2-09-16343/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-08-16343

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht

03. juuli 2009.a., Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-16343 Tsiviilasi Eesti Vabariik hagi Gxxxxxx Fxxxxxxxxxvastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 2030 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Eesti Vabariik Jõgeva Maavalitsuse kaudu (registrikood 70004117, asukoht Suur 3 Jõgeva linn), Kostja: Gxxxxx Fxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostjad ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Gxxxxx Fxxxxxxxxxx Eesti Vabariigi kasuks 2080 (kaks tuhat kaheksakümmend) krooni 65 senti põhivõla ja intressi katteks ja viivis seisuga 03. aprill 2009.a 177 (ükssada seitsekümmend seitse) krooni 65 senti.

3. Välja mõista Gxxxxx Fxxxxxxxxxx Eesti Vabariigi kasuks alates 04.04.2009.a viivis 0,05% tagastamata põhivõlalt (2030 krooni) päevas kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus Menetlusosaliste kulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu

2-08-16343 üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Menetluse käik Hageja poolt 15.04.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 2080,65 krooni, millest põhivõlg on 2030 krooni ja intresside võlg 50,65 krooni. Lisaks viivis 177,65 krooni 03.04.2009 seisuga ning 0,05% põhinõudest iga järgneva päeva eest.

Kohus võttis 23.04.2009 hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kirjaliku vastuse määrus ja hagimaterjalid on 27.04.2009.a vastu võtnud kostjaga koos elav tütar. Kohus loeb TsMS §

322 lg 1 tulenevalt hagiavalduse kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem kohtule vastanud pole. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi hagi vastamata jätmise võimalikest õiguslikest tagajärgedest. 01.06.2009 esitas hageja vastavalt TsMS § 407 lg 1 taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.

Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Juhindudes TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud 03.05.2000 maa ostu-müügi ja asjaõiguslepingu nr.312/00. Kostja ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on kokku leppinud viivisemääraks 0,05% tähtajaliselt maksmata jäänud summast põhinõudelt päevas. Hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud põhivõla summas 2030 krooni ja intresside võlas 50,65 krooni. Sissenõutavaks on muutunud viivis summas 177,65 krooni 3.aprilli 2009 seisuga ja 0,05% põhinõudest iga järgneva päeva eest. Hagi summas 2080,65 krooni ja viivise nõudes kuulub rahuldamisele vastavalt VÕS § 76 lg 1 ja § 108 lg 1 ja § 113 lg 1. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Menetluskulude jaotus

2-08-16343 Hageja oli riigilõivu tasumisest vabastatud tulenevalt TsMS § 145. Kohus asja menetlemisel sissenõutavaid kulutusi ei teinud. Muud kulud jäävad TsMS § 162 lg 4 menetlusosaliste endi kanda.

Maimu Laumets Kohtunik