Hageja väidab, et tema ei saa olla A L isaks, kuna ta ei ole N L, nende lahuselu aja jooksul, kordagi näinud ja neil ei saanud olla lähedasi suhteid. Hageja ei ole andnud isiklikult ega koos kostjaga ühist avaldust isa kohta kande tegemiseks. Peale selle, kinnitas kostja kohtuistungil, et lapse isa on teine isik, nimelt J A (isikukood: xxx), kes suri 03.08.2007.a.

Kohtuistung

Kohus määras asja läbivaatamiseks 08.01.2009.a. kohtuistungi. Kohtuistungil teatas kostja, et A L ei ole A L isa. Kostja esitas hagi A L vastu elatise nõudes sel eesmärgil, et kostjal oleks olnud võimalus saada sotsiaaltoetust ning nõustus vastuhagi esitamisega A L poolt vanema kande vaidlustamiseks. 13.07.2009.a. toimunud kohtuistungil kinnitas N L veelkord, et A L ei ole tema lapse isa.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, olles läbi vaadanud kohtule esitatud materjalid ning ära kuulanud pooled, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse (PkS) § 44 lg 2 p 1 kohaselt võib vanemate kohta tehtud kannet kohtus vaidlustada ka isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isana või emana. PkS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. PkS § 110 lg 1 kohaselt parandab perekonnaseisuasutus kandes vigu ja teeb neis muudatusi, kui selleks on küllaldane alus ja huvitatud isikute vahel ei ole vaidlust.

A L sünnitunnistuses on isana märgitud A L, kuid kahel kohtuistungil (08.01.2009.a. ja 13.07.2009.a.) kinnitas N L, et hageja ei ole lapse isa. A L sünniaktis isa A L kohta tehtud kanne tuleb tunnistada ebaõigeks ning kustutada, kuna selleks on küllaldane alus.

Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 25 000 krooni.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov