3-08-1514/49 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene, Agu Timmi

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2009, Tartu

Haldusasja number

3-08-1514

Haldusasi

OÜ Resk kaebus Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse

osakonna korraldatud jäätmeveo konkursi komisjoni

3.07.2008 otsuste osaliseks ja Tartu Linnavalitsuse

17.07.2008 korralduste nr 857 ja nr 858 täielikuks

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 9. veebruari 2009 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Resk apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

10. juuni 2009

Menetlusosalised

Apellant (kaebuse esitaja) – OÜ Resk, esindaja

vandeadvokaat Toomas Pikamäe

Vastustaja (haldusorgan) – Tartu Linnavalitsus, esindajad

Sille Arak ja Ülle Mauer

Kolmas isik – AS Ragn-Sells, esindajad advokaat Kadri

Jõgi, Anne Jõesaar ja Piret Miller

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Halduskohtu 9. veebruari 2009 otsus

muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Tühistada Tartu Halduskohtu 31.07.2008 määrus,

millega peatati Tartu Linnavalitsuse 17.07.2008

korralduste nr 857 ja 858 kehtivus.

Apellandi

poolt

apellatsioonimenetluses

kantud

menetluskulud jätta tema enda kanda.

Välja mõista OÜ-lt Resk AS Ragn-Sells kasuks

apellatsioonimenetluses

kantud

menetluskulud

summas 19 402 (üheksateist tuhat nelisada kaks)

krooni. Muus osas jätta menetluskulud AS Ragn-

Selles enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest, s. o alates 30. juunist 2009.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. 12.05.2008 kuulutas Tartu Linnavalitsus välja avaliku konkursi korraldatud jäätmeveo

ainuõiguse andmiseks veopiirkondades nr 1 ja nr 3.

Tartu Linnavalitsuse 03.06.2008 istungil kinnitati avalikel konkurssidel 1. ja 3. veopiirkonnas

korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks pakkujate kvalifitseerimise, pakkumiste

vastavaks tunnistamise ja hindamise komisjon (komisjon).

16.06.2008 viidi komisjoni poolt läbi pakkumiste avamine ning koostati pakkumiste avamise

protokoll.

03.07.2008 tegi komisjon protokollilised otsused, milledes tunnistas pakkumise kutse

dokumentides toodud tingimustele vastavaks mõlemas veopiirkonnas 6-st kvalifitseeritud

pakkujast 5: Ragn-Sells AS, Prügivedu Tallinn OÜ, OÜ Resk, Prügimees OÜ ja Cleanaway

AS pakkumised. Pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele vastavaks ei

tunnistatud Adelan Prügiveod OÜ pakkumist.

Tartu Linnavalitsuse 17.07.2008 korraldusega nr 857 tunnistati avalikul konkursil korraldatud

jäätmeveo ainuõiguse andmiseks veopiirkonnas 1 edukaks AS Ragn-Sells pakkumine ja

korraldusega nr 858 tunnistati avalikul konkursil korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks

veopiirkonnas 3 edukaks AS Ragn-Sells pakkumine.

Kaebaja on seisukohal, et nii Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 18.07.2008

kirjas nr 4.3-3.1/12184 väljendatud 3.07.2008 haldusakt AS-i Ragn-Sells pakkumise

vastavaks tunnistamise kohta (Haldusakt) kui ka Tartu Linnavalitsuse 17.07.2008

korraldused nr 857 ja 858 (Korraldused) on õigusvastased ja kaebaja õigusi rikkuvad. Seetõttu

tuleb nii Haldusakt (AS Ragn-Sells pakkumist vastavaks tunnistavas osas) kui ka Korraldused

tühistada.

Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond 3.06.2008 kirjas nr 4.3-3.1/12184 keelas ära nii

põhjendamatult madala hinnaga pakkumised kui ka pakkumised, mille puhul on tegemist

ristsubsideerimisega, s. o tasuta või liigväikese hinnaga teenust kompenseeritakse mõne teise

teenuse arvelt.

AS Ragn-Sells esitas korraldatud jäätmeveo konkursil pakkumised, mille kohaselt kummaski

veopiirkonnas segaolmejäätmete kogumise eest kogu ainuõiguse perioodi jooksul tasu ei

küsi (seda kõikide jäätmemahutite puhul).

Segaolmejäätmete veo eest võetav tasu koosneb kogumistasust ehk transporditasust, mille

osas tegid pakkujad oma pakkumised, ning ladestustasust, mille suurus on Tartu

Linnavolikogu 27.03.2008 määrusega nr 84 (Määrus) juba kindlaks määratud. Seega sisuliselt

kuulutas Tartu Linnavalitsus konkursi välja üksnes kogumistasu suhtes. Tartu Linnavalitsuse

arvates võis teatud juhtudel pakkumises märgitud jäätmete kogumistasu olla madalam, kui

tegelikult jäätmete kogumisele tehtud kulutused. Nimelt, Määruse § 1 lg 3 kohaselt on

segaolmejäätmete ladestamistasu määramisel jäätmete erikaaluks märgitud 0,2. Tegelik

jäätmete erikaal on väiksem, mistõttu on jäätmete tegelikul ladestamisel prügilale makstav

ladestustasu selle võrra madalam, kui Määruses toodud valemis märgitu.

Seega, juhtumil, kui jäätmete tegeliku erikaalu ja valemis märgitud erikaalu vahe tõttu oleks

jäätmete ladestustasu tegelikult madalam määral, mis kataks teatud määral ka jäätmete

kogumiseks (transpordiks) tehtud kulutused, võiks kogumistasu selles ulatuses madalam olla

jäätmete tegelikuks kogumiseks (transpordiks) tehtud kulutustest.

Juhul kui segaolmejäätmete tegelik erikaal on väiksem valemis märgitud erikaalust, ei kata

see ära AS Rang-Sellsi poolt näidatud hindade puhul segaolmejäätmete veo ja sellega seotud

kulutusi (jäätmeveoki soetamise ja käitamisega seonduvad kulutused, kütusele tehtavad

kulutused, palgakulud, postikulud jne).

Ladestus-, kütuse- ja tööjõukulu on otseselt seostatavad kliendi teenindamisega ning lähtuvalt

Kirjas 1 toodud seisukohale, pidi pakkumises esitatud hind katma toodud kulutused.

Kaebaja arvutuste kohaselt on ladestuskulu + kütusekulu + tööjõukulu 50 l jäätmekoti puhul

Aardlapalu prügilasse ladestamisel (nov-dets 2008) vähemalt (2,35 krooni + 5,56 krooni +

8,55 krooni) 16,46 krooni, mis märgatavalt ületab AS Ragn-Sells poolt küsitud hinda 5,88

krooni.

Järelikult on AS Ragn-Sells pakkumiste maksumused põhjendamatult madalad ning

pakkumist ei oleks tohtinud vastavaks ja edukaks tunnistada.

10.06.2008 kirjas nr 4.3-3.1/12184 vastas Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond

vastuseks AS Cleanaway järelepärimisele, et: «Linnamajanduse osakond ei aktsepteeri

konteineri rendihinna doteerimist kõrgemate teenustasude (tühjendushindade arvelt), kuna

sellisel juhul oleks tegemist jäätmevaldajate ebavõrdse kohtlemisega."

Seoses jäätmemahutite rentimisega tegi AS Ragn-Sells veopiirkonnas nr 1 pakkumise,

millega pakkus 370 liitrist jäätmemahutit tasuta kasutamiseks, (s. o teiste mahutite kasutamise

eest küsis tasu), ning veopiirkonnas nr 3 pakkus kõiki jäätmemahuteid sõltumata nende

suurusest tasuta kasutada.

Ka antud juhul on tegemist ristsubsideerimisega. Isegi kui eeldada et ettevõttel on nimetatud

jäätmemahutid tasuta käes, st juba amortiseerunud jäätmemahutid, siis rendikulu peab ühtlasi

katma ka mahutite remondi ja hooldusega seotud ning vajadusel täiesti lagunenud

jäätmemahuti asemele uue mahuti andmise kulud. Kui amortiseerunud jäätmemahutid peaksid

muutuma kasutuskõlbmatuks, siis kaasnevad sellega ainuõiguse saajale kulud.

Tartu Linnavalitsus on avalikul konkursil AS-ile Cleanaway antud selgitustes väljendanud

seisukohta, et konkursil ei lubata ristsubsideerimist ega ka põhjendamatult madala

maksumusega pakkumisi.

AS-i Ragn-Sells pakkumised ei vasta kummaski veopiirkonnas Tartu Linnavalitsuse poolt

kehtestatud nõudmistele - segaolmejäätmete vedu ei ole võimalik teostada nende hindadega,

mida AS Ragn-Sells on pakkunud, ning jäätmemahutite rent tasuta ei ole ristsubsideerimata

samuti võimalik.

Seega ei oleks Tartu Linnavalitsus tohtinud tunnistada AS-i Ragn-Sells pakkumisi vastavaks

ega tunnistada neid ka edukaks.

Kuigi Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna korraldatud jäätmeveo konkursi

komisjoni 3.07.2008 otsustus pakkujate kvalifitseerimise ja pakkumiste vastavaks

tunnistamise kohta on väljendatud kirja vormis, on tegemist haldusaktiga ja on haldusaktina

vaidlustatav.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt

haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku

õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus,

ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.

Haldusaktiga tuvastatakse õiguslikult siduvalt asjaolu, kas pakkujad ja nende poolt esitatud

pakkumised vastavad PKD tingimustele või mitte; pakkuja kvalifitseerimine ja tema

pakkumise vastavaks tunnistamine kohustab Tartu Linnavalitsust pakkumist edasi menetlema

(s. o seda hindama võrreldes teiste pakkumistega) ning annab pakkujale õiguse nõuda Tartu

Linnavalitsuselt asjaomase otsuse tegemist; pakkuja mitte kvalifitseerimine või tema

pakkumise tagasilükkamine vabastab Tartu Linnavalitsuse vastavasisulisest kohustustest ega

õigusta mittekvalifitseeritud või tagasi lükatud pakkumise teinud pakkujat nõudma tema

pakkumise edasist menetlemist.

Jäätmeseadus (edaspidi JäätS) ega Määrus ei sätesta, milline kohaliku omavalitsuse

struktuuriüksus peaks korraldatud jäätmeveo ja konkursi korraldamisega seonduvaid küsimusi

otsustama. Antud küsimuse lahendamine on Tartu linna kui kohaliku omavalitsuse üksuse

sisepädevusse kuuluv küsimus. PKD punktid 1, 3,7, 3,8 ja 17 annavad konkursiga seotud

küsimuste lahendamise Tartu Linnavalitsuse pädevusse. PKD punkti 13 kohaselt hindab

pakkumisi Tartu Linnavalitsuse poolt moodustatud komisjon.

Haldusakt on Korralduste suhtes eelhaldusaktiks HMS § 52 lg 1 punkti 2 mõttes. Seda

põhjusel, et Korraldustega tunnistati edukaks AS-i Ragn-Sells pakkumised. PKD

punkti 12.8 kohaselt tunnistatakse edukaks pakkumiseks pakkumiste hulgast see

pakkumine, mis vastab kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele, mis on tunnistatud

vastavaks ja millel on summaarselt kõige enam punkte,

Seega, kui AS-i Ragn-Sells pakkumist ei oleks Haldusaktiga vastavaks tunnistatud, ei oleks

saanud seda ka edukaks tunnistada. Järelikult tingib Haldusakti osaline tühistamine (s. o, AS-i

Ragn-Sells pakkumiste vastavaks tunnistamise osas) ka Korralduste õigusvastasuse ja

tühistamise, seetõttu piisab käesoleva kaebuse rahuldamiseks sellest, et kaebaja näitab ära, et

AS-i Ragn-Sells pakkumisi ei oleks tohtinud vastavaks tunnistada.

2. Tartu Linnavalitsus palub jätta OÜ Resk taotluse rahuldamata ja kohtukulud kaebaja

kanda.

Vastustaja märgib, et erinevalt riigihangete seadusest ei sätesta Vabariigi Valitsuse

25.09.2001 määrusega nr 303 kehtestatud „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi

korraldamise kord“ (edaspidi Kord) põhjendamatult madala hinnaga pakkumisega seotud

küsimusi ning ka pakkumise kutse dokumendid ei sätesta põhjendamatult madala hinnaga

pakkumisega seonduvat. Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond on oma 03.06.2008

kirjas nr 4.3-3.1/12184 konkursil osalejatele selgitanud, et segaolmejäätmete puhul lähtutakse

põhjendamatult madalaks hinnaks kvalifitseerimise puhul teenuse lõpphinnast (kogumistasu +

ladestustasu). Juhul kui teenuse hind ei kata isegi segaolmejäätmete ladestustasu, siis on tegu

ilmselgelt põhjendamatult madala hinnaga. Segaolmejäätmete puhul käsitleb Tellija

miinushinda põhjendamatult madala hinnana.

Ragn-Sells AS poolt esitatud pakkumises miinushinda ei esitatud. Ragn-Sells AS poolt

esitatud vastusest Komisjoni järelepärimisele selgus, et teenuse lõpphind katab kõigi

konteineriliikide osas ladestustasud ning seega on teenustasu piisav, et katta JäätS § 66 lg 5

nimetatud jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud. Vastustaja

poolt esitatud kontrollarvutuste kohaselt on kaetud JäätS § 66 lg 5 nimetatud veokulud ning

puudub asjaolu, miks oleks pidanud Ragn-Sells AS pakkumise teenustasud segaolmejäätmete

osas lugema põhjendamatult madalaks. Välistatud on asjaolu, mille alusel Komisjon oleks

pidanud teenustasu lugema ilmselgelt põhjendamatult madalaks.

Ragn-Sells AS põhjendas oma selgituses Komisjonile konteinerite rendihinna 0 krooni

pakkumist asjaoluga, et seoses mitmete kaotustega korraldatud jäätmeveo konkurssidel on

ettevõtte käsutuses suur hulk vabasid konteinereid, mille raamatupidamislik väärtus on 0

krooni. Ettevõte käsitleb konteinereid kui tootmisvahendit ettevõtte põhitegevuse

teostamiseks. Komisjon hindas Ragn-Sells AS põhjendust ja selgitust piisavaks, et

aktsepteerida pakutud 0 kroonine hind.

Ragn-Sells AS esitas konkursile küll madalad hinnad, aga Komisjoni poolt tehtud

järelepärimiste käigus veendus Komisjon, et hinnad ei olnud põhjendamatult madalad.

Kord ei sätesta ristsubsideerimisega seotud küsimusi ning ka pakkumise kutse dokumendid

ei sätesta ristsubsideerimisega seonduvat. Hanke raames küsiti hinnad erinevatele

teenuseliikidele ning ristsubsideerimisena käsitleb Tartu Linnavalitsus olukorda, kus ühe

teenuseliigi osas küsib pakkuja kõrged teenushinnad ning nende arvel doteerib teisi

teenuseliike. Võimalik näide: pakutakse madalad hinnad segaolmejäätmete konteinerite

tühjenduse osas ja ebaproportsionaalselt kõrged hinnad konteinerite rendi osas.

Ristsubsideerimisena ei käsitleta olukorda, kus ühe teenuseliigi raames kaetakse ladestustasu

arvelt osaliselt kogumistasu (teenuse lõpphind on tarbijale üks, sõltumata sellest, kuidas

jagunevad omavahel ladestamise ja jäätmete kogumise tasud). Ainuõiguse andmise konkursile

1. veopiirkonnas esitas Ragn-Sells AS pakkumise, mille kohaselt pakuti segaolmejäätmete

kogumistasudeks 0 krooni, vanapaberi kogumistasudeks –0,1 krooni ja konteinerite

rendihindadeks hinnad vahemikus 0-95 krooni.

Ainuõiguse andmise konkursile 3. veopiirkonnas esitas Ragn-Sells AS pakkumise, mille

kohaselt pakuti segaolmejäätmete kogumistasudeks 0 krooni, vanapaberi kogumistasudeks

0,1 krooni ja konteinerite rendihindadeks hinnad 0 krooni. Tartu Linnavalitsuse hinnangul on

tegemist vähimate hindadega iga teenusliigi osas, mida on üldse võimalik küsida, kuid ei saa

rääkida olukorrast, kus mõnede teenusliikide osas oleks pakutud kõrgemad tasud selleks, et

kompenseerida teiste teenuseliikide alapakkumist.

3. Ragn-Sells AS palus jätta kaebus rahuldamata.

Kaebaja põhjendustel, justkui oleks 3. isik pakkunud vaidlusalusel konkursil põhjendamatult

madalaid hindu ning kasutanud hindade puhul ristsubsideerimist, mistõttu oli ebaõige 3. isiku

pakkumiste vastavaks tunnistamine, ei ole võimalik vaidlustatud haldusakte tühistada.

Pakkumuste vastavaks tunnistamine on kaalutlusotsus. Korra § 38 kohaselt hindab ja võrdleb

õiguse andja kõiki pakkumisi vastavalt pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele

ning tulenevalt §-st 41 võib pakkumise tunnistada vastavaks, kui selles ei esine sisulisi

kõrvalekaldumisi pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustest.

Vastavalt eeltoodule on vastustaja käesoleval juhul ka toiminud ning asunud seisukohale, et

Ragn-Sells AS-i pakkumine vastab tingimustele.

Asjaolu, et kaebajal on teenustasu kujundamise aluseks teised põhimõtted ja võimalused, ei

tähenda, et 3. isiku poolt pakutud hinnad oleksid põhjendamatult madalad. 3. isikul on väga

pikaajalised kogemused olmejäätmeveo piirkondade käivitamisel ja teenindamisel, mistõttu

on pidevalt täiendatud infotehnoloogilisi lahendusi, logistikat ja tehnikat ning vaidlusaluste

veopiirkondade käivitamiseks ei ole vaja luua täiendavaid erilahendusi ja süsteeme. Ragn-

Sells AS-il on Tartu linnas taaskasutatavate jäätmete sorteerimise jaam, mis võimaldab

optimeerida paberjäätmete taaskasutamisse suunamise kulusid, ning lisaks rajatakse 2009

Tartusse olmejäätmete ümberlaadimisjaam, mis vähendab 3. isiku kulutusi transpordile

prügilasse. Ümberlaadimisjaamas on võimalik eraldada koormast jäätmeid, mida on võimalik

suunata taaskasutusse (nt nähtavad metallijäätmed, puidujäätmed, klaas, plast jne), millega

vähendatakse kulutusi ladestusele.

Iga pakkuja esitab pakkumuse vastavalt võimalustele ning arusaadavalt mõjutavad pakkumust

ettevõtja kasutuses olev tehnika, konteineripark, jäätmete töötlemise jaamad jm.

Põhjendamatu oleks jätta kõrvale kõik soodsamaks teenindamiseks väljatöötatud süsteemid

ning kohustada seetõttu jäätmevaldajaid maksma kõrgemat teenindushinda.

Arusaamatud on väited rendihindade ristsubsideerimise kohta. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi

motiivi, mis kinnitaks vastavat ristsubsideerimist 3. isiku poolt pakutud hindade osas. Jääb

arusaamatuks, kelle või mille arvelt väidetav ristsubsideerimine toimub. Ristsubsideerimise

välistamise mõte on jäätmevaldajate huvide kaitsmises, st et lubatud ei ole teistele

jäätmevaldajatele suuremate kulude tekitamine kui oleks nende teenindamiseks vajalik. 3. isik

on pakkunud kõigile tarbijatele võimaliku madalaima hinna ning mistahes ristsubsideerimise

etteheide on alusetu ning täies ulatuses ka põhjendamata.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohus jättis 9. veebruari 2009 otsusega kaebuse rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vastustaja rikkunud pakkumise kutse dokumentides

toodud tingimusi, kui tunnistas AS Ragn-Sells pakkumise vastavaks ja sellest tulenevalt

tunnistas viimase ka korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks edukaks.

Korra § 40 näeb ette, et pakkumise vastavaks tunnistamise kohta teeb õiguse andja kirjaliku

otsuse. Otsus pakkumise vastavaks tunnistamise kohta on haldusakt HMS § 51 lg 1 mõistes.

Seega on nendeks „haldusaktideks“, mille õiguspärasust kaebaja vaidlustab, korraldatud

jäätmeveo ainuõiguse andmiseks pakkujate kvalifitseerimise, pakkumiste vastavaks

tunnistamise ja hindamise komisjoni 03.07.2008 otsused ja seda AS-i Ragn-Sells puudutavas

osas.

Pakkumise kutse dokumentide punkt 17.2 sätestab, et ainuõiguse andja jätab endale õiguse

tagasi lükata pakkumised, mis ületavad Tartu Linnavalitsuse 27.03.2008 määrusega nr 84

kehtestatud piirmäärasid. Selles määruses on kehtestatud suurimad võimalikud tasud

ühekordse segaolmejäätmete või vanapaberi ja kartongi käitlemise eest, millest ainuõigust

omava vedaja teenustasud ei või olla kõrgemad.

Ainuõiguse andja keelas põhjendamatult madala hinnaga pakkumiste tegemise, kuid

linnavalitsus ei ole sätestanud, et põhjendamatult madala hinnaga pakkumiseks loetakse 0

hinnaga pakkumist. Vastupidi, pakkumise kutse dokumentide punktist 12.7 tulenevalt võis

pakkuda ka 0 hinnaga pakkumist, sest selles punktis on märgitud, et juhul, kui mõne

teenusliigi osas esitatakse 0 hinnaga pakkumine, siis hindepunktide arvutamisel arvestatakse

hindamistabelis hinnana 1 sent. Seega oli pakkumise kutse dokumentide järgi võimalus

esitada erinevate teenusliikide puhul ka 0 hinnaga pakkumisi.

Vastustaja käsitles segaolmejäätmete puhul põhjendamatult madala hinnana olukorda, kus

pakutav teenuse lõpphind (kogumistasu + ladestustasu) on nii madal, et see ei kata ära ka

olmejäätmete ladestustasu. Vastustaja märkis, et segaolmejäätmete puhul on kogumistasu

puhul 0 hind lubatud, kui teenuse lõpphind katab töö tegemiseks vajalikud kulutused ning et

segaolmejäätmete puhul käsitleb Tellija miinushinda põhjendamatult madala hinnana.

Eelpoolkäsitletud

linnavalitsuse

selgitus

saadeti

kõikidele

pakkujatele.

Kõikide

menetlusosaliste kinnitusel tuli selles selgituses esitatud kriteeriumitest kõikidel pakkujatel

ka lähtuda samavõrdselt pakkumise kutse dokumentides esitatud nõuetega.

Antud juhul AS Ragn-Sells pakkumises ei olnud miinushinda esitatud, vastustaja arvutuste ja

selgituste kohaselt katab olmejäätmete osas teenuse lõpphind kõikide konteinerite osas

ladestustasud ehk teenustasu on piisav, et katta JäätS § 66 lg 5 märgitud kulusid.

Põhjendamatud on kaebaja väited, et vastustaja tunnistas vastavaks pakkumise, mis eeldab

ristsubsideerimist. Kaebaja väide on oletuslik, näitamata seejuures, kuidas ja milles

konkreetselt ristsubsideerimine pidi toimuma. Ristsubsideerimisena käsitles linnavalitsus

olukorda, kus ühe teenusliigi osas küsib pakkuja kõrged teenushinnad ning nende arvel

doteerib teisi teenusliike. Kohus nõustub vastustajaga, et AS Ragn-Sells pakkumise puhul ei

esine sellist olukorda, kus mõnede teenushindade osas oleks pakutud kõrgemat hinda selleks,

et kompenseerida teenuse hinda teiste teenusliikide osas. Kelle arvel ja kuidas AS Ragn-Sells

pakkumise järgi ristsubsideerimine toimub, ei ole kaebaja ka ise välja toonud.

Konteinerite renditasu osas märgib kohus, et pakkumise kutse dokumentides ei ole tellija ka

selles osas määranud piirhinda, millest madalamat renditasu pakkuda ei tohi. Seega ei olnud

keelatud pakkuda ka konteinerite rendihinnana 0 krooni. Vastustaja selgitas, et ei pidanud

võimalikuks aktsepteerida konteineri rendihinna doteerimist kõrgemate teenushindade

(tühjendushindade) arvelt. Kuna ka AS Ragn-Sells teenushinnad on pakutud madalad, siis ei

saa väita, et konteinerite 0 kroonise rendihinna kompenseerimine toimub teenustasude arvelt.

Vastustaja on korraldatud jäätmeveo konkursi läbi viinud vastavalt nõuetele, AS Ragn-Sells

pakkumise vastavaks tunnistamine on toimunud vastavalt Korra ja pakkumise kutse

dokumentide nõuetele ning puudub alus komisjoni 03.07.2008 otsuste osaliseks

tühistamiseks. AS Ragn-Sells pakkumise puhul on tegemist AS Ragn-Sells enda äririskiga,

sellega kui kõrge või kui madala hinnaga on neil võimalik teenust osutada. Kohaliku

omavalitsuse huvi on korraldada seaduse nõuetele vastav jäätmevedu võimalikult

minimaalsete kuludega jäätmevaldajatele.

Kuna kohus komisjoni otsuseid vaidlustatud osas õigusvastaseks ei tunnista ja ei rahulda

komisjoni otsuste osalise tühistamise taotlust, puudub alus ka Tartu Linnavalitsuse

17.07.2008 korralduste nr 857 ja nr 858 tühistamiseks.

Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda.

Kohus loeb 3. isiku poolt kantud menetluskulude välja mõistmist põhjendatuks ning mõistab

kaebajalt AS-i Ragn-Sells kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud summas

23 125,00 krooni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. OÜ Resk esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu

9. veebruari 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus täielikult.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus rikkunud menetlusnorme ning kohaldanud

ebaõigesti materiaalõiguse normi.

3.06.2008 Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna kirjas nr 4.3-3.1/12184 olevate

selgituste kohaselt keelas konkursi korraldaja ära nii põhjendamatult madala hinnaga

pakkumised kui ka pakkumised, mille puhul on tegemist ristsubsideerimisega, s.o tasuta või

liigväikese hinnaga teenust kompenseeritakse mõne teise teenuse arvelt.

AS Ragn-Sells esitas korraldatud jäätmeveo konkursil pakkumised, mille kohaselt ta

kummaski veopiirkonnas segaolmejäätmete kogumise eest kogu ainuõiguse perioodi jooksul

tasu ei küsi.

Segaolmejäätmete veo eest võetav tasu koosneb kogumistasust ehk transporditasust, mille

osas tegid pakkujad oma pakkumised, ning ladestustasust, mille suurus on linnavolikogu

27.03.2008 määrusega nr 84 juba kindlaks määratud. Seega sisuliselt kuulutas Tartu

Linnavalitsus konkursi välja üksnes kogumistasu suhtes.

Määruse nr 84 § 1 lg 3 kohaselt on segaolmejäätmete ladestamistasu määramisel jäätmete

erikaaluks märgitud 0,2. Tegelik jäätmete erikaal on väiksem, mistõttu on jäätmete tegelikul

ladestamisel prügilale makstav ladestustasu selle võrra madalam, kui nimetatud määruses

toodud valemis märgitu.

Seega juhtumil, kui jäätmete tegeliku erikaalu ja valemis märgitud erikaalu vahe tõttu oleks

jäätmete ladestustasu tegelikult madalam, mis kataks teatud määral ka jäätmete kogumiseks

(transpordiks) tehtud kulutused, võiks kogumistasu selles ulatuses madalam olla jäätmete

tegelikuks kogumiseks (transpordiks) tehtud kulutustest.

Kulutuste hindamisel tuleb arvestada asjaoluga, et ainuõigus mõlemas veopiirkonnas oli

plaanis anda 3-ks aastaks eeldatava algusega 1.11.2008 ning et veopiirkondades kogutud

segaolmejäätmed ladestatakse Aardlapalu prügilas, mille sulgemise järel 16.07.2009

ladestatakse segaolmejäätmed kuni ainuõiguse kehtivuse lõppemiseni Torma prügilas.

Apellant väidab, et ladestus-, kütuse- ja tööjõukulu on otseselt seostatavad kliendi

teenindamisega ning lähtuvalt Tartu Linnavalitsuse 3.06.2008 kirjas toodud seisukohast, pidi

pakkumises esitatud hind katma toodud kulutused.

AS Ragn-Sells pakkumiste maksumused on põhjendamatult madalad ning pakkumist ei oleks

tohtinud vastavaks ja edukaks tunnistada.

Kuna 2,99 ja 3,50 krooni eest (0,05 m3 jäätmekoti puhul) ning 4,78 ja 5,60 krooni eest (0,08

m3 jäätmemahuti puhul) ei ole võimalik jäätmevedu teostada, on selge, et 0,05 m3 jäätmekoti

ja 0,08 m3 jäätmemahutite tühjendamisega seotud kulud kaetakse teiste jäätmemahutite

tühjendamisega teenitavate tulude arvelt ehk AS Ragn-Sells kasutab ristsubsideerimist.

AS-i Ragn-SeIls esitatud tabelist nähtub, et 2,5 m3 ja 4,5 m3 jäätmemahuti tühjendamisest

teenib AS Ragn-Sells vastavalt 112,05 krooni (alates 16.07.2009 131, 29 krooni) ja 201,69

krooni (alates 16.07.2009 236,32 krooni). Seetõttu on AS-i Ragn-Sells pakkumised vastuolus

Konkursi eesmärgiga ning ,,saastaja maksab põhimõttega”.

AS Ragn-Sells pakkumiste maksumused ei ole kooskõlas JäätS § 66 lg-s 5 sätestatuga, mille

kohaselt jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmete veokulud.

Ebaõige ja asjakohatu on halduskohtu väide, et pakkumise kutse dokumentide punktist 12.7

tulenevalt võis pakkuda ka 0 hinnaga pakkumist.

Haldusakt osas, millega AS-i Ragn-Sells pakkumised tunnistati vastavaks ja Korraldused,

millega AS-i Ragn-Sells pakkumised tunnistati edukaks, on vastuolus JäätS § 66 lg-s 5

sätestatuga.

Halduskohus ei ole kohtuotsuses vähimalgi määral võtnud seisukohta OÜ Resk esitatud

põhjenduste kohta. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu OÜ Resk arvutuste ja

põhjendustega selle kohta, et AS Ragn-Sells pakkumiste maksumused 0,05 m3 ja 0,08 m3

suuruste jäätmemahutite veoteenuste kohta on põhjendamatult madalad. Eelnevast tulenevalt

rikkus halduskohus oluliselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 442 lg 8 teist lauset ning see

rikkumine on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi.

10.06.2008 kirjas nr 4.3-3.1/12184 selgitas Tartu Linnavalitsus, et: ,,Linnamajanduse osakond

ei aktsepteeri konteineri rendihinna doteerimist kõrgemate teenustasude (tühjendushindade

arvelt), kuna sellisel juhul oleks tegemist jäätmevedajate ebavõrdse kohtlemisega.” Seoses

jäätmemahutite rentimisega tegi AS Ragn-Sells veopiirkonnas nr 1 pakkumise, millega

pakkus 370 liitrist jäätmemahutit tasuta kasutamiseks (s.o teiste mahutite kasutamise eest

küsis tasu) ning veopiirkonnas nr 3 pakkus kõiki jäätmemahuteid sõltumata nende suurusest

tasuta kasutada.

Ka antud juhul on tegemist ristsubsideerimisega. Isegi kui eeldada, et ettevõttel on nimetatud

jäätmemahutid tasuta käes, s. t juba amortiseerunud jäätmemahutid, siis rendikulu peab

ühtlasi katma ka mahutite remondi ja hooldusega seotud ning vajadusel täiesti lagunenud

jäätmemahuti asemele uue mahuti andmise kulud.

AS Ragn-Sells jäätmeveolepingu projekti osaks oleva ,,Ragn-Sells AS jäätmekäitlusteenuste

osutamise tüüptingimuste” punktides 4.3 ja 4.4 sisalduvaga tunnistas AS Ragn-Sells ka ise, et

tema kannab Tartu veopiirkondades nr 1 ja nr 3 tema poolt jäätmevaldajatele tasuta kasutada

antavate jäätmemahutite remondi ja väljavahetamisega seotud kulud ning jäätmemahuti

asendamisega seotud kulud.

Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) (1.01.2008-30.12.2008 kehtinud redaktsioonis) § 2 lg 2

ja lg 3 p 3, § 4 lg 1 p 1ja § 15 lg 1koosmõjus on põhjendatud väita, et jäätmemahuti kasutada

andmine on maksustatav käive KMS mõttes.

Sõltumata sellest, et AS Ragn-Sells annab jäätmemahutid jäätmevaldajatele tasuta kasutada,

peab AS Ragn-Sells maksma riigieelarvesse jäätmemahutite kasutada andmise harilikult

väärtuselt arvestatud käibemaksu.

Kuna AS Ragn-Sells annab osad jäätmemahutid jäätmevaldajatele tasuta kasutada, kuid peab

siiski kandma nimetatud jäätmemahutite remondi- ja väljavahetamisega seotud kulud ning

maksma jäätmemahutite kasutada andmiselt arvestatud käibemaksu, siis on samuti selge, et

antud kulud kantakse suuremate jäätmemahutite teenindamisest saadud tulude arvelt ehk AS

Ragn-Sells kasutab ristsubsideerimist.

Halduskohus ei ole kohtuotsuses vähimalgi määral võtnud seisukohta OÜ Resk põhjenduste

kohta jäätmemahutite tasuta kasutada andmiseks. Halduskohus ei ole selgitanud, milliste

vahendite arvelt katab AS Ragn-Sells jäätmemahutite asendamise ja remondikulud ning

milliste vahendite arvelt on võimalik maksta jäätmemahutite tasuta kasutada andmiselt

arvestamisele kuuluvat käibemaksu.

6. Tartu Linnavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt ei ole 3. isikul, kaebajal ja vastustajal erimeelsust küsimuses, kas

segaolmejäätmete veoteenuse kogumistasu võis olla madalam kui jäätmete kogumiseks

tegelikult kulutusi tehakse. Vastustaja on selgitanud, et madalama kogumistasu pakkumine

on lubatud hinnavalemist tuleneva kaalu ja mahu suhte vähendamise arvel.

Nii OÜ Resk kui ka AS Ragn-Sells esitasid konkurssidele pakkumised, kus pakutud

kogumistasud ei kajastanud jäätmete kogumise kulusid, kuna pakkujad arvestasid väiksema

jäätmete kaalu ja mahu suhtega kui 0,2. Linnavalitsusel oli võimalik hinnata kogumise

kulusid, kuna linnavolikogu 27.03.2008 määruses nr 84 esitatud hinnavalemist lähtuvalt on

teada tarbijatelt küsitava teenustasu suurus ning seega on võimalik hinnata tegelikult

ladestamistasust ülejääva kogumistasu suurust.

Jääb selgusetuks, miks apellant, argumenteerides küll pikalt postikulude teemal, on jõudnud

järeldusele, et pakkumine on põhjendamatult madal, kuna hind ei sisalda kokku ladestuskulu,

kütusekulu ja tööjõukulu, viitamata enam postikuludele.

Apellatsioonikaebuses kirjeldatakse, et 50 liitrise jäätmekoti teenindamise minimaalne kulu

koos käibemaksuga on 19,4 krooni (eeldusel, et jäätmete kaalu ja mahu suhe on 0,08). Koos

postikuludega oleks minimaalne kulu 24,90 krooni. OÜ Resk on esitanud oma pakkumises 50

liitrise kilekoti kogumistasu hinnaks nii 1. kui 3. veopiirkonnas 13 krooni ning teenustasu

vastavalt hinnavalemile oleks 13+0,05*0,2*587,64=18,88 krooni (sisaldab käibemaksu).

Lähtudes enda poolt esitatud argumentidest peaks OÜ Resk oma pakkumise tagasi võtma,

kuna nende enda arvutuste kohaselt ei peaks nende poolt küsitavast teenustasust piisama 50

liitrise jäätmekoti teenindamiseks.

Tartu Linnavalitsus ei ole konkurssi korraldades pakkujatele ette kirjutanud, kuidas tuleb

jäätmevadajatele arve esitada, ei ole seatud tingimust, et arve tuleb esitada Eesti Posti

lihtkirjana. Ettevõte ei pea arvestama ühe arve saatmise hinda ühe segaolmejäätmete mahuti

tühjenduse hinna sisse.

Põhjendamatu ja väär on kaebaja väide, et pakutud hindade vastavuse kontrollimisel peaks

Tartu Linnavalitsus või siis kaebuse läbivaatamisel Tartu Ringkonnakohus, lähtuma just OÜ

Resk poolt esitatud arvutustest. Pakkujad on erinevad ning erinevad on ka töö korraldamise

võimalused ja meetodid. Ei Tartu Linnavalitsus ega Tartu Ringkonnakohus ei saa antud asjas

seisukoha võtmisel lähtuda kõigi pakkujate pakkumiste hindamisel ühe pakkuja esitatud

valemitest.

Veokulu suurus peaks olema proportsioonis jäätmete poolt jäätmeveokis hõivatava mahuga –

ehk 0,05 m3 jäätmekoti veokulu peaks erinema suurte mahutite tühjendamise veokulust

rohkem kui ainult tühjendamisele kuluva aja poolest. See on ainus parameeter, mis apellandi

veokulu arvutuste kohaselt muutub, kui üle minna väikestelt konteineritelt suurtele.

AS Ragn-Sells teenustasud katavad nii suurte kui väikeste mahutite osas JäätS § 66 lg 5

nimetatud kulud. AS Ragn-Sells poolt linnavalitusele esitatud selgituste kohaselt jääb 0,05 m3

mahuti teenindamiseks 1. aastal ettevõttele vahendeid 3,53 krooni (sh käibemaks), mis katab

teenindamiseks

vajalikud

kulud.

Esitatud

selgitus

on

kooskõlas

linnavalitsuse

kontrollarvutusega.

Puuduvad asjaolud, miks peaks AS Ragn-Sells pakkumise teenustasud segaolmejäätmete osas

lugema põhjendamatult madalaks.

AS Ragn-Sells on konkurssidele esitanud minimaalsed hinnad, mida oli võimalik konkursi

tingimustest lähtuvalt esitada ning seega ei saa rääkida olukorrast, kus küsitakse kõrgemad

teenustasud mõne teenuseliigi osas selleks, et kompenseerida mõne teise teenuseliigi

alapakkumist. Kaebuses esitatud väidetega ei ole võimalik tõestada AS Ragn-Sells poolt

teenuse osutamist alla omahinna ja seega ei ole vajadust ka teenuse doteerimiseks mõne muu

teenuse arvelt. Kuna puuduvad ka teiste teenuste osas kõrgemad hinnad, mille arvelt saaks

konteinerite renditasu doteerida, ei saa olla tegemist ristsubsideerimisega.

Nõustuda ei saa apellandi väitega, et isegi kui eeldada, et ettevõttel on nimetatud

jäätmemahutid tasuta käes, st juba amortiseerunud jäätmemahutid, siis rendikulu peab ühtlasi

katma ka mahutite remondi ja hooldusega seotud ning vajadusel täiesti lagunenud

jäätmemahuti asemel uue mahuti andmise kulud. Apellandi esitatud eeldus on meelevaldne.

AS Ragn-Sells on kinnitanud, et nende käsutuses on suur hulk vabasid, heas seisukorras

konteinereid, mille raamatupidamislik väärtus on 0 krooni. AS-l Ragn-Sells on võimalik

amortiseerunud, remonti vajavaid või lagunenud konteinereid mitte remontida, vaid asendada

need teiste, heas seisukorras olevate raamatupidamislikult 0 kroonist väärtust omavate

konteineritega. Konteinerite vahetamise kulusid ei pea arvestama konteinerite rendihinna

hulka. AS Ragn-Sells on nii 1. kui 3. veopiirkonnas esitanud teenuse konteinerite

toomine/viimine/vahetus hinnaks 118 krooni ja linnavalitsus eeldab, et konteinerite

vahetusega seotud kulutused on ühel või teisel viisil arvestatud märgitud teenuseliigi hinna

all. Linnavalitsus ei pea võimalikuks toetada kaebaja väidet/nõuet, et jäätmekäitleja poolt

rikutud konteinerite asendamise kulud oleksid igal juhul arvestatud konteineri rendihinna

hulka.

7. AS Ragn-Sells vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt on vastustaja menetluse läbi viinud haldusmenetluse norme igati

arvestades. Vastustaja on küsinud pakkujatelt selgitusi madalate hindade võimalikkuse kohta

ning hinnanud saadud vastuste tõepärasust niivõrd, kui see on haldusorganil võimalik. Iga

pakkuja äriplaane ja majandusarvestusi ei saagi konkursi korraldaja teada, rääkimata

arvutuste tegemisest nii detailselt, nagu apellant välja on toonud. Jäätmekorralduses kehtib

„saastaja maksab“ põhimõte, kuid objektiivselt hinnata on võimalik ainult seda, kas

pakkumises esitatud hind katab ära ladestustasu. Võimalik ei ole laiendada „saastaja maksab“

põhimõtet üld- ja administreerimiskuludele, mis jäätmekäitlejal paratamatult kanda tuleb,

kuid mis ei seondu otseselt iga kliendiga.

Täiesti ebamõistlik ning isegi võimatu on hinnata iga kliendi kulu eraldi ja just nii, nagu

apellant seda teinud on. Igal jäätmekäitlejal on omad meetodid ja alused kalkulatsioonide

ülesehitamisel, mis ei saagi ühtida teiste jäätmekäitlejate omadega.

Ühe konteineri tühjendamiseks kuluva aja, konteinerite vahemaa ning jäätmevaldajate arvu,

kes tellivad arve käsipostiga, arvestamine hindamisel oleks võimalik ainult juhul, kui

vastavad näitajad oleks pakkumise kutse dokumentides esitatud. Selline lahendus tähendaks

aga konkurentsi kaotamist jäätmeveoturul ning ühtlasi puuduks siis ka vajadus üldse

konkursse korraldada, sest kõik pakkujad esitaksid ühesuguse pakkumise.

Apellatsioonkaebuses esitatud arvutused on tehtud kulude kohta, mis ei kuulu iga üksiku

jäätmetekitaja kohta eraldi väljaarvutamisele ning neid ei olegi võimalik üheselt välja

arvestada iga konteineri kohta. Seetõttu ei olnud pakkujatel võimalik oodata, et vastustaja

hindaks tühjendamiskulusid täpselt nii, nagu apellant hetkel esitanud on.

Vaidlusalustes piirkondades on jäätmekottide kasutajaid ilmselgelt väga vähe, sest tegemist

on enamasti suurte magalarajoonidega, kus suured korterelamud peavad omama suuremaid

konteinereid. Kuna konteineri laenutus on jäätmevaldajatele tasuta, siis eelistataksegi

konteinereid. Seega on apellandi väited 50-liitrise jäätmekoti ja 80-liitrise konteineri

tühjenduskulude ja –tulude kohta täiesti asjatud.

3. isik lisab käesolevale vastusele Tartu korraldatud jäätmeveo piirkondade 2 ja 5 ning 4 ja 6

pakkumiste avamise protokollid, milles kajastatud hinnad kinnitavad, et 0-kroonine

pakkumine 50-liitrise jäätmekoti ja 80-liitrise konteineri puhul ei ole liiga madal. Nähtuvalt

protokollidest on AS Cleanaway, mis on apellandi ainuosanik, pakkunud 50-liitrise

jäätmekoti ja 80-liitrise konteineri tühjendustasud oluliselt alla 0 krooni. Nimetatud

piirkonnad asuvad samuti Tartus ning pakkumise kutse dokumentide tingimused olid samad

vaidlusaluse konkursiga, v. a asjaolu, et lubatud oli pakkuda ka miinushindasid. AS

Cleanaway vastavatest hindadest tulenevalt ei saa olla AS-i Ragn-Sells pakkumine liiga

madal. Lisatud protokollid avati 4.03.2009, s. o pärast käesoleva asja arutamist halduskohtus,

mistõttu ei olnud AS-l Ragn-Sells võimalik neid tõendeid esitada varem.

AS-i Ragn-Sells poolt pakutud hindade puhul maksavad jäätmevaldajad kõik pakkumise

kutse dokumentides kehtestatud tingimustel soodsaimat hinda, so 0 krooni (lisaks prügila

ladestustasudele). Seega ei kahjusta praegused hinnad ühtegi jäätmevaldajat. Asjaolu, et

suurte konteinerite puhul on võimalik teenida suuremat tulu kui väikeste puhul, ei tähenda, et

tegemist oleks ristsubsideerimisega. Tõendatud ei ole, et AS Ragn-Sells saaks kahjumit

väikeste konteinerite tühjendamisest ja apellandi poolt kirjeldatu ei aseta ühtegi

jäätmevaldajat olukorda, kus ta on kohustatud katma teise jäätmevaldaja kulusid.

Pakkumise kutse dokumendid ja konkursi korraldaja ei võimaldanud olmejäätmete puhul

pakkuda alla 0 kroonise hinna, s. t 0,2 ja 0,08 vahe oli paratamatult sisse arvestatud. Seda ei

ole apellant kordagi vaidlustanud. Põhjendamatu oleks kohustada jäätmevaldajaid maksma

kõrgemat hinda, kui pakutud hinnad ei kahjusta kedagi. Milles seisneb saastaja maksab

põhimõtte rikkumine, apellatsioonkaebusest välja ei tule.

Konteinerid on kogumisvahendid ja nende eest ei ole kohustuslik raha küsida. Need on

abivahendid jäätmete kogumiseks. Apellant on arusaamatult võtnud seisukoha, et AS Ragn-

Sells rikub ja kahjustab oma konteinereid. AS Ragn-Sells saab tasuta rendile anda

konteinerid, mis on küll juba veidi kasutatud, kuid siiski veel täiesti korralikud ja terved.

Puudub igasugune põhjus arvata, et need peaksid katki minema AS Ragn-Sells tõttu. Asjaolu,

et selline tingimus on sisse pandud lepingusse, ei tõenda kuidagi, et konteinerid tegelikult

katki lähevad.

Apellandi seisukoha järgimine tähendaks, et AS Ragn-Sells peaks iga konteineri rentimise

puhul arvestama pakkumisse nii konteinerite remontimise kui uue mahuti soetamise kulud,

kusjuures teada ei ole, mitu korda korraldatud jäätmeveo toimumise ajal konteinerid

väljavahetamist võivad vajada. Seega peaks jäätmekäitleja kehtestama igale konteineri

rentijale hinna konteinerite võimaliku väljavahetamise vajaduse juhuks. Selline seisukoht on

ebamõistlik ja mitterakendatav, kuivõrd tähendaks jäätmevaldajate koormamist täiesti

põhjendamatute maksekohustustega.

Korraldatud jäätmeveo korras osutatavatel teenustel, s. h konteinerite rendihindadel, ei ole

võimalik määrata teenuse harilikku väärtust. Kuna igas piirkonnas pakutakse hinnad vastavalt

kehtestatud tingimustele, ei ole võimalik leida mingisugust keskmist hinda. Vabaturu

rendihindasid ei ole võimalik arvestada võrreldavatena, kuna nendele kehtivad teistsugused

tingimused. Kui üldse tahta leida harilikku hinda korraldatud jäätmeveo piirkonnas, siis saab

selleks olla ainuvedaja poolt pakutud hind. Nähtuvalt apellatsioonkaebusest ei ole ka apellant

ise toonud välja, milline on see harilik väärtus, millelt käibemaksu arvestama peaks.

Vastuse lisadest nähtuvalt on AS Cleanaway pakkunud Tartu piirkondade 2, 4, 5 ja 6

konkurssidel rendihinnad 0 krooni kõikide konteinerite osas. See kinnitab, et apellandi

seisukohad on otsitud ega vasta tegelikule praktikale ja jäätmeveo konkurssidel kehtivatele

põhimõtetele.

KMS § 12 lg 5 on alates 1.01.2009 kehtetu ning apellandi väited on ka sellest tulenevalt

asjakohatud.

Apellant ei ole aga põhjendanud, milles seisneb vaidlustatud haldusaktide vastuolu

eesmärgiga leida soodsaim pakkumine, seetõttu ei saa AS Ragn-Sells esitada ka sellele

vastuväited.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 9. veebruari 2009 otsus tuleb jätta muutmata

ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS

§ 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata.

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse

tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust

ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu.

JS § 66 lg 4 annab kohaliku omavalitsuse volikogule õiguse kehtestada oma

haldusterritooriumil jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord ja teenustasu piirmäärad.

Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt peab jäätmeveo teenustasu olema piisav, et katta

jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete

veokulud. Kaebaja ei ole tõendanud, et kolmanda isiku pakutud hinnad neid kulusid ei kata.

Ainuõiguse andja keelas põhjendamatult madala hinnaga pakkumise tegemise, kuid

linnavalitsus ei ole sätestanud, et põhjendamatult madala hinnaga pakkumiseks loetakse 0

hinnaga pakkumist. Kolmas isik ei ole pakkumises miinushinda esitanud. Ta on selgitanud

täiendavalt ainuõiguse andjale, et tal on võimalik tema esitatud hindade alusel katta kõik JS §

66 lg 5 märgitud kulud. Kaebuse esitaja on kogu aeg väitnud, et sellise pakkumise puhul,

mille esitas kolmas isik, on kõigi kulude katmiseks vajalik ristsubsideerimine. Samas ei ole

kaebaja välja toonud seda, milliste mahutite arvelt on pakutud hinda ristsubsideeritud. Seega

ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et puudub alus väiteks, et toimub ristsubsideerimine.

Kolmanda isiku pakkumise puhul ei ole olukorda, kus mõnedele teenusehindadele oleks

pakutud kõrgemat hinda selleks, et kompenseerida teenuse hinda teiste teenusehindade arvel.

Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et kolmanda isiku poolt pakutud hindade

vastavuse kontrollimisel tuleks lähtuda kaebaja poolt esitatud arvutustest. Tegemist on

erinevate pakkujatega, erinevad on nende töö korraldamise võimalused ja meetodid. Kolmas

isik on vastuses linnavalitsusele põhjalikult selgitanud, mille arvel tal on võimalik

jäätmevedu teostada tema poolt pakutud hindadega.

Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et isegi kui eeldada, et kolmas isik omab konteinereid,

siis peab rendikulu katma ka mahutite remondi ja hooldusega seotud kulud ning mahutite

väljavahetamisega seotud kulud. Kolmas isik on kinnitanud, et omab küllaldaselt vabu heas

seisukorras olevaid mahuteid, mille raamatupidamislik väärtus on 0 krooni ning neid on

võimalik vahetada samaväärsete vastu, seega puudub vajadus neid remontida.

Täiesti asjakohatud on kaebaja väited seoses käibemaksu tasumisega. Antud asjas on vaidlus

selle üle, kas kolmas isik on võimeline teostama jäätmevedu tema poolt pakutud hindadega ja

seoses sellega ei oma maksualased küsimused selles asjas tähtsust.

Kolmas isik on ringkonnakohtule esitanud taotluse esialgse õiguskaitse tühistamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et antud taotlus kuulub rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus jätab

apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis puudub vajadus edasise esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks. Selle edasise kohaldamisega oleks rikutud kolmanda isiku õigused.

Kuna

apellatsioonkaebus

jääb

rahuldamata,

siis

jäävad

apellandi

poolt

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. AS Ragn-Sells on esitanud

taotluse tema poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude kokku summas 38 803,75

krooni väljamõistmiseks. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajaklikud ja

põhjendatud menetluskulud. Arvestades apellatsioonimenetluse mahtu peab ringkonnakohus

põhjendatuks menetluskulude väljamõistmist ½ ulatuses. Muus osas jäävad menetluskulud

kolmanda isiku enda kanda.

Einar Vene Maili Lokk

Agu Timmi