2-08-33304/50 · 2-08-33304/50 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Advokaadibüroo, Lai tn. 11, Rakvere, Lääne-Virumaa) tasu riigi arvelt summas 12 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Legislator headnote

AI generated

2-08-33304/50 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Advokaadibüroo, Lai tn. 11, Rakvere, Lääne-Virumaa) tasu riigi arvelt summas 12 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtu

Kohtukoosseis

koosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Annely Eesmaa

Otsuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

tegemise aeg ja koht

30.06.2009. a. Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsi

Tsiviilasja number

viilasja number

2-08-33304

Tsiviilasi

E S hagi M Õ vastu kinkelepingust taganemise jämeda

tänamatuse tuvastamiseks ja kinkelepinguga üleantud

korteriomandi tagastamise nõudes

Menetlusosalised

ja

nende

Menetlusosalised

ja

nende

Menetlusosalised

ja

nende

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: E S, isikukood xxxx, elukoht xxxx,

Esindaja

vandeadvokaat

Kristel

Vedro,

Rakvere

Advokaadibüroo, Lai tn. 11, Rakvere, Lääne-Virumaa.

Kostja: M Õ, isikukood xxxx, elukoht xxxx,

Esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa, Advokaadibüroo

Uno Feldschmidt Rakvere osakond, Laada 27, Rakvere

44310, Lääne-Virumaa.

Kohtuistungi toimumise aeg

25.05.2009

Istungil osalesid

Pooled ja nende esindajad

RESOLUTSIOON:

1.

1. 1. E S

E S

E S hagi

hagi

hagi M Õ

M Õ

M Õ vastu kinkelepingust taganemise jämeda

vastu kinkelepingust taganemise jämeda

tänamatuse tuvastamiseks ja kinkelepinguga üleantud

korteriomandi tagastamise nõudes

korteriomandi tagastamise nõudes rahuldada

rahuldada

rahuldada.

2.

2. 2. Tuvastada

Tuvastada

Tuvastada E S

E S

E S poolt 17.02.2003.a. sõlmitud kinnistu kinkelepingust

poolt 17.02.2003.a. sõlmitud kinnistu kinkelepingust

poolt 17.02.2003.a. sõlmitud kinnistu kinkelepingust taganemise

taganemise

alusena

alusena M Õ

M Õ

M Õ jäme tänamatu

jäme tänamatu

jäme tänamatus E S

E S

E S vastu.

vastu.

3.

3. 3. Lugeda

ugeda

ugeda E S

E S

E S kinkelepingust taganemine

kinkelepingust taganemine

kinkelepingust taganemine kehtivaks

kehtivaks

kehtivaks ja

ja

ja E S

E S

E S ning

ning

ning M Õ

M Õ

M Õ vahel 17.02.2003.a.

vahel 17.02.2003.a.

sõlmitud kinkeleping

sõlmitud kinkeleping korteriomand

korteriomand

korteriomandi, asukohaga

, asukohaga

, asukohaga xxxx

xxxx

xxxx, üldpinnaga 28,1 m

üldpinnaga 28,1 m

üldpinnaga 28,1 m2 , sisse k

, sisse k

, sisse kantud Viru

antud Viru

Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2660131

Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2660131, lõppenuks

, lõppenuks

, lõppenuks. . . .

4.

4. 4. Kohustada

Kohustada

Kohustada M Õ

M Õ

M Õ’d tagastama korteriomand, asukohaga

’d tagastama korteriomand, asukohaga

’d tagastama korteriomand, asukohaga xxxx

xxxx

xxxx, üldpinnaga 28,1 m

, üldpinnaga 28,1 m

, üldpinnaga 28,1 m2 ,

,

, sisse

sisse

kantud

kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 266

Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 266

Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2660131

0131

0131, , , , E S

E S

E S’le

’le

’le.

5.

5. 5. Lugeda tuvastatuks, et

Lugeda tuvastatuks, et

Lugeda tuvastatuks, et M Õ

M Õ

M Õ on

on

on kohustatud andma

kohustatud andma

kohustatud andma nõusoleku tema omanikuna

nõusoleku tema omanikuna

registrist kustutamiseks

registrist kustutamiseks, ja k

ja k

ja kanda

anda

anda Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr.

Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr.

2660131,

2660131, korteriomandi

korteriomandi

korteriomandi, asukohaga

, asukohaga

, asukohaga xxxx

xxxx

xxxx, omanikuna

, omanikuna

, omanikuna E S

E S

E S.

6.

6. 6. Välja mõista

Välja mõista

Välja mõista M Õ

M Õ

M Õ’lt

’lt

’lt kohtukuluna

kohtukuluna

kohtukuluna riigituludesse riigilõivu katteks 7750 krooni

riigituludesse riigilõivu katteks 7750 krooni

riigituludesse riigilõivu katteks 7750 krooni ja muus

ja muus

osas j

osas jätta

ätta

ätta kostja

kostja

kostja menetluskulud

menetluskulud

menetluskulud tema endi

tema endi

tema endi kanda

kanda

kanda.

7.

7. 7. Hüvitada

Hüvitada

Hüvitada E S

E S

E S’le õigusabi osutanud

’le õigusabi osutanud

’le õigusabi osutanud vandeadvokaat Krist

vandeadvokaat Krist

vandeadvokaat Kristel Vedro (Rakvere

el Vedro (Rakvere

Advokaadibüroo, Lai tn. 11, Rakvere, Lääne

Advokaadibüroo, Lai tn. 11, Rakvere, Lääne-Virumaa) tasu riigi arvelt summas 12

Virumaa) tasu riigi arvelt summas 12

Virumaa) tasu riigi arvelt summas 12 885 krooni

885 krooni

ja 60 senti (koos käibemaksuga)

ja 60 senti (koos käibemaksuga) ja saata kohtuotsus selles osas täitmiseks Eesti

ja saata kohtuotsus selles osas täitmiseks Eesti

Advokatuurile

Advokatuurile. . . .

8.

8. 8. Kohtuotsus tehakse

htuotsus tehakse

htuotsus tehakse avalikult

avalikult

avalikult teatavaks

teatavaks

teatavaks Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kantselei

Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kantselei

kaudu

kaudu 30

30.0

.0

.06.2009.a. ja otsuse ärakiri toimetatakse kätte menetlusosalistele.

.2009.a. ja otsuse ärakiri toimetatakse kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, arvates o

jooksul, arvates otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.

tsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

lg. 6, § 633 lg. 7)

lg. 6, § 633 lg. 7).

I.

I. I. Asjaolud

Asjaolud

Asjaolud ja hageja nõuded

ja hageja nõuded

ja hageja nõuded.

Viru Maakohtule 10.07.2008.a. saabunud E S hagiavalduse kohaselt 17.02.2003.a.

sõlmis E S M Õ’ga kinkelepingu, mille alusel E S kinkis oma korteriomandi xxxx, üldpinnaga

28,1 m2 M Õle. Tehing vormistati Rakvere notari Marika Saaveri poolt ja on registreeritud

2003.a. ametitoimingute raamatu registri nr. 471 all. Korteriomand on kantud Viru Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr. 2660131. Kinkija E S koormas kinnistu tähtajatu ja tasuta

isikliku kasutusõigusega korterile kinkija kasuks. E S kinkis korteriomandi xxxx M Õ’le, kuna

viimane oli tema naaber ja nende omavahelised suhted olid head. E Sl teisi lähedasi isikuid ei

olnud, tema abikaasa on surnud 1976.a. ja poeg 1988.a. E S kartis, et ta põeb vähki ja et ta

sureb, ning lootis, et siis kingisaaja ta matab. Enne kinkelepingu tegemist oli avaldaja arvel

psühhiaatri juures, tal oli surmhirm ja tema vaimne tervis oli kehv. 2000.a. diagnoositi E S’l

orgaaniline ärevus, mis teaduskirjanduse kohaselt võib avalduda paanikahoogudes või

sundnähtudes, sümptomiteks on seesmine rahutus, võimetus lõõgastuda, pingetunne, kergesti

ehmumine tühistel põhjustel, kõrgenenud erutuvus ja ärritus, hirm kaotada kontroll enese üle

või "minna hulluks", surmahirm, südame kloppimine, hingamisraskused, insomnia tüüpi

unehäired jms. Hageja põeb südamekahjustusega kõrgvererõhutõbe, insuliinisõltumatut

suhkurdiabeeti, bronhiaalastmat, podagrat, kannatab rasvtõve ja sellega seotud

käimisehäirete ning liigesevalude ägenemiste all. Kingi saaja M Õ on näidanud üles jämedat

tänamatust E S vastu. Ta on korduvalt keeldunud E S’t abistamast. Kui enne kinkelepingu

sõlmimist ja veel mitu aastat pärast seda tõi M Õ hagejale suppi ja omavahel suheldi

sõbralikult, siis 2007.a. sügisest on kostja käitumine muutunud. E S’l on jalad haiged,

mistõttu on tal raske liikuda ja ta on korduvalt palunud kostja abi poes või apteegis

käimiseks. Tihti on kostja M Õ vastanud abipalvele sellega, et soovitanud pöörduda oma

abikaasa J Õ poole. Kingisaaja abikaasa ei ole olnud nõus hagejat abistama või käitunud

hagejaga sobimatult. Ühel korral, kui kingisaaja abikaasa J Õ viis E S apteeki rohtu ostma,

nõudis J Õ hagejalt bensiiniraha. 2007.a. sügisest M Õ E S’ga enam ei suhtle, ei tereta teda,

käitub tema suhtes tõrjuvalt. Näiteks kui hageja tuleb õuest ja hakkab lähenema maja uksele,

siis kostja, olles hagejat märganud, tõmbab kiiruga kardinad akna ette, et hageja teda ei

näeks. Selline kostja käitumine on hagejat väga solvav ja alandav. Kostja ei abista hagejat.

Kui kostja on näiteks niitnud muru oma kuuri ukse alt, on ta jätnud muru hageja kuuri ukse

alt niitmata, samuti pole aidanud tänavat pühkida. Maja elektrikilbi ühenduse eest 2008.a.

aprillis-mais nõudis M Õ E S’lt raha 450. 10 krooni. Kostja selline suhtumine ja käitumine on

kinkijale solvav, teda alavääristav. Kostja ei ole huvi tundnud, mis olukorras kinkija korteris

elab, kuigi korter on kostja nimel. 2007.a. oktoobris-novembris tegi E S korteris remondi, töid

teostas M E, kes tegi uued laed, põrandad, remondi käigus uuendati korteri kanalisatsioon,

pandi uus WC pott, vahetati välja korteri elektrisüsteem. E S võttis 03.11.2007.a. laenu 5 000

krooni ja 15.02.2008.a. laenu 30 000 krooni, et teostada korteris remont. Kostja ei ole

hüvitanud E S’le korteri remondi maksumust. Kostja peab korterit enda omaks, kuid eeldab,

et korteris elav isik peab kõik kulud kandma. Kostja pole midagi teinud, et parandada korteri

seisukorda, samuti ei abista ta hagejat, kuigi on teadlik, et kinkeleping sõlmiti E S probleemse

tervisliku seisundi tõttu. E S soovib kinkelepingust taganeda, kuna kostja on näidanud tema

suhtes üles jämedat tänamatust. E S esitas kostjale lepingust taganemise avalduse, kuid

kostja oma 08.06.2008.a. vastuses kinkelepingust taganemise avaldusele leidis, et tema ei ole

kinkija vastu üles näidanud jämedat tänamatust.

Riigikohtu lahendi 3-2-1-153-06 kohaselt käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks

on eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu

eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset

hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut. Hageja poolt kingituse tegemise

eesmärgiks oli kinke teel hoida kingisaajaga häid suhteid ja saada temalt elus abi, samuti, et

surma korral oleks kingisaaja hageja matnud. Korteri kinkimine on aga andnud vastupidise

efekti, kostja kingisaajana hagejaga enam suhelda ei taha, väldib teda, ei abista teda, kuigi

midagi ülejõu käivat temalt ei nõuta, samuti nõuab abi eest raha ja ei tunne huvi korteri

seisukorra kohta. Hageja peab ise kandma kõik korteriga seotud kulud ja tegema remonti.

VÕS § 268 lg. 1 kohaselt kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja

kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS §-s 267

punktides 1-3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 p. 1 kohaselt võib kinkija lepingust taganeda

kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles

jämedat tänamatust. VÕS § 1028 lg. 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult ( üleandja)

midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu tagasi

nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustusi ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

Vastavalt VÕS §-le 188 lg. 1 taganeb lepingupool taganemisavalduse tegemisega teisele

poolele. Vastavalt VÕS §-le 189 lg. 1 lepingust taganemise korral võib kumbki pool nõuda

tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kas väljaandmist,

kui ta tagastab kõik üleantu. Vastavalt VÕS §-le 270 lg. 1 kinkija võib kinkelepingust

taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise

õiguse tekkimisest. Kui kinkeleping on täidetud, ei või kinkija lepingust taganeda pärast

kingisaaja surma.

Hagi on esitatud VÕS §-de 188 lg.l, 189 lg. 1, 267 p 1, 268 lg. 1, 1028 lg. 1 alusel ja

hageja palub tuvastada kinkelepingust taganemise alusena M Õ jäme tänamatus, kohustada

M Õ´d tagastama korteriomand, asukohaga xxxx, üldpinnaga 28,1 m2 (Viru Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr 2660131 ), kanda hageja E S korteriomandi xxxx, omanikuna

Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr. 2660131. Hageja leiab, et kompromiss asjas

ei ole võimalik ja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil.

Kohtule 30.04.2009.a. saabunud h

Kohtule 30.04.2009.a. saabunud hagiavalduse täienduse

agiavalduse täienduse

agiavalduse täienduse kohaselt hageja soovib

hagiavaldust täiendada järgmiste alustega, et kinkija E S ei ole kinkelepingu täitmise puhul

võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal

pidama, mistõttu taganeb kinkelepingust. Lisaks eeltoodule leiab hageja, et kingisaaja M Õ on

jätnud õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise, mistõttu hageja taganeb

kinkelepingust ja taotleb korteriomandi kostjalt välja nõudmist alusetu rikastumise sätete

järgi.

Hageja E S tervislik seisund on aastatega halvenenud, ta vajab abi enesega

toimetulekuks, selleks on talle määratud Rakvere Linna sotsiaalosakonna poolt koduhooldus.

Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on sotsiaalteenuseks hooldamine hoolekandeasutuses,

mille eest võetakse tasu, E S’l materiaalseid vahendeid sotsiaalteenuste eest tasumiseks ei ole,

mistõttu ei saa ta ka valida enda vajaduste rahuldamiseks parimat teenust. VÕS § 267 p. 2

kohaselt võib kinkija lepingust taganeda kui kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline

täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, kui

kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui

kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha. Kostja jättis täitmata remondi kohustuse,

mis tulenes kinkelepingust VÕS § 267 p. 3 järgi. Omandi kinkimisega kaasnevad ka

kohustused, eelkõige korteri remondi kohustus. Kostja toon on vägagi hagejat solvav, nende

väidete osas, et hageja pole kordagi remondikulusid nõudnud ja temaga pole remondi tegemist

kooskõlastatud. Kostjale on teada hageja tervislik seisund, sealhulgas ärevus ja depressioon,

ning ta oleks võinud vähemalt hagejaga suhelda, teda külastada, tema käekäigu vastu huvi

tunda ja talle kaasagi tunda. Laenukohustuse tõttu ei ole hageja enam võimeline end

mõistlikult ülal pidama. VÕS § 267 p 3 kohaselt võib kinkija lepingust taganeda kui

kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.

Hageja palub tuvastada kinkelepingust taganemise alusena 1) M Õ jäme tänamatus või 2) et

hageja E S ei ole võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ja/või ennast

mõistlikult ülal pidama või 3) M Õ kingisaajana on jätnud õigustamatult täitmata kinkega

seotud koormise, kohustada M Õ’d tagastama hagejale korteriomand, asukohaga xxxx,

üldpinnaga 28,1 m2 (Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2660131 ) ja kanda

hageja E S korteriomandi xxxx, omanikuna Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr.

2660131.

II.

II. II. Kostja ki

Kostja ki

Kostja kirjalik vastus.

rjalik vastus.

Kostja kohtule 25.08.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnista.

Kostja leiab, et selleks, et taganemise avaldus kehtiks ja lõpetaks VÕS § 188 lg. 2 alusel

kinkelepingu, peavad olema täidetud ka taganemise sisulised eeldused. Hageja peab

tõendama, et tal, tema enda esitatud asjaolude järgi, oli õigus lepingust taganeda mõnel VÕS

§-s 267 nimetatud alustel. Hageja ise on tuginenud VÕS § 267 p-le 1. Kostja on seisukohal, et

lepingust taganemise sisulised eeldused ei ole täidetud. Kostja ei ole üles näidanud hageja

vastu jämedat tänamatust. Kostja eitab faktilisi asjaolusid, millega kostja on sisustanud oma

hagiavaldust. Ka käesoleval ajal on kostja valmis hagejat vajadusel matma, kuna selline oli

kinke tegemisel pooltevaheline kokkulepe. Hageja ei ole hagi alusena tuginenud ei hageja teo -

ega otsustusvõimetusele, mistõttu ei oma tähendust asjaolu, et E S oli arvel psühhiaatri

juures. Kostja eitab asjaolu, et tema oleks nõudnud hagejalt peakilbi kulude kandmist. Seda

nõudis E S’lt majavanem E P ning hageja selle summa ka tasus. Kostja eitab asjaolu, et ta

oleks kirjutanud hagejale sedeli, mida viimane soovib kohtule esitada tõendina. Samas tuleb

see asjaolu hageja taganemisõiguse hindamisel jätta tähelepanuta ka põhjusel, et tasuta

kasutusõigus

ei

tähenda,

et

kasutaja

ei

pea

katma

elamu

kasutamisega

ja

kommunaalteenuste tarbimisega põhjustatud kulusid. Tuvastatud ei ole, et kostja oleks

nõudnud elamu kasutamise eest tasu (Riigikohtu otsus nr. 3-2-1-129-05). Hageja tegi

korteriomandis

remonti

omaalgatuslikult

ilma

kostjaga

konsulteerimata

ja

seega

korteriomanikuga eelnevalt nõu pidamata. Kostja oleks olnud valmis ka ise korteriomandi

remonti organiseerima ja teostama, kuid hageja ei ole kordagi kostjalt seda nõudnud.

Puuduvad mistahes tõendid teostatud ehitustööde ja nende maksumuse kohta. Korteri

remondi teostas M E, kelle juures käis hageja lapsi hoidmas. Pooltevahelistes suhetes

tekkisidki arusaamatused pärast seda, kui hageja hakkas M.E suhtlema. Kinkeleping oli

sõlmitud 2002.a. ja nii enne kui ka pärast lepingu sõlmimist on kostja hagejat korrektselt pika

aja vältel abistanud, hoolitsenud tema kassi eest, viinud pidevalt arstile, käinud haiglas

vaatamas jne. Kostja eitab asjaolu, et tema või tema abikaasa on nõudnud hagejalt abistamise

eest tasu. Samuti ei vasta tõele asjaolu, et kostja ei soovi enam hagejaga suhelda. Kostja on

käitunud hageja suhtes korrektselt, on teda alati teretanud, ei ole kunagi keeldunud teda

abistamast, on alati ära niitnud ka kogu hoovi muru. Samas ei saa aga eitada asjaolu, et

pooltevahelised suhted on jahenenud, kuivõrd hageja ise ei soovi enam kostjaga suhelda ega

tereta teda enam.

Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole täidetud ka kinkelepingust taganemise

formaalsed alused. TsÜS § 6 lg. 4 sätestab, et käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja

kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Poolte vahel sõlmiti 17.02.2002.a.

kinnistu kinkeleping ja asjaõigusleping notariaalses tõestatud vormis. TsÜS § 77 lg. 3

sätestab, et seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta üksnes samas vormis,

milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 119 lg. 1 sätestab, et

tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt

tõestatud. TsÜS § 83 lg. 1 sätestab, et tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise

korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Seega

on E S poolt tehtud kirjalik kinkelepingust taganemise avaldus tühine. Kostja palub jätta hagi

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hagiavalduse täiendusele

Hagiavalduse täiendusele 20.05.2009.a. saabunud kirjalikus

20.05.2009.a. saabunud kirjalikus

20.05.2009.a. saabunud kirjalikus seisukohas kostja

jätkuvalt hagi ei tunnista ning on seisukohal, et ka hagiavalduse täienduses puuduvad

õiguslikud ning faktilised argumendid, mis tingiksid hagi rahuldamise. Hageja saaks

tugineda üksnes 2008.a. juunikuus esitatud hagiavalduses märgitud neljale asjaolule, et

2007.a. sügisel kostja käitumine muutus, et kingisaaja abikaasa nõudis bensiiniraha, et

hageja ukse alt ei niideta muru, et hageja tuttav tegi kostja korteris remonti ning hageja võttis

sellest tulenevalt laenu. Kõigile muudele asjaoludele on hageja asunud tuginema alles

kohtumenetluse käigus. Kostja endiselt eitab hageja esitatud asjaolusid. Kostja abikaasa J Õ

tegevus E S suhtes tuleb jätta tähelepanuta, sest tema ei olnud kinkelepingu pooleks. Hageja

ise on võtnud kohtuistungil omaks, et sõnaliselt pole M Õ teda kunagi solvanud, vaid pooled

pole lihtsalt enam suhelnud. Mingeid koormisi või kohustusi kingisaajale kinkelepingus ette

nähtud ei ole. Seega ei saa lepingust taganemist õigustada VÕS § 267 p. 3 sätestatud alusel.

Arusaamatuks jääb kostjale hageja viide nagu oleks kostja toon vägagi hagejat solvav nende

väidete osas, et hageja pole nõudnud remondile kulunud summade hüvitamist. Sellist nõuet

pole esitatud ka hagis. Korteri remondi teostas M E, kes väitis, et tema E S’lt korteri remondi

tasu ei nõua, kuna teostas remondi seoses sellega, et ta on saanud hagejaga lähedaseks ning

soovis hageja elamistingimusi parandada. Seda, kes on korteri omanik, seda ta ei teadnud.

Kostja on seisukohal, et sellest tulenevalt puudub ka hagejal õigus nõuda kostjalt

korteriremondiks kulunud summade tasumist, kuivõrd hagejal endal vastavat kohustust M El

ees ei ole. Kostja on seisukohal, et korteriomandi olukord ei vajanudki üldse niivõrd

ulatuslikku remonti. Kostja ei teadnud sellest tulenevalt korteri remondivajadusest ning eitab

asjaolu, et vaidlusaluses korteriomandis polnud remonti tehtud üle 40 aasta. Alusetu on

hageja väide, et tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus eeldab, et hageja ei pea seoses

korteriomandiga kandma ühtegi kulutust. Korteri remondi kulutused on oma olemuselt

kulutused, mis on seotud elamu kasutamisega, kuivõrd E S elamistingimused sellest

tulenevalt paranesid. Kostja ei pea käesoleval ajal võimalikuks tasuda remondimaksumust

põhjusel, et hageja jätkuvalt tugineb kinkelepingust taganemise eeldustele. Kostja on asjas

korduvalt pakkunud hagejale kompromissi ning teinud ettepaneku lahendada asi selliselt, et

ta hüvitab hagejale ja remonti teostanud isikule remondi eest mõistliku rahasumma, juhul kui

korteriomand jääb temale. Sellest tulenevalt on alusetu hageja väide, et kostja keeldub

remondikulutuste maksmisest. Võlaõiguslik leping lõppeb sellest taganemisega. Hageja oli

seisukohal, et ta oli kinkelepingust taganenud ja et korteriomand kuulus taas temale. Sellest

tulenevalt

ongi

täiesti

õigustatud

kostja

poolt

keelduda

kohtumenetluse

ajal

remondimaksumuse hüvitamisest, kuivõrd kostja ei tea, kas korteriomand temale jääb.

Hageja taganemisõiguse hindamisel tuleb jätta tähelepanuta ka KOS 11 lg. 1 sätted, mille

eesmärgiks on korteriomanike omavaheliste suhete reguleerimine, ning ka AÕS § 75 lg. 1

regulatsioon, kuna see on KOS § 11 lg. 1 suhtes üldsätteks.

VÕS § 270 lg. 1 sätestab, et kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul

alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.

Tegemist on materiaalõigusliku tähtajaga Lepingust taganemise alusena VÕS §-le 267 p. 2 ja

3 hakkas hageja tuginema alles 30.04.2009.a. esitatud hagiavalduse täienduses. Kostja on

seisukohal, et hageja on minetanud oma õiguse tugineda lepingust taganedes VÕS § 267 p.-le

2 ja 3 ka põhjusel, et nimetatud taganemise õigusest oli ta teadlik juba enne 31.04.2008.a.

Sellele viitab otseselt asjaolu, et hageja on esitanud kinkelepingust taganemise avalduse ka

varem ja tuginenud seal teisele taganemise alusele. Põhjendatud ei ole ka hageja viide VÕS §

267 p. 2. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse all saab vaadelda üksnes kohustust teist

isikut ülal pidada. Vastav õiguslik regulatsioon on sätestatud PKS § 21 – 25 ja § 60 – 69.

Hageja ei ole oma hagis sellele viidanud. Seadusest tulenevalt puudub inimese kohustus

ennast ülal pidada. Seega ei ole asjakohane hageja viide Sotsiaalhoolekandeseaduse § 10 p. 6

ja § 45 lg. 1, mille kohaselt võib isikult võtta sotsiaalteenuse eest tasu, kuid see ei ole

kohustuslik. Paljasõnaline on nii hageja kui ka tunnistaja L M väide, et hageja soovile minna

sotsiaalmajja või hooldekodusse on hagejale vastatud, et see ei ole võimalik, kuna hagejal

korterit pole. Samas kohtus tunnistajana üle kuulatud M E viitas hoopis sellele, et hageja

saab vajadusel elama tulla hoopis tema juurde ja et vastavad eluruumid on nende peres juba

läbi arutatud, kuna ta ei pea võimalikuks, et E S läheb hooldekodusse.

III. Asja kohtulik arutelu

III. Asja kohtulik arutelu.

Hageja esindaja

Hageja esindaja selgitab, et hageja jääb oma hagiavalduses ja hagiavalduse täienduste

avalduses esitatu juurde, kus on kirjas kõik, mis on aluseks kinkelepingu tühistamiseks. E S

on väga haige inimene, kes soovis ja kellele oleks tulnud kasuks, kui hageja ja kostja vahelised

suhted oleksid olnud paremad. Kostja sisuliselt ei huvitunud E käekäigust ja nimelt see

asjaolu pani E nördima ja kohtusse pöörduma. Hageja rõhutas istungil, et enim tunneb ta

puudust kostjaga suhtlemisest. Alati võib vastu vaielda selle üle, missugusest solvangust

piisab, et see oleks käsitletav jämeda tänamatusena. Hageja on välja toonud need asjaolud,

mis teda häirivad ja mida saab pidada jämedaks tänamatuseks. Kostja ei tundnud huvi E

tervise ja käekäigu vastu, ei käinud E juures kodus, ei soovi hagejaga suhelda. Tunnistajad

kinnitavad, et pigem olid nemad need, kes aitasid E, kui seda tegi kostja. E tervis on aastatega

halvenenud, ta vajab abi toimetulekuks, talle on määratud sotsiaalosakonnast koduhooldus.

Kui hageja on kostja poole pöördunud, siis on kostja palunud pöörduda tema abikaasa J poole.

Ka kostja ise kinnitas seda, et käskis hagejal oma murega pöörduda abikaasa poole. Sellega

näitas kostja üles hoolimatust ja see solvas hagejat. Kostja ei ole tundud huvi, mis seisus

korter on, kuigi korter on kostja nimel. E tegi korteris remonti ja võttis selleks laenu. Laenu

tagasimaksed kuus on 1 500 krooni ja maksma peab ta kuni 2012. aastani. See summa on

suur osa pensionist ja sellega on hageja pannud ennast ka raskesse majanduslikku olukorda.

Hageja ei ole enam võimeline ennast ülal pidama. Tunnistaja M E kinnitas, et remonti hakati

tegema sellepärast, et tualetis ja keldris oli torustik vilets ning põrandad mädanesid. Hageja

ise pole tööde eest maksnud, vaid on maksnud M. Laenuraha eest pandi uued laed, põrandad,

uuendati korteri kanalisatsiooni, osteti uus WC pott ja vahetati välja korteri elektrisüsteem.

Hageja on seisukohal, et kui ta kinkis korteri kostjale, siis oleks kostja võinud huvi tunda

korteri seisukorra kohta. Kui aga kostja kuulis hagi esitamisest ja et remondi raha võiks

hüvitada, siis kostja eitas, et remonti üldse korteris tehti. Korteriomandi kinkimisega

kaasnevad ka kohustused, eelkõige remondikohustus. Hageja ei pea kandma korteri

kasutamisega seoses ühtegi kohustust. Kuigi riik peab hooldama, on ka tasulised

sotsiaalteenused ning inimene võib ise valida omale vajaliku teenuse. Kui hageja peaks

hooldekodu kasuks otsustama, siis rahaliste vahendite olemasolul saaks ta valida endale

parima hooldekodu. Hagejale oleks see võimalik kinkelepingust taganedes. Kinkelepingu

sõlmimine on iga inimese vaba valik, kuid seadus võimaldab anda inimesele aega, et ta saaks

mõelda, kellele ta oma kinke teinud on. Käesoleval juhul hageja leiab, et kingisaaja ei ole

õigustatud seda kinki saama. Ka riigikohus on öelnud, et inimene peab lähtuma kinkija

subjektiivsest hinnangust. Kinkija on seda meelt, et tegi kingi valele inimesele. Tõendid on

esitatud, samuti alternatiivsed nõuded, mille kohaselt hageja palub tuvastada kinkelepingust

taganemise alusena M Õ jäme tänamatus või et hageja ei ole võimeline täitma seadusest

tulenevat ülalpidamiskohustust ja ennast mõistlikult ülal pidama või et M Õ kingisaajana on

jätnud õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise, kohustada M Õ´d tagastama

korteriomandi hagejale ning kanda E S Viru Maakohtu kinnistusosakonna registrisse

nr.2660131 korteriomandi xxxx, omanikuna. Hagiese on esitatud õigesti. Võlasuhe lõpeb ka

lepingust taganemisega. Hageja on esitanud kostjale kinkelepingust taganemise avalduse nii

notari kaudu kui ka lihtkirjaga. VÕS § 188 lg. 1 kohaselt taganeb lepingupool

taganemisavalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 189 lg. 1 lepingust taganemise korral

võib kumbki pool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja

muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Hageja on esitanud nõude kohtusse, et

tuvastada kinkelepingust taganemise jäme tänamatus või muud alused ning vabastada korter.

Mingit nõusolekut selleks, et M Õ tagastaks korteri, ei pea olema.

Hageja

Hageja ise

ise

ise seletab, et ta ei kujuta edaspidist elu enam ette, kui majas on suhted

sellised, et teineteist näha ei taheta. Hirm on isegi prügi välja viia. Naaber T I käib kogu aeg

ärritamas ja ütlemas, et kostja poeg tahab seda korterit endale saada. Kostja üldse ei suhtle.

Ainus, mida teised räägivad, on see, et hageja tuppa võetakse üürnik. See on moraalne

tapmine igapäev. Hageja soovib, et tema haginõue rahuldatakse, sest siiamaani ei ole kostja

üldse rääkinud. Hageja seletab, et korteri remonti tegi ta avalikult, korteriomanik peaks

vastutama maja eest koristamisel, kuid hageja on maksnud inimesele, kes seda hageja eest on

teinud. Sügisel oli see raha 150 krooni.

Kostja esindaja

Kostja esindaja selgitab, et kostja jääb oma kirjalike seisukohtade juurde. Jämedat

tänamatust ei esine. Pooled omavahel ei suhtle, sest mõlemad väldivad suhtlemist. Asjaolu,

justkui oleks kostja hagejat nähes hageja solvamiseks tõmmanud oma akna ette kardina, ei

pruugi vastata tõele. Ei saa väita seda, et kostja ei täida kõiki koormisi. Hageja on esitanud

tõendeid, et omaosalus hooldekodus elamiseks on 15 % ja ülejäänu maksab kohalik

omavalitsus. Hageja ei ole esitanud tõendit, et kohalik omavalistus oleks keeldunud hagejale

hooldekodus koha eest maksmisest. Samuti ei saa väita, et hageja ei suuda end mõislikult

üleval pidada. Hageja pension pole vähenenud. Ka võla katteks osamaksete tasumisel jääb

hagejale piisavalt raha, et endaga toime tulla. Sellise esemega hagi ei ole võimalik rahuldada.

Hageja ei ole oma hagiesemes palunud tunnustada VÕS järgi lepingust ülesütlemist. Samuti

ei ole ta hagenud seda, et hageja oleks andnud nõusoleku kinnisturaamatu kande

muutmiseks. Kohus ei ole ise pädev muutma kinnistusraamatu kandeid, samuti ei saa M Õ

kinnisasja tagastada hagejale. Võlaõiguslik leping lõpeb ülesütlemisavaldusega. Võlaõigusliku

lepingu äralangemisel muutub kinnistusraamatu kanne valeks. Kohtulike vaidluste käigus

hagieset muuta enam ei saa. Seega saab tugineda üksnes alustele, millele on tuginetud

lepingu taganemisavalduses. Uutele alustele hakkas hageja tuginema alles kohtumenetluse

käigus, mistõttu tuleb jätta need tähelepanuta. Võlaõiguslikku lepingut ja asjaõiguslikku

lepingut tuleks omavahel eristada. Hageja ei ole esitanud hagi õige esemega. Tegemist on

kinnisasjaga, mitte vallasasjaga. Seega tuleb jätta hagi rahuldamata.

Kostja ise

Kostja ise ütleb, et keegi pole hagejat sealt korterist välja ajanud. Jutt jäi, et hageja

elab seal kuni surmani. Kordagi pole öeldud, et hageja vabastagu korter.

IV. Kohtu tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused.

TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on

esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus

ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb

ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8

kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus

kohaldama vastavat seadust.

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, vaadanud läbi toimikus olevad hagiavalduse,

dokumentaalsed tõendid ja poolte kirjalikud seisukohad, tuvastas:

1) hageja sõlmis kostjaga 17.02.2003. a. isikliku kasutusõiguse kinnistamise avalduse ja

kinnistu kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega kinkis kinnisasja kostjale. Tegemist on

notariaalselt tõestatud kinkelepinguga.

2) kinnisasjale seati isiklik kasutusõigus hageja kasuks. Viidatud lepingu p.5 kinkija

koormab kinnistu tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega korterile enda kasuks. Kinkija

kingib kingisaajale ja kingisaaja võtab vastu kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega.

Pooled avaldavad, et kinnistu on kinkija ja kingisaaja kaasvalduses, ning lepivad kokku, et

seatav isiklik kasutusõigus jääb kehtima ka pärast kingisaaja kinnistu omanikuna

kinnistusraamatusse kandmist ning kinkija ei pea nimetatud asjaõigust kõrvaldama.

3) pooled sõlmisid asjaõiguslepingu. Viidatud lepingu p. 6.2. kohaselt pooled lepivad

kokku kinnistu omandi ülekandmises. Kinkija lubab ja kingisaaja avaldab soovi kustutada

registriosa 26601 teisest jaost senine omanik E S ning ainuomanikuna sisse kanda M Õ.

Notar on lepingu p.-s 7 pooltele selgitanud VÕS §-de 264, 268 ja 270 sätteid kinkelepingust

taganemise aluste ja aja suhtes.

4) kostja kanti 17.02.2003.a. avalduse alusel 04.03.2003.a. kinnistusraamatusse

kinnisasja omanikuna. Samal päeval kanti kinnistusraamatusse ka kinnisasja tähtajatu

tasuta isiklik kasutusõigus hageja E S kasuks.

5) kinnisasjal olevas korteris elab hageja. Viidatud lepingu p.3.1.6. kohaselt kinkija

avaldas, et kinnistul asuva korteri aadress on registris registreeritud kinkija elukohana. Sama

lepingu p. 4.1.3. kohaselt kingisaaja avaldas, et on lepingu esemeks oleva korteri üle vaadanud

ja teadlik korteri seisukorrast ning et on teadlik ka seadusjärgsetest kitsendustest (sealhulgas

kasutuskitsendustest).

6) hageja on esitanud kostjale taganemisavalduse kahel korral, teist korda notari

kinnitusega. Taganemisavalduse on kostja kätte saanud.

7) pooled vaidlevad selle üle, kas taganemise alusena on tegemist jämeda

tänamatusega, kas kinkelepingust taganemine on kehtiv ja kinkeleping taganemisega

lõppenud.

Kohus leidis, et kohaldamisele kuuluvad VÕS §-de 116, 188, 267-268 sätted.

1. Vastavalt VÕS §-le 188 lg. 1 taganeb lepingupool taganemisavalduse tegemisega

teisele poolele. Hageja on esitanud lepingust taganemise avalduse ja leiab, et taganemine

lõpetas kinkelepingu. VÕS § 116 lg. l kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine

lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg. 2 kohaselt on

olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb

kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, 2)

rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi

püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse

tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et

teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik

millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja

jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-

31-08 on selgitanud, et „VÕS § 116 lg. 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui

teine

lepingupool

on

lepingust

tulenevat

kohustust

oluliselt

rikkunud

(oluline

lepingurikkumine).„ Seega on lepingust taganemiseks üldjuhul vajalik, et lepingupool oleks

lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Pooled võivad kokku leppida, et lepingust on

õigus taganeda ka mitteolulise rikkumise puhul või et oluliseks rikkumiseks on ka muu

rikkumine, mis ei ole sätestatud VÕS § 116 lg. 2 p.-des 1-4. Kohtule pole esitatud tõendeid

selle kohta, et pooled oleksid kokku leppinud teisiti. Kinkelepingust taganemise eeldused on

sätestatud VÕS §-s 267.

2. VÕS § 267 p. 1 kohaselt võib kinkija lepingust taganeda kui: 1) kingisaaja on oma

käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust, 2)

kinkija

ei

ole

lepingu

täitmise

puhul

võimeline

täitma

seadusest

tulenevat

ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on

ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja

maksab ülalpidamiseks vajaliku raha, 3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega

seotud koormise või tingimuse,

4) kinkijale on pärast lepingu sõlmimist tekkinud uusi või

oluliselt suuremaid ülalpidamiskohustusi. VÕS § 268 lg. 1 kohaselt, kui kinkeleping on

täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi

kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 p.-des 1-3 ettenähtud juhtudel. Seega kinkelepingust saab

VÕS § 268 lg. 1 järgi taganeda üksnes kinkija, kui võlaõigusliku lepingu pool.

3. Vastavalt TsÜS § 67 lg. 2 on taganemisel tegemist ühepoolse tehinguga. Selleks, et

taganemine oleks kehtiv, peavad olema täidetud taganemise materiaalsed ja formaalsed

eeldused. TsMS § 230 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Hageja on tõendanud taganemisavalduses märgitud poolte vahel sõlmitud lepingust

taganemise eeldusi. Taganemisavalduses on teatatud, et hageja taganeb kinkelepingust, sest

kostja kingisaajana on näidanud üles jämedat tänamatust. See termin on avalduses

sisustatud ja samal viisil kirjas ka hagiavalduses ja hagiavalduse täienduses. Taganemise

tahteavaldus on selge ja arusaadav ning esitatud kahel viisil. Pole õige kostja vastuväide, et

notariaalse ostu-müügi tehingu taganemisavaldusele kehtib sama vormi kohustus. Lahendis

3-2-1-31-08 on Riigikohus selgitanud ka, et „Kolleegium ei nõustu maakohtu otsuses

märgituga, nagu peaks notariaalselt tõestatud eellepingust taganemise avaldus olema samuti

notariaalselt tõestatud. Riigikohtu varasema praktika kohaselt ei ole vorminõuet ette nähtud

lepingust taganemise avaldusele, lepingu ülesütlemise avaldusele, hinna alandamise

avaldusele ega lepingu tühistamise avaldusele (vt Riigikohtu 19. aprilli 2006. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-29-06, p 20, 12. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, p 23,

14. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-06, p 16 ja Riigikohtu 13. veebruari 2008. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 35).“

Järelikult on taganemisavalduse vorminõuded täidetud.

Et taganemise avaldus kehtiks ja lõpetaks VÕS § 188 lg. 2 alusel kinkelepingu, peavad

olema täidetud ka taganemise sisulised eeldused. Hageja peab tõendama, et tal oli lepingust

taganemiseks õigus. Hageja taganes juba täidetud kinkelepingust VÕS § 268 lg. 1 järgi

põhjusel, et kostja on näidanud üles jämedat tänamatust, milleks on kostja abikaasa

vastuvõtmatu käitumise, kostja hoolimatu suhtumine ja ebapiisav omanikukohustuste

täitmine, kostja poolt suhtlemise lõpetamine sel viisil, et kostja ei käi hagejal külas, ei tule

appi, ei tereta ega vestle hagejaga, ei tunne huvi hageja tervisliku seisundi vastu.

Kohus ei kirjuta siinkohal ümber hageja kõiki alternatiivnõudeid ja neid tõendavaid

asjaolusid, kuna need on korduvalt ja piisavalt põhjalikult kirjas taganemisavalduses,

hagiavalduses ja hagiavalduse täienduses, kuid kohus on seisukohal, et esitatud

alternatiivnõuded kogumis ongi need asjaolud, mis on hõlmatavad hagiavalduses taotletud

jämeda tänamatusena. Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-05 selgitanud, et „Kinkelepingu kui

tasuta lepingu eripärast lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja

lepingut ei riku. Kinkijale on VÕS §-de 267 ja 270 järgi jäetud sisuliselt järelemõtlemisaeg,

hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg,

tõestamaks kinkijale, et ta oli "kingi vääriline".

Hageja on leidnud ja leiab, et kostja ei ole kingi vääriline. Hageja selgitusest tulenevalt

oli hagejapoolseks kingituse tegemise eesmärgiks, et hageja surma korral oleks kingisaaja

hageja matnud. Hageja kohtuistungil kinnitas, et kinkelepingu tegi ta kiiresti selletõttu, et ta

oli väga haige, arvas, et õige pea ta sureb, lähedasi tal enam polnud, seega polnud, kes teda

mataks, ning ta lootis, et kingib korteri M Õ’le ja siis viimane tema ka matab. Hageja sõnutsi

olid nad kostjaga väga head sõbrannad ja juttu jätkus neil mis tahes teemadel. Hageja surm

õige pea talle tema poolt kardetud ajal ja põhjusel ei saabunud, küll aga on hageja põetavad

haigused aastatega süvenenud või ägenenud ning kokkuvõttes on hageja tervis halvenenud.

Lisaks koormab hagejat hingeline vaev sõlmitud kinkelepingu pärast selletõttu, et korteri

kinkimine on andnud vastupidise efekti, kingisaaja hagejaga enam suhelda ei taha, väldib

teda, ei abista teda, kuigi midagi ülejõukäivat temalt ei nõuta, samuti nõuab abi eest raha, ei

tunne huvi korteri seisukorra vastu, mistõttu hageja peab ise kandma kõik korteriga seotud

kulud ja tegema remonti. Kingisaaja ei ole alates 2007.a. sügisest püüdnudki samal viisil nagu

see oli enne lepingu sõlmimist ja aastate jooksul ka pärast lepingu sõlmimist hagejaga suhelda

ja hageja suhtes kingi saajale vääriliselt käituda.

Hageja selgitustest tuleneb, et enim soovibki ta, et kostja temaga suhtleks. Tunnistajad

L M, M E kinnitasid, et hageja ootas, et kostja temaga suhtleks, teda külastaks, teda abistaks,

kuid nagu selgub hageja enda seletusest ja tunnistajate ütlustest, on ka majaelanike suhted

pingelised, kuulujutud häirivad hagejat, temaga ei suhtle enam ka teised korteriomanikud.

Iga korteriomandi hooldamise või korraolekuga seonduvat toimingut peab ta ostma võõraste

käest, kuigi korteriomand on üle antud kostjale. Seda, et kostja enam hagejaga ei suhtle,

kinnitab ka kostja ise kohtuistungil. Kostja kinnitab samuti, et tema tõepoolest on juhul, kui

hageja mingit abi vajas, soovitanud pöörduda oma abikaasa J Õ poole, selle asemel et ise

organiseerida ja paluda oma abikaasat, et abikaasa E S’t aitaks. Kostja selline suhtumine on

hageja arvates hoolimatu ja väljendab jämedat tänamatust. Hageja sõnutsi on aga J Õ järsu

käitumisega, mis hagejat hirmutas ja solvas, samuti keeldus J Õ teda aitamast või kui aitas,

siis võttis raha. Selline jutt on usutav, sest tunnistaja T.I ütlusest tuleneb, et J Õ teeb küll

abistamise korras töid, kuid võtab selle eest ka raha.

Hageja on õigesti viidanud Riigikohtu lahendile 3-2-1-153-06, mille kohaselt käitumise

pidamine jämedaks tänamatuseks on eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise

hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi

asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut.

Kohtu arvates ei ole oluline, millisest sõnast või hetkest kumbki loeb end solvunuks, kuid

tõendatud on, et pooled ei suhtle ja kostja ei ole enda poolt midagi teinud selleks, et kinkija

lootusi ja ootusi õigustada. Tuvastatud tõde on see, et hageja on taganenud kinkelepingust,

soovib oma korteriomandi tagasisaamist ning registris vastavalt omanikukande tegemist.

Kohtu arvates ei ole kostjast ka eetiline keelduda kinkelepingu eseme hagejale tagastamisest,

kui ta teab, et hageja ei pea kostjat enam kinke vääriliseks kostjast endast oleneva käitumise

tõttu.

Lepingust tulenevalt on pooled kokku leppinud, et korteriomandi suhtes käitutakse

kaasomanikena. Kostja ei ole käitunud ei omanikuna ega ka kaasomanikuna, kuigi lepingu

eeldusena kokkulepitu järgi oli ta kohustatud täitma vähemalt kaasomandist tulenevaid

kohustusi. M Õ ei ole huvi tundnud, mis olukorras kinkija korteris elab, kuigi korter on kostja

nimel ja juba korteriomandi kinkelepingu vormistamisel 2003.a. oli kostjale teada korteri

seisukord, samuti hageja tervislik ja rahaline seisund, mis ei võimaldanud hagejal endal

iseseisvalt ilma suuremate rahaliste vahenditeta korteris remonti teha. Seega kingisaaja M Õ

on jätnud õigustamatult täitmata kinkega seotud kaasomaniku kohustuse, säästes alusetult

oma vara. Samas kohus peab oluliseks märkida ka seda, et kinkija ja kingisaaja on pea

üheealised, kingisaaja vanemgi kui kinkija, mistõttu kohtu arvates ei olegi võimalik kostjalt

soovida enamat kui hagejaga suhtlemist või muude omanikukohustuste täitmist määral,

mida suudab hageja ise. Asjaolu, et kostjal on abikaasa või poeg või veel keegi, tähtsust ei

oma, kuna poolte vaheline leping viimaseid millekski ei kohusta. Selletõttu on tagamata ka

hageja õigustatud ootused ja lootused, sealhulgas lootus, et kostja hagejat ükskord ka matab.

Neist asjaoludest lähtuvalt on inimlik ja mõistetav, et hageja soovib oma elu ümber

korraldada selliselt, et tema korteriomand oleks tema järgnevate elupäevade kvaliteedi

materiaalseks tagatiseks mis tahes hageja valitud viisil. Elamus kujunenud olukord, kus

turvatunne on kadunud, abi on vajadusel kaugel, kuid hageja ei saa enam ise oma asjadega

hakkama, on poolte kinkelepingu olemasolu tõttu hagejale koormav ja pärssinud tema

isikuvabaduse. Hageja on kostjas pettunud ja ta ei soovigi enam, et kostja teda mataks.

Kokkuvõttes kohus on seisukohal, et kingisaaja M Õ on näidanud kinkija E S vastu üles

jämedat tänamatust ja sellega on ka kinkelepingust taganemise sisulised eeldused täidetud.

Taganemine õiguskaitsevahendina annab lepingupoolele võimaluse end lepingust

ühepoolselt vabastada, kui teine pool rikub lepingut selliselt, et kahjustatud pool kaotab huvi

lepingu edasise jätkamise vastu. Hageja on huvi lepingu edasise jätkamise vastu kaotanud, ta

on olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis ehk sõbrannaga

suhtlemisest, kostja poolt rikuti kohustust tahtlikult nagu leidis tõendamist hageja, kostja ja

kolme tunnistaja ütlustega, kohustuse rikkumine on andnud hagejale mõistliku põhjuse

eeldada, et kostja ei täida kohustust ka edaspidi ehk sõbrannade suhted ei taastu ja kostja

teda ei abista. Tunnistaja L M kinnitas kohtuistungil, et hageja E S tervislik seisund on

vahelduv, liikumine vaevaline, hagejal on abi vaja, ta vajab hooldust, hageja kostjaga läbi ei

saa, kostja ei ole sel ajal, kui tema on hageja juures, hageja juures käinud, kuid ta teab, et

kostja hagejat ei aita. Tunnistaja M E kinnitas kohtuistungil, et aitab maksta laenumakseid

tagasi, kuna hageja ei suuda pensionist ära elada ja laenumakseid tasuda. T I ütles, et pooled

on tülis, korteri remondi ajal see tüli tekkis, tunnistaja ei tea, et suhted oleksid paranenud,

kuid ei ole ka tunnistaja asi neid lepitada.

Järelikult tuleb hagiavaldus rahuldada hoolimata kostja väidetest, et hagi ese pole

kooskõlas mingi konkreetse seaduse konkreetse sättega, kuigi iseenesest on nõue arusaadav

nii kostja esindajale kui ka kostjale.

4. Vastavalt VÕS § 189 lg. 1 lepingust taganemise korral võib kumbki pool nõuda tema

poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta

tagastab kõik üleantu. Hageja on kohtule mõistetavalt nõudnud kinnistusraamatu kande

muutmist põhjusel, et hageja on taganenud kinnisasja omandi ülekandmise aluseks olnud

võlaõiguslikust kinkelepingust. Kuna taganemine tuleb lugeda toimunuks, siis võlaõiguslik

kinkeleping VÕS § 188 lg. 2 järgi on lõppenud. VÕS §-de 189-191 järgi muutub leping

taganemisel tagasitäidetavaks ja pooled peavad teineteiselt lepingu järgi saadu tagasi andma.

VÕS § 268 lg. 1 kohaselt kinkelepingust taganemise korral toimub tagasitäitmine alusetu

rikastumise sätete järgi. Seega tuleb kinkelepingust taganemise puhul tagastada lepingu järgi

üleantu VÕS § 1028 lg. 1 järgi, arvestades VÕS §-des 1028-1036 sätestatut. Kuna kinge on

tasuta leping, siis taganemise põhiliseks tagajärjeks on kingisaaja kohustus lepingu järgi

saadu välja anda. Praegusel juhul on kostja saanud hagejalt kinkelepinguga kinnisasja

omandi, kuid otsene valdus kostjale üle ei ole läinud. Järelikult saab hageja nõuda, et kostja

kannaks hagejale tagasi omandi kinnisasjale. Hageja sellekohane nõue väljendub soovis, et

kinnistusregistris kantaks kinkelepingu esemeks olnud korteriomandi omanikuna sisse

hageja. Kinkelepingust taganemisega kinnisomandi ülekandmise asjaõigusleping ei lõpe.

Selletõttu ei saa lugeda kinnistusraamatu kannet ebaõigeks. Hageja ei ole küll esitanud nõuet

AÕS § 65 järgi ebaõige kande kinnistusraamatust kustutamiseks, kuid hageja nõue on

suunatud omandi tagasikandmisele, mis eeldaks AÕS § 641 järgi asjaõiguslepingu sõlmimist.

Tegemist on võlaõigusliku nõudega. Kuna kostja on kinnistusraamatusse kantud kinnisasja

omanikuna, on ta puudutatud isikuks, kelle nõusolek on asjaõiguse üleandmisel vajalik

kinnistusraamatuseaduse KRS § 341 lg. 2 p. 3 järgi. Sama paragrahvi lg. 7 järgi puudutatud

isiku nõusolek ei ole nõutav, kui kande tegemist taotletakse jõustunud või viivitamatule

täitmisele kuuluva kohtumääruse või -määruse või kohtutäituri avalduse alusel. Kostja

nõusoleku kinnisomandi tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks saab

TsÜS § 68 lg. 5 järgi asendada kohtuotsusega. Hageja enese tahteavaldus tema omanikuna

sissekandmiseks on väljendatud hagiavalduses ja selle täienduses. Eeldused omandi

tagasikandmiseks VÕS § 268 lg. 1 ja § 1028 lg. 1 järgi on olemas, kinkeleping on

taganemisega lõppenud, hagejal on võlaõiguslik nõue omandi tagasikandmiseks. Seega tuleb

hagi rahuldada ja kohtuotsuse resolutsiooniga lugeda kostja kohustatuks omanikukande

muutmisega nõustuma, kuna TsÜS § 68 lg. 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla

sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv

kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

5. Kohus leidis, et ei ole olulised kostja viited SHS sätteile, et hooldekodudes on

omaosalus 15 % pensionist ja vahepealse osa kannab riik või kohalik omavalitsus või et isikul

on õigus saada ööpäevaringset hooldusteenust riigieelarvest. Kostja viited hageja pensioni

suurusele,

maksukoormusele

ja

selle

suhtele

pensioniga

ning

hageja

võimalikule

toimetulemisele ka vähem kui 3 000 krooniga kuus, on kostja subjektiivne arvamus ja tuleb

jätta tähelepanuta. Samuti ei puuduta kostjat see asjaolu, millised on hageja ja tunnistaja

M.E suhted.

6. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi

avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei

toimetata hagi kostjale kätte. Viru Maakohtu 28.07.2008. a määrusega vabastati E S

hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 7 750 krooni. TsMS § 162 kohaselt

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on põhjendatud jätta kõik

menetluskulud kostja kanda ja viidatud kohtukuluna tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv

7 750 krooni riigituludesse. E S’le riigi õigusabi osutajaks on Rakvere Advokaadibüroo OÜ

vandeadvokaat Kristel Vedro, kes on taotlenud kohtus osutatud riigi õigusabi eest

riigieelarvest 12 885 krooni ja 60 senti, koos käibemaksuga, väljamõistmist Advokaadibüroo

kasuks. Kohus leiab, et esindaja taotlus tuleb rahuldada ning riigi õigusabi tasu tuleb riigi

õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määruse nr 2 "Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" § 1 lg 1 alusel riigieelarvest välja mõista summas

12 885 krooni ja 60 senti, mis vastavalt advokaadi esindustasu avaldusele moodustab tasu

kokku 26 tunni eest arvestusega 30 minutit 210 krooni.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kohus kohaldas VÕS §-de 116, 188-191, 267, 268, 1028 sätteid ning juhindus TsMS §-

de 162, 165, 173, 230, 441-442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik:

/allkiri/ Sirja Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent

Tea Toming

Tartu Ringkonnakohtu 29.11.2010

1. Apellatsioonkaebus rahuldada.

2. Tühistada Viru Maakohtu 30. juuni 2009. a otsus hagi rahuldamise ja menetluskulude

kostja kanda jätmise osas.

Teha selles osas uus otsus, millega: 1) jätta E S hagi M Õ vastu kinkelepingust taganemise

tuvastamiseks ja kinkelepinguga üleantud korteriomandi tagastamiseks rahuldamata ning 2)

jätta menetluskulud maakohtus E S kanda.

3. Jätta maakohtu 30. juuni 2009. a otsus muutmata osas, millega otsustati hüvitada E Sle

õigusabi osutanud advokaadi tasu ja -kulud riigi arvelt.

4. Lugeda õigeks kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmises sõnastuses:

„Jätta E S hagi M Õ vastu kinkelepingust taganemise tuvastamiseks ja kinkelepinguga

üleantud korteriomandi tagastamiseks rahuldamata ning menetluskulud maakohtus E S

kanda.

Hüvitada E Sle õigusabi osutanud advokaat Kristel Vedro (Rakvere Advokaadibüroo, Lai tn

11, Rakvere, Lääne-Virumaa) tasu riigi arvelt summas 12 885 krooni ja 60 senti (koos

käibemaksuga) ja saata kohtuotsus selles osas täitmiseks Eesti Advokatuurile.“

Kohtunik:

/allkiri/ Sirja Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent

Tea Toming

Kohtuotsus jõustus 06. jaanuaril 2011.a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega.

Nooremreferent

Tea Toming

2-08-33304/50 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text