2-08-53258/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse teatavakstegemise

aeg ja koht

03. juulil 2009.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja

(Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis

Tsiviilasja number

2-08-53258

Tsiviilasi

R R hagi A R vastu abielu lahutamiseks, laste elukoha

määramiseks ja lastele elatise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: R R (isikukood: XXX, elukoht: XXX), lepinguline

esindaja adv. M Masso

Kostja: A R (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Kohtuistungi aeg ja koht

08.06.2009.a Tallinnas

Resolutsioon

1. R R hagi A R vastu abielu lahutamiseks, laste elukoha

määramiseks ja lastele elatise väljamõistmiseks rahuldada täies

ulatuses.

2. Lahutada R R ja A R abielu, mis registreeriti XXX

Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr. XXX. Abielu lõpeb

kohtuotsuse jõustumisest.

3. Määrata S R (ik. XXX) ja R R (ik. XXX) elukohaks R R

elukoht.

4. Välja mõista A R alates 01.05.2008 igakuine elatusraha

2500.00 (kaks tuhat viissada) krooni lapse S R (ik. XXX)

ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX R R kasuks.

5. Välja mõista A R alates 01.05.2008 igakuine elatusraha

2500.00 (kaks tuhat viissada) krooni lapse R R (ik. XXX)

ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX R R kasuks.

Menetluskulude jaotus

Jätta abielu lahutamise nõudega seonduvad menetluskulud poolte

endi kanda. Jätta laste elukoha ja elatise väljamõistmise nõuetega

seonduvad menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord ja

tähtaeg

Kohtuotsusele

võib

esitada

apellatsioonkaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud ja pooled elavad eraldi. Hageja

arvates ei ole abielu jätkamine võimalik ja soovib abielu lahutada. Abielust sündinud lapsed elavad

koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Kostja laste käekäigu vastu huvi ei ole tundnud ega nende

ülalpidamises osalenud. Hageja palub määrata laste elukohaks tema elukoht ja mõista välja elatis

kummagi lapse ülalpidamiseks 2500 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 01.05.2008.

Kostja vastuväited hagile

Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

Abielutunnistuse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr.

XXX. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et

abielu jätkamine on võimatu. Hagiavaldusest nähtuvalt on poolte abielusuhted lõppenud, pooled

elavad eraldi -hageja Eesti Vabariigis ja kostja Soome Vabariigis. Hageja ei pea abielu jätkamist

võimalikuks ja soovib abielu lahutada, kostja ei ole abielu lahutamisele vastu vaielnud. Kohus on

seisukohal, et antud asjaoludel on abielu jätkamine võimatu ja tuleb lahutada.

PkS § 51 sätestab, et kui vanemad elavad lahus, siis lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps

elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. PkS § 60 lg 1 ja 61 lg 1, 2

ja 4 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. Kui vanem ei täida lapse

ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse

kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäärast, mis on käesoleval ajal 4350 krooni. Seega ei või olla elatis ühele lapsele

väiksem kui 2175 krooni kuus. Hagiavalduse asjaolude kohaselt taotleb hageja lastele elatise

väljamõistmist seaduses sätestatud määras, millele ta on arvestanud juurde tulumaksu, seega kokku

2500 krooni kummagi lapse kohta. Kohtule esitatud sünnitunnistustega on tõendatud, et pooltel on

ühised lapsed S R, sündinud XXX ja R R, sündinud XXX.

Viimsi Vallavalitsuse arvamusest nähtub, et lapsed elavad hageja juures 4-toalises kõigi

mugavustega korteris XXX Viimsi vallas, et lastele on loodud head tingimused eakohaseks

arenguks, kusjuures vanemal lapsel on mööbliga sisustatud omaette tuba, tulevikus on planeeritud

omaette tuba ka nooremale lapsele. Hageja on laste kasvatamise ja nende eest hoolitsemisega hästi

hakkama saanud, lapsed on hoolitsetud ja rõõmsameelsed. Kostjal, kes elab ja töötab välismaal

igapäevane side lastega puudub ning ta ei ole pärast välismaale elama asumist laste

ülalpidamiskohustust täitnud. Kohus võttes arvesse hagiavalduse asjaolusid, kostja vastuväidete

puudumist ja Viimsi Vallavalitsuse arvamust leiab, et lapsed tuleb jätta hageja juurde ja kostjalt

välja mõista elatis nende ülalpidamiseks 2500 krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. PkS §

70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates

elatisehagi esitamisest, lõike 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud

selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud

asjaolusid. Hagi esitati 08.08.2008, hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 01.05.2008.

Vaidlust ei ole, et kostja elatist alates 01.05.2008 laste ülalpidamiseks maksnud ei ole, mistõttu

tuleb elatis lastele välja mõista tagasiulatuvalt. Seega on hagi põhjendatud ja tõendatud ning

kuulub täies ulatuses rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise,

mistõttu tuleb abielu lahutamise nõudega seonduvad menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud laste elukoha ja elatise väljamõistmise nõuetes

jätta kostja kanda.

Kohtunik: