2-09-15887/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2009, Tartu kohtumaja

Määruse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

26. juuni 2009 kell 14.00, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

Eesti Ehitusekspert OÜ pankrotiavaldus

Tsiviilasja number

2-09-15887

Menetlustoiming

pankrotimenetluse

lõpetamine

pankrotti

välja

kuulutamata raugemise tõttu

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja: võlgnik Eesti Ehitusekspert OÜ (rk 11310850;

asukoht Aardla 130-42, 50411 Tartu)

võlgniku esindajad: juhatuse liige Janno-Jako Jaek

ajutine pankrotihaldur: Tanel Kurvits postiaadress Herne

32, 51007 Tartu; telefon 740 4157; 528 8491; e-post

tanel.kurvits@haldur.just.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

16. juuni 2009

Protokollija

kohtuistungisekretär Evelin Laansalu

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Eesti Ehitusekspert OÜ (rk 11310850) pankrotimenetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril Tanel Kurvitsal likvideerida Eesti Ehitusekspert OÜ kahe kuu

jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

3. Vabastada ajutine pankrotihaldur Tanel Kurvits kohustustest Eesti Ehitusekspert OÜ

pankrotimenetluses pärast Eesti Ehitusekspert OÜ likvideerimist ja äriregistrist

kustutamist.

4. Määrata Eesti Ehitusekspert OÜ dokumentide hoidjaks Janno-Jako Jaek .

5. Määrata ajutise pankrotihalduri Tanel Kurvitsa tasu suuruseks (bruto) 5250.- krooni (viis

tuhat kakssada viiskümmend krooni) ning hüvitada kulutused summas 1180.- krooni (üks

tuhat ükssada kaheksakümmend krooni) Eesti Ehitusekspert OÜ arvelt.

6. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded,

toimetada määrus kätte menetlusosalistele ning saata Tartu Maakohtu registriosakonnale

(PankrS § 29 lg 3, § 39 lg 1).

7. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

8. Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule

Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja

2/4

võib esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul

pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest

arvates. Ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste

hüvitamise osas (PankrS § 3 lg 2, § 23 lg 3, § 29 lg 5, TsMS § 661 lg 1, 2).

MENETLUSE KÄIK

09.04.2009 esitas juhatuse liige Janno-Jako Jaek kohtule Eesti Ehitusekspert OÜ

pankrotiavalduse (tlk 4-7). 22.04.2009 määrusega algatas kohus Eesti Ehitusekspert OÜ

pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tanel Kurvitsa (tlk 17). 20.05.2009

esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise halduri aruande ning 16.06.2009 täiendava

aruande ja taotluse määrata oma tasu suuruseks 5250 krooni ja hüvitada kulud 1180 krooni

(tlk 21-23, 30-41, 132-133).

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgniku üldiseloomustus, tegutsemise aeg, andmed juhtorganite ja omanike kohta

Äriühing kanti äriregistrisse 26.10.2006 nimega Suvepäev OÜ. Alates 20.11.2006 on ärinimi

Stiilne Korter OÜ ja alates 12.04.2007 Eesti Ehitusekspert OÜ. Äriühingu osakapital on alates

asutamist 40 000 krooni. Alates 01.11.2006 on osanikeks Janno-Jako Jaek (16 000 krooni),

Sergejs Titovs (16 000 krooni), Juri Olenchnowicz (4000 krooni), Tõnis Saat (4000 krooni).

Äriühingu juhatuse liikmeks on alates 17.11.2006 J.-J. Jaek, nõukogu ei ole moodustatud.

Põhitegevusalaks on 2007. a majandusaasta aruandes märgitud ehitustööde teostamine.

Võlgniku vara ja võlad

Andmed vara ja võlgade kohta on antud 12.06.2009 seisuga.

Äriühingul on vara 7002.13 krooni väärtuses (bilansiline väärtus). Swedbanki arvelduskonto

seis on 1095.13 krooni. Pankrotiavalduse esitamisel oli kontojääk -138 krooni. 20.05.2009

laekus 5250 krooni, kuid Swedbank krediteeris kontot seoses laenulepinguga. Põhivara

(segumasin Optimix M130E ja mootorsaag Mannesmann) bilansiline väärtus on 5907 krooni,

ajutine haldur peab võimalikuks põhivara müüki umbes 3000 krooniga.

Võlgniku võlad on kokku 542 671.46 krooni. Lepingulised nõuded on kokku 531 622 krooni

(Urbanbest OÜ nõue 229 087 krooni on kohtu menetluses (tsiviilasi nr 2-08-19977), ajutise

halduri hinnangul on tõenäoline, et hagi jääb rahuldamata). Maksu- ja Tolliameti Lõuna

maksu- ja tollikeskuse 05.06.2009 saldoteatise kohaselt on maksuvõlg 10 416.54 krooni

(käibemaks) ja intressivõlg 632.96 krooni.

Võlgniku tegevusest, maksevõimest ja maksevõimetuse põhjustest

Äriühingu äriplaaniks oli teostada remonttöid korteriühistutele, eraisikutele jt võimalikele

klientidele. Tööde saamiseks plaanis äriühing teha reklaami läbi Eesti Korteriühistute Liidu,

vahel ka ajalehes. Enamikul juhtudel olid tellijad töödega rahul, tööd teostati õigeaegselt või

ka tunduvalt enne tähtaega.

Võrreldes bilansse seisuga 31.12.2007 ja 31.12.2008, on ainsana suurenenud äriühingu

kohustused, kõik muud näitajad on vähenenud. Teoreetiliselt oleks juhatus pidanud bilansse

võrreldes jõudma järeldusele, et äriühing töötab suure miinusega, ning tõstatama

pankrotiavalduse esitamise küsimuse. Konkurentide pankrotti oodates muutus äriühingu

olukord palju halvemaks kui see oli 2008. a lõpul. Kui 31.12.2008 bilansi järgi (omakapital

-75 878) võis veel paremaid aegu loota, siis 31.01.2009 oli omakapital -362 512 krooni ning

võlgnik maksevõimetu.

Võlgnik lõpetas majandustegevuse 09.03.2009. Skuba Eesti OÜ-lt laekus 48 720.22 krooni

ning võlgnik tasus kuus arvet, mille tulemusel jäi kontole 28.80 krooni. 10.03.2009 saatis

juhatuse liige raamatupidajale e-kirja, milles teatas pankrotiavalduse esitamise soovist.

3/4

Võlgniku arvates põhjustas maksejõuetuse see, et firma pidi langeva majanduse tingimustes

töö saamiseks tegema pidevalt pakkumisi omahinnaga või alla selle. Samuti muutus talvel

tööde ning hinnapäringute saamine olematuks. Samas oli lootus olukorra paranemisele seoses

sellega, et firmasid jääb konkurentsis vähemaks. Ettevõttel tekkisid aga võlad, mida uute

tööde mittesaamisel ei olnud võimalik tasuda. Ajutine haldur peab võlgniku poolt avaldatut

tõenäoliseks. Kahetsusväärne on, et töid teostati alla omahinna, sest sellisel juhul suurenevad

võlad. Kui võlgnik nägi, et tegevuse jätkamiseks ei ole muid võimalusi peale omahinnaga

tööde teostamise, oleks pidanud tegevuse lõpetama ja mitte laskma võlgadel suuremaks

kasvada. Maksevõimetuse peamiseks põhjuseks peab haldur majanduslikust olukorrast

tulenevat tellimuste vähenemist ja konkurentsi tihenemist, mis omakorda avaldas kahjulikku

mõju kasumi teenimise võimalustele. Ehitustööde valdkond on majanduslangusest enim

kahjustada saanud. Teiseks maksevõimetuse põhjuseks peab ajutine haldur seda, et võlgnik

teostas töid alla omahinna, sellega on suurenenud võlausaldajate nõuded äriühingu vastu.

Äriühingu juhtkond pani liialt suuri lootusi olukorra paranemisele. Lisaks soovis juhatus

ajutise halduri arvates lõpetada korrektselt kõik töövõtulepingud, vältimaks teostamata

töödest tulenevaid nõudeid. Kõik töövõtulepingutest tulenevad kohustused oli võlgnik

pankrotiavalduse esitamise seisuga täitnud.

Ülevaade võlgniku raamatupidamise ja dokumentatsiooni kohta

Võlgniku raamatupidamine ja lepingud on vormistatud korrektselt.

Tagasivõitmise ja -nõudmise võimalused

Ajutine haldur ei näe tagasivõitmise ja -nõudmise võimalusi. Äriühing on võõrandanud vara

vastavalt turuhinnale, võlgade tasumisel ei ole eelistatud üht võlausaldajat teisele.

Rasked juhtimisvead ja kuriteo tunnustega teod

Ajutine haldur ei leidnud äriühingu juhatuse liikmete tegevuses raskeid juhtimisvigu.

Pankrotiavalduse esitamise kohustuse konkreetse ajahetke väljatoomine on raskendatud, sest

äriühingul olid täitmata töövõtulepinguga võetud kohustused. Ehitustöid teostava äriühingu

tegevus ei ole regulaarne, töid teostatakse pika aja jooksul, eelnevalt on vaja hankida

materjalid. Seega selgub konkreetse töövõtulepingu kahjum alles tööde lõpetamisel.

Teoreetiliselt oleks võlgnik pidanud pankrotiavalduse esitamise otsustama 31.12.2008 bilansi

analüüsimise järgselt, kuid 30.12.2008 sõlmis võlgnik töövõtulepingu. 15.01.2009 sõlmis

võlgnik järjekordse töövõtulepingu. Töö saamine oli võlgniku jaoks peamine, võlgnik oli

nõus töid teostama alla omahinna. Võlgnik otsustas pankrotiavalduse esitamise kõikide

lepinguliste tööde lõpetamisel. Ajutise halduri arvates on raske kaaluda kas esitada

pankrotiavaldus või lõpetada pooleliolevad tööd. Ajutine haldur ei pea veaks tööde lõpetamise

eelistamist pankrotiavalduse esitamisele, sest tööde katkestamine oleks võlgniku jaoks

tähendanud täiendavaid nõudeid ja ilmselt ka kohtuasju. Ajutise halduri arvates ei oleks

võlgnik pidanud aga kahjulikke lepinguid sõlmima. Lisaks oli ajutise halduri arvates viga

viimase arvelduskontole laekunud summa kasutamine arvete maksmiseks, millega ei jäetud

piisavalt vara pankrotimenetluse kuludeks.

Ajutise halduri järeldused

Seisuga 12.06.2009 on võlgniku kohustused 542 671.46 krooni, varad 7002.13 krooni

(bilansiline väärtus; varade väärtus realiseerimisel oleks umbes 4000 krooni). Võlgnik on

maksejõuetu, äriühingu kohustused ületavad vara väärtust. Võlgniku maksejõuetus on tingitud

majanduslangusest tingitud konkurentsi tihenemisest, millega muutus kasumi saamine

võimatuks. Võlgnik sõlmis töövõtulepinguid alla omahinna. Võlgnik ei jätnud piisavalt vara

pankrotimenetluse kuludeks. Ajutise halduri arvates ei jätku äriühingu varadest

pankrotimenetluse kuludeks.

KOHTUISTUNG

4/4

Juhatuse liige J.-J. Jaek seletas, et tegi töö saamiseks alates 2008. a esimesest poolest

pakkumisi omahinnaga või alla selle. Kõik töölepingud on lõpetatud. J.-J. Jaek on nõus olema

dokumentide hoidja ning nõus halduri tasu ja kulutuste suurusega.

Ajutise halduri seletuse kohaselt ei ole võlausaldaja Urbanbest OÜ nõus pankrotimenetluse

kulusid katma. Ajutine haldur ei ole selgitanud asjaolusid, mis puudutab AS-i Swedbank poolt

võlgniku kontolt pärast pankrotimenetluse algatamist raha äravõtmist (tlk 134-135).

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja

kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku

vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise

võimalus. Toimiku materjalidest nähtuvalt on Eesti Ehitusekspert OÜ kohustused 12.06.2009

seisuga 542 671.46 krooni. Vara bilansiline väärtus on 7002.13 krooni, väärtus realiseerimisel

ajutise halduri hinnangul aga ca 4000 krooni. Piisavat vara pankrotimenetluse kulude katteks

ei ole isegi juhul, kui ajutine haldur nõuab AS-ilt Swedbank tagasi kontolt maha võetud raha

(22.04.2009 pankrotimenetluse algatamise määrusega arestis kohus võlgniku rahalised

vahendid krediidiasutustes; ajutise halduri aruandest nähtuvalt oli võlgniku kontojääk

pankrotimenetluse algatamisel -138 krooni, 20.05.2009 laekus 5250 krooni, pärast

AS-i Swedbank poolt kontolt raha mahavõtmist on jääk aga 1095.13 krooni). Muid

tagasivõitmise ja -nõudmise aluseid ning nõudeid kolmandate isikute vastu ei esine.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Eesti Ehitusekspert OÜ pankrotimenetlus tuleb

lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on majanduslangusest tulenev tellimuste vähenemine ja

konkurentsi tihenemine. Maksejõuetuse põhjuseks võib pidada ka seda, et võlgnik teostas töid

alla omahinna, mistõttu suurenesid võlausaldajate nõuded äriühingu vastu. Äriühingu

juhtkond pani liialt suuri lootusi olukorra paranemisele. Kuriteo tunnustega tegusid ega

raskeid juhtimisvigu tuvastatud ei ole.

Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 130 lg-le 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril

T. Kurvitsal likvideerida Eesti Ehitusekspert OÜ kahe kuu jooksul pankrotimenetluse

lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast Eesti Ehitusekspert OÜ registrist kustutamist

tuleb T. Kurvits vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3).

ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb Eesti Ehitusekspert OÜ dokumendid anda hoiule juhatuse liikmele

J.-J. Jaekile, kes kinnitas kohtuistungil, et on nõus hakkama dokumentide hoidjaks (tlk 134).

Ajutise halduri tasu suuruse ja hüvitatavate kulutuste määramisel lähtub kohus PankrS § 23

lg-st 1, 2 ning justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 “Pankrotihalduri ja ajutise

pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord”

§-st 1, §-st 2, §-st 6 ja §-st 7. Arvestades ülesannete täitmisele kulunud aega, ülesannete

mahtu ja keerukust, T. Kurvitsa kutseoskusi ning tehtud kulutusi, leiab kohus, et ajutise

halduri taotlus tuleb rahuldada. Tasu 5250 krooni ja kulutused 1180 krooni tuleb maksta

võlgniku arvelt. Tasu ja kulutuste katteks vahendite saamiseks tuleb ajutisel halduril mh

nõuda AS-ilt Swedbank tagasi raha, mille AS Swedbank võttis võlgniku kontolt pärast

pankrotimenetluse algatamist ja rahaliste vahendite arestimist.

Kohtunik