2-09-8272/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht

03. juu1il 2009.a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-09-8272 Tsiviilasi BAS-i hagi JT, ET ja R V vastu solidaarselt kokku

98 978.58 krooni, millest võlgnevus on 83 309.01 krooni,

8 837.99 krooni intress, 1 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 5 031.58 krooni sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks ja viivise 24.98% kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

83 309.01 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B AS (registrikood: xxx, asukoht: xxx) Hageja lepinguline esindaja: A Rjabova Kostja: JT (isikukood: xxx, elukoht: xxx) ET (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja R V (isikukood xxx, elukoht xxx) Resolutsioon

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista JT t, ET ja R V solidaarselt kokku

98 978.58 krooni BAS-i kasuks.

3. Välja mõista JT , ET ja R V solidaarselt viivist 24,98% aastas põhivõla summalt 83 309.01 krooni alates 23.02.2009.a kuni põhinõude täitmiseni BAS-i kasuks.

4. Välja mõista JT , ET ja R V solidaarselt menetluskulu

10 630.00 (kümme tuhat kuussada kolmkümmend) krooni BAS kasuks.

5. Tunnistada tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358.

Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja kokku kokku 98 978.58 krooni, millest võlgnevus on 83 309.01 krooni, 8 837.99 krooni intress, 1 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 5 031.58 krooni sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks ja viivise 24.98% kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni väljamõistmiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostjale JT on hagiavaldus koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega üle antud 11.05.2009.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

Kohus loeb hagiavalduse koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega kostjale ET TsMS § 322 lg 1 alusel kättetoimetatuks, kuivõrd need on üle antud kostjaga samas eluruumis elavale isikule 15.04.2009.a. Kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

Kostjale R V on hagiavaldus koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega üle antud 12.03.2008.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Võlaõigusseaduse (VÕS) 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu summas 10 000.00 krooni. Samuti on hageja tasunud kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest riigilõivu 630 krooni. Nimetatud summad tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasutud riigilõiv

10 630 krooni.

Tiia Mõtsnik Kohtunik