2-09-2320/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1(8)

Tsiviilasi nr 2-09-2320

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

25. juuni 2009 Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-2320

Tsiviilasi

KÜ XXX 6 hagi Anne-Mare Tamsalu vastu 55 598,36 krooni

nõudes

Tsiviilasja hind

49 575 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja KÜ XXX 6 (RK 80041680, asukoht XXX 6-1 Mäksa vald

Tartumaa);

hageja esindaja Harri Paabo (Harri Paabo Õigusbüroo, Kuu 21

50114 Tartu, paabo@hot.ee);

kostja Anne-Mare Tamsalu

kostja esindaja Armand Mark (Turu Õigusbüroo OÜ, Turu 17-21

51004 Tartu, marmand@hot.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

1. juuni 2009

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada KÜ XXX 6 hagi Anne-Mare Tamsalu vastu.

2. Välja mõista Anne-Mare Tamsalult KÜ XXX 6 kasuks põhinõue 49 575 (nelikümmend

üheksa tuhat viissada seitsekümmend viis) krooni, viivis ajavahemiku 01.11.2008 kuni 31.05.2009

eest 15 764 (viisteist tuhat seitsesada kuuskümmend neli) krooni ja 32 senti ning viivis alates

01.06.2009 viivisemääras 0,15% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta poolte menetluskulud Anne-Mare Tamsalu kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis

sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude

koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada

(TsMS § 174 lg 1, 3, 6).

Edasikaebamise kord

2(8)

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Avaldaja KÜ XXX 6 nõue maksekäsu kiirmenetluse avalduses (tl 4-5)

KÜ XXX 6 20.01.2009 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt kirjutas võlgnik avaldajale

omakäelise võlatunnistuse, mille kohaselt tunnistas oma võlgnevust avaldaja ees 49 575 krooni

suuruses summas ja kohustus selle tasuma hiljemalt 31. oktoobriks 2008. Tähtajast mittekinnipidamise

korral kinnitas võlgnik oma nõustumust maksta avaldajale 0,15% suurust päevaviivist. Võlgnik ei ole

tänaseni oma kohustusi täitnud. Avalduse järgi moodustab võlgnevuse põhinõue 49 575 krooni ja viivis

6023,36 krooni.

Hageja esitas kohtule tõendina koopia 03.10.2009 võlatunnistusest (tl 20).

Kostja kirjalik vastus (tl 24-28)

Kostja kirjalikus vastuses hagile esitatud nõudeid ei tunnistanud.

Kostja esitas järgmised vastuväited:

1. Kostja tühistas 09.03.2009 avaldusega 03.10.2008 antud võlatunnistuse kooskõlas TsÜS § 98 lg 1

sätestatuga. Hageja poolt uute aluste esitamisel võivad nõuded olla ka aegunud ja kostja taotleb

aegunud nõuetele aegumise kohaldamist.

2. Kostja antud võlatunnistusega on kinnitatud olemasolevat kohustust ja tegemist on nn deklaratiivse

võlatunnistusega. Kostja antud võlatunnistus on sõltuv põhikohustusest. Võlatunnistuses ei leia

käsitlemist, millest on Anne-Mare Tamsalul tekkinud kohustus KÜ XXX 6 ees, mille täitmiseks on ta

deklaratiivselt võtnud kohustuse. Anne-Mare Tamsalul ei ole kohustust korteriühistu ees. 03.10.2008

võlatunnistus on antud eksimuses. Anne-Mare Tamsalule on tehtud teatavaks, et tema poolt on rikutud

kohustust KÜ XXX 6 ees, kusjuures esitati erinevaid rahalisi nõudeid, samal ajal põhistamata, kas

Anne-Mare Tamsalul oli õiguslikult tekkinud selline kohustus KÜ XXX 6 ees. Kostja on viidud

eksimusse asjaoluga, et korteriühistule pidi olema teada asjaolu, et kostjal ei ole tekkinud kohustust

korteriühistu ees, mille täitmist nõuda. KÜ XXX 6 põhikirja punkt 5.11 järgi peab ühistu oma tegevuse

raamatupidamisarvestust vastavalt kehtivale seadusandlusele. Anne-Mare Tamsalu ei ole kunagi KÜ-s

XXX 6 tööle võetud raamatupidajana, puudub ametijuhend ja tal ei ole materiaalse vastutuse kohustust

korteriühistu rahaliste vahendite eest.

3. 03.10.2008 võlatunnistus on antud vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Kostja andis

võlatunnistuse asjaolul, et temalt nõuti kohustuse 79 255,05 krooni, 57 389,75 krooni või 49 575 krooni

võtmist KÜ XXX 6 kasuks. Hagejale ei olnud isegi selge, millist summat nõuda. Kohustuse võtmise

õiguslikku alust ei selgitatud, sh ei tõendatud ega selgitatud asjaolu, et Anne-Mare Tamsalu käes on

korteriühistule kuuluv raha. KÜ XXX 6 esindaja Harri Paabo kinnitas 15.08.2009 nõudekirjas, et

tegemist on korteriühistu raha 57 389,75 krooni tahtliku ja sihikindla omastamisega ja selle

mittetasumisel pöördub õiguskaitseorganite poole. Esindaja oma väidet ei tõendanud ja ei selgitanud.

Läbirääkimisteks määras Harri Paabo teater Vanemuine kohviku, kus avalikus koha kolmandate isikute

kõrvalolekul ja kuuldes nõudis võlatunnistuse andmist, sealjuures viimasel korral 49 575 kroonile,

nõuet ennast või ka nõude suuruse muutmist põhistamata. Kordagi ei kutsutud kostjat hageja esindaja

poolt läbirääkimisteks hageja esindaja büroosse. Tehingu tegemise nõudmine on vastuolus heade

kommetega, kuna Anne-Mare Tamsalult nõuti kohustuse võtmist ilma nõuet õiguslikult põhistamata,

psühholoogilise surve all ja sealjuures avalikus kohas kolmandate isikute kõrvalolekul ja kuuldes.

3(8)

Võlatunnistus on TsÜS § 86 alusel vastuolus heade kommetega ka juhul, kui võetakse kohustusi, mida

varem ei eksisteerinud ehk ei olnud õiguslikult tunnustatavad. Igal tehingul, ka võlatunnistusel peab

olema alus. Vastasel juhul on võlatunnistuse näol tegemist alusetule rikastumisele suunatud tehinguga,

mis tähendabki vastuolu heade kommetega ja mis ei saa olla teadmata tehingu poolele. Võlatunnistuse

aluse olemasolu peab tõendama hageja. Võlatunnistus on vastuolus heade kommetega ka asjaolust, et

kostja ei olnud hageja poolt tööle võetud ega muul lepingulisel alusel raamatupidajana või

kassapidajana, temaga ei olnud sõlmitud materiaalse vastutuse lepingut, kostja ei oma ka raamatupidaja

kvalifikatsiooni, hageja ei olnud korraldanud korteriühistu raamatupidamist vastavuses põhikirjale ega

raamatupidamisseadusele, korraldatud ei olnud aruandlust või selle kontrolli, korraldatud ei olnud raha

liikumine vastavalt raamatupidamisseadusele.

4. Võlatunnistus ei ole sissenõutav ja õiguslikult siduv. Võlatunnistuses on Anne-Mare Tamsalu selle

suuruse ja täitmise 31.10.2008 seostanud lahtise (äramuutva) tingimusega. Õiguslikult ei saa lugeda

kohustust võetuks summas 49 575 krooni maksetähtajaga 31.10.2008, kuna võetud kohustus ei ole

selge ja sissenõutav seisuga 31.10.2008. Kostja ei tunnista kohustust ka seoses võlatunnistuses toodud

lahtise tingimusega võlatunnistuses sätestatud tähtaja jooksul ja tähtaja möödumisega. Hageja ei ole

enne tähtpäeva, mil kohustuse täitmist võib nõuda, lahtist tingimust määranud (VÕS § 26 lg 7).

Võlatunnistuse sisu ja ulatus ei määra, et Anne-Mare Tamsalu käes on hagejale kuuluv raha ja sellest

on tekkinud kostja kohustus hageja ees. Seega on vajalik tõendada kostja põhikohustuse tekkimine või

selle puudumine KÜ Kaagevere 6 ees, mille tõendamiseks kostja taotleb hagejal esitada asjas

asjakohased dokumentaalsed tõendid.

Kostja vastusele on tõenditena lisatud Anne-Mare Tamsalu 09.03.2009 avaldus 03.10.2008

võlatunnistuse tühistamiseks (tl 29-30), hageja esindaja Harri Paabo 15.08.2008 kirjast (tl 31).

Hageja kirjalik arvamus (tl 33-35)

1. Hageja leiab, et kostja võlatunnistuse avaldus ei ole seaduslik ja ei lõpeta seetõttu hageja ja kostja

vahelist võlasuhet. Hageja ei esitanud kostjale võlakohustuse võtmiseks eksitavaid asjaolusid ega

jätnud teda teavitamata vähimatestki võlakohustusega seotud asjaoludest.

2. Kostja võlatunnistus on konstitutiivne võlatunnistus, millisena seda nii hageja kui kostja võlakirja

kirjutamisel käsitlesid.

3. Hageja ei nõustu kostja väitega võlatunnistuse vastuolust heade kommetega. Kostja võttis

korteriomanikelt hageja nimel vastu kommunaalmakseid ning käsutas hageja pangakontodel asuvat

raha. Hageja viis aprillis 2008 läbi komisjonilise revisjoni ajavahemikul 1989-2007 toimunud raha

laekumise ja kulutamise kohta ning tuvastas, et osa kostjale korteriomanikelt laekunud raha summas

79 255.05 krooni ei ole kostja panka viinud. Hageja tutvustas kostjale revisjoni tulemusi ja palus

korduvalt selgitusi. Kõiki kostja poolt antud selgitusi ja esitatud kuludokumente kontrolliti ning selle

tulemusena korrigeeriti vastavalt puudu olevat rahasummat, mille tulemusena korteriomanike poolt

kostja kätte tasutud rahasumma, mille kulutamist hageja huvides kostja selgitada ega dokumentidega

kinnitada ei suutnud, vähenes kokkuvõttes 49 575 kroonini. Hageja tegi oma esindaja vahendusel

kostjale kirjaliku ettepaneku vabatahtlikult tagastada tema käes olev korteriühistu raha. Kostja nõustus

sellega ja kirjutas raha maksmise kohustuse võtmise kohta võlatunnistuse. Hageja ei nõustu kostja

väidetega selle kohta, nagu poleks raha vabatahtliku tagastamise vajadust ja võimalust, samuti

võlatunnistuse kirjutamise tagajärgi kostjale õiguslikult põhjendatud või oleks kostjale avaldatud

psühholoogilist survet.

4. Hageja ei nõustu kostja väitega selle kohta, nagu poleks võlatunnistus sissenõutav ja õiguslikult

siduv. Asjaolu, et kostja on võlatunnistuses reserveerinud endale õiguse vähendada võlasummat, mille

maksmise kohustuse ta endale võlakirjaga võttis, ei mõjuta võlatunnistuse kui abstraktse kohustuse

õiguslikku siduvust.

4(8)

Kostja seisukoht hageja arvamusele (tl 38-40)

1. Kostja on tehingu tühistamise avalduse hagejale esitanud selleks seaduses ettenähtud korda

järgides, kusjuures tuginedes VÕS § 92 lg-le 1 ja TsÜS § 86 ning võlatunnistus on kehtetu.

2. Võlatunnistuse teisest lausest tuleneb, et võla olemasolu kinnitamine ja tasumine ei ole sõltumatu

põhikohustusest, sealjuures lahtisest tingimusest.

3. Kostja ei tunnistanud võlakohustust, vaid võlatunnistuses üksnes kinnitas olemasolevat kohustust.

Kostja ei ole käsitlenud ja aru saanud võlatunnistuse kirjutamisel, et tema poolt antakse muu

võlatunnistus, kui hageja esindaja poolt nõutud võlanõude kohta hageja kasuks olemasoleva kohustuse

kinnitus, mis väidetavalt tekkis korteriomanikelt laekunud raha kas hageja huvides kasutamise või raha

pankaviimise vahena.

4. Aprilliks 2008 (revisjoni alguseks) oli kostja kõik tema käes olevad dokumendid raha liikumise

kohta hagejale üle andnud. Kostjale esitati korduvalt erinevaid nõudeid, sealjuures nõuete õiguslikku

alust või põhjendatust dokumentaalselt tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kätte on jäänud

korteriomanikelt laekunud raha, so hagejale kuuluvaid rahalisi vahendeid.

5. Kuna kogu raamatupidamise dokumentatsioon on hageja valduses, siis lahtise tingimuse osas oli

hagejal kohustus määrata XXX Erikoolile enammakstud summa ja võtta nõude vähendusena arvesse

hiljemalt 31.10.2008. Hageja ei ole enne kohustuse täitmise tähtpäeva lahtist tingimust määranud.

Kostja on seisukohal, et võlatunnistus ei ole kehtiv, kuna ta ei ole kinnitanud kohustuse täitmist ilma

lahtise tingimusega määramiseta tähtajaga 31.10.2008 ja teistsugust tahet ei ole väljendanud (VÕS § 26

lg 2).

6. Korteriomanike raha andsid kostjale üle Sirje Jõgiaas, Linda Pannik ja Rutt Sakkis. Kostjale

teadaolevalt ei ole ta teiste korteriomanike käest raha vastu võtnud. Hageja omab kostja poolt hageja

nimel korteriomanikelt vastu võetud kommunaalmaksete ja selle kasutamise dokumentatsiooni ja antud

asjaolu on aluseks asjakohase dokumentatsiooni esitamise nõudele asjas. Kostja taotleb asjas hagejal

dokumentatsiooni esitamist nimetatud isikute poolt või teiste isikute poolt kostjale korteriühistule

kuuluva raha üleandmise kohta.

01.06.2009 kohtuistung (tl 43-48)

Kostja esindaja Armand Marki selgituste kohaselt tühistasid nad võlatunnistuse, kuna see on heade

kommetega vastuolus. Hageja esindaja viis kolmel korral läbi läbirääkimisi avalikus kohas Vanemuise

kohvikus, selle käigus esitati kostjale ka ähvardusi. Kolmel korral on hageja nõude summat muutnud,

kostjale ei ole nõue selge. Tühistamise aluseks formaalselt on ka asjaolu, et võlatunnistus on antud

summas 49 575 krooni tähtajaga 31.10.2008, kuid võlatunnistus sisaldab ka lahtist tingimust, mille

kohta ei olnud võimalik kostjal määrata lahtise tingimuse ulatust, kuivõrd kogu dokumentatsioon oli

kostja valduses. Kostjal tekkis ekslik ettekujutus, et tal võib olla mingi kohustus nendes rahalistes

vahendites. Vanemuise kohvikus ei olnud võimalik esitada rahulikult küsimusi, olid inimesed

ümberringi ja seal hakata vaidlema, see võimalus oli oluliselt piiratud.

Hageja esindaja Harri Paabo selgitas, et 04.08.1998 üldkoosoleku otsusega valiti kostja korteriühistu

raamatupidajaks. Ta võttis liikmetelt vastu sularaha ja maksis korteriühistu kohustusi tarnijate ees

pangas. Need kohustused olid aastatel 1998-2001 koos juhatuse esimehega, siis juhatuse esimees suri.

Peale seda aastal 2008 tekkisid kahtlused ja ühistu määras revisjoni. Kostja oli kolme ühistu, XXX 5, 6

ja 7 raamatupidaja ja ka XXX Erikooli raamatupidaja. Kostjale tehti ettepanek anda selgitusi ja

revisjoniakti andis ühistu juhatus enne revisjoniakti üldkoosolekul kinnitamist kostjale üle. 09.06.2008

osales kostja juhatuse koosolekul, andis esialgse selgituse ja lubaduse 19.06.2008 anda lõplik täielik

selgitus. 19.06.2008 kostja koosolekule enam ei ilmunud ja juhatus esitas revisjoniakti 29.06.2008

üldkoosolekule kinnitamiseks. Akt kinnitati ja otsuses anti kostjale aega 15.07.2008 panka kanda tema

käes olev raha. Kostja ei kandnud. Ühistu andis võlgnetavaks summaks 57 389 krooni. Kuna Tamsalu

andis selgitusi, vähendati summat. Hageja esindaja tegi esimese e-kirja 15.08.2008 kanda raha üle.

5(8)

26.08.2008 kokku saades kostja selgitas, et on nõus raha tasuma, aga ei ole selge, kas summa on õige.

19.09.2008 kohtudes oli kostjal kaasas vastus KÜ XXX 6 raamatupidamise aktile. 02.10.2008 sai

esindaja volitajalt vastuse, et summa suurus jääb 49 575 krooni. 03.10.2008 kohtumisel seletas hageja

esindaja kostjale summa ära, kostja paistis aru saavat, küsis, kas on võimalik osade kaupa maksta.

Volitaja ei olnud sellega nõus ja kostja lubas laenu võtta ja ütles, et tasub korraga ära. Siis tuligi

võlatunnistus ja kostja rääkis, et võib XXX Erikooli raamatupidamisest veel leida dokumente, kuna

kütteteenuste eest maksti XXX Erikoolile. 17.10.2008 ja 23.10.2008 saatis kostja e-kirja kahe

dokumendiga, et kas need dokumendid vähendavad summat, aga need olid hagejal juba olemas ja

arvestatud. 31.10.2008 kostja teatas, et talle on töökoht üles öeldud ja ta pangast laenu ei saa ja keeldus

summat maksmast. Kostja ei viinud raha iga kuu panka, vaid mõned üksikud korrad 10 aasta jooksul,

seda saab näha pangaväljavõtetest.

Kostja Anne-Mare Tamsalu selgituse kohaselt korraldas ta korteriühistu makseid majades XXX 5, 6 ja

7, nendest palka ei saanud. Peale revisjoniakti ei ole talle midagi esitatud. Ta andis kõik dokumendid

üle, mis tema käes olid. Nii palju kui raha oli, võttis ta ja viis panka. Kostja ei oska öelda, miks

võlatunnistusele allkirja andis, kogu aeg küsiti, oli segaduses.

Hageja esindaja suurendas nõuet viiviste osas. Viivised alates 01.11.2008 kuni 01.06.2009 on

15 764,32 krooni, viivis on võlakirja kohaselt 0,15% päevas, so 74,36 krooni päevas, kostja on

viivitanud raha maksmisega 212 päeva. Hageja taotles edaspidi viivis välja mõista kuni tegeliku

tasumise päevani 74,36 krooni päevas.

Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus

1. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

2. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Anne-Mare Tamsalu andis 03.10.2008 KÜ-le XXX 6

võlatunnistuse ja esitas selle tühistamiseks 2009. aastal (09.03.2009 vormistatud) tühistamisavalduse.

Pooled vaidlevad selle üle, kas võlatunnistuse näol on tegemist konstitutiivse või deklaratiivse

võlatunnistusega ja sellest tulenevalt, kumb pool milliseid asjaolusid peab käesolevas asjas tõendama,

kas võlatunnistus on tühistatud/tühine ja võlatunnistuse kehtivuse korral, kas sellest tulenev kohustus

on sissenõutav.

3. Tulenevalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 sätestatust on võlatunnistus leping, millega lubatakse

kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse

kohustuse olemasolu. Võlatunnistus VÕS § 30 tähenduses ehk konstitutiivne võlatunnistus on iseseisev

abstraktne kohustus, mis iseenesest võlaõiguslikku alust ei vaja. Konstitutiivse võlatunnistusega

luuakse iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse ning seetõttu ei ole vaja tuvastada,

kas kohustus, mille olemaolu tunnistati, on tegelikult olemas. Konstitutiivsele võlatunnistusele ei saa

esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid.

Riigikohus selgitas 24.04.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, et mitte igasugune võlatunnistus ei

ole konstitutiivne, st VÕS § 30 ei reguleeri kõiki võimalikke võla tunnistamise vorme. Võimalik on ka

nn deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva

kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti

lihtsustatakse võla sissenõudmist. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks

tõendamiskoormise muutmine, st võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on

lõppenud. Võlatunnistuse kehtivus on seotud põhikohustuse kehtivusega, st võlatunnistus on kausaalne

(aktsessoorne).

4. Pooltevahelise suhte õiguslikuks kvalifitseerimiseks tuleb hinnata poolte tahet võlatunnistuse

andmisel. Poolte tahe luua iseseisev kohustus peab võlatunnistusest selgelt nähtuma, so ei saa eeldada,

et igasugune võla tunnistamine on sõltumatu põhikohustusest. Riigikohus märkis 17.03.2009 otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-15-09, et võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse

tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega, kusjuures võlatunnistuse sõnastus ei ole siinkohal

6(8)

määrava tähendusega. Analüüsida tuleb võlatunnistuse andmise põhjust ning eesmärki, samuti

lepingueelsete läbirääkimiste asjaolusid, poolte huve jms.

Kohus leiab, et Anne-Mare Tamsalu 03.10.2008 võlatunnistus on oma olemuselt konstitutiivne, see on

antud eesmärgiga luua iseseisev kohustus. Võlatunnistuses kostja kinnitab (ehk lubab), et tasub KÜ-le

XXX 6 hiljemalt 31.10.2008 ära 49 575 krooni, seega ei ole tegemist pelgalt võla tunnistamisega, vaid

kostja võtab endale (uue) kohustuse tasuda KÜ-le XXX 6 kindlaksmääratud rahasumma

kindlaksmääratud ajaks. Iseseisva kohustuse loomist kinnitab võlatunnistuses ettenähtud raha tasumise

kohustuse mittetähtaegse täitmise sidumine õigustatud isikule viivise 0,15% päevas võlgnetavalt

summalt nõudmise õiguse andmisega. Konstitutiivse võlatunnistuse andmist kinnitab ka poolte

käitumine enne võlatunnistuse andmist – hageja nõudis kostjalt selgitust puudujääva rahasumma kohta

ja nõudis revisjoni tulemusel saadud rahasumma vahe hageja pangaarvele kandmist, hageja esindaja ja

kostja kohtusid kolmel korral hageja nõude selgitamiseks ning hageja esindaja väitel, millele kostja ei

ole vastu vaielnud, lubas kostja pärast võlasumma korrigeerimist kostja esitatud täiendavate

dokumentide alusel nõutud summa ära tasuda. Seega andis kostja võlatunnistuse iseseisva kohustuse

võtmise kinnitamiseks, mitte varasemast suhtest hagejaga (kostja korteriühistu raamatupidajaks

valimisest) olemasoleva kohustuse tunnistamiseks. Kostja esindaja väide, et tegemist on deklaratiivse

võlatunnistusega, kuna võlatunnistuse teisest lausest tuleneb, et võlatunnistus ei ole sõltumatu

põhikohustusest ja antud iseseisva kohustusena (tl 39), on asjakohatu. Võlatunnistuses esinev viide

selle andmise aluseks olevale tehingule, kahju tekitamisele jne ei oma võlatunnistuse konstitutiivsena

või deklaratiivsena määratlemisel tähendust.

Eeltoodust tulenevalt saab kostja esitada võlatunnistusele üksnes neid vastuväiteid, mis tulenevad

võlatunnistusest endast või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid.

5. Kostja esitas vastuväite võlatunnistuse kehtivusele. Kostja esindaja väitel tühistas kostja

võlatunnistuse, kuna see oli antud eksimuses. Samuti on võlatunnistus tühine põhjusel, et see on

vastuolus heade kommetega. Hageja tunnistas kirjaliku tühistamisavalduse kättesaamist, seega hindab

kohus üksnes tehingu tühisuse materiaalsete eelduste esinemist.

5.1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 lg 1 järgi on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest

asjaoludest.

Kostja kirjaliku vastuse põhjal seisneb kostja eksimus selles, et ta arvas end korteriühistule võlgnevat ja

et tal oli kohustus see võlgnevus tasuda, mis kostja väitel ei vasta tegelikkusele. Kostja väitel põhjustas

eksimuse hageja, esitades kostjale rahalise nõude (kolmes erinevas suuruses), ilma kostjal kohustuse

tekkimist õiguslikult põhistamata. Samuti pidi hageja olema teadlik kostja eksimusest.

Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud eksimuse koosseisu esinemist, so et tema tahe kujunes

ebaõigete asjaolude alusel ja tegelikult hagejal puudus nõue tema vastu. Kostja piirdus vaid

paljasõnaliste väidetega selle kohta, et nõuet ei ole tekkinud, kuna tema kätte ei jäänud korteriühistu

raha ning tal ei olnud materiaalse vastutuse kohustust korteriühistu rahaliste vahendite ees (tl 25-26).

Kirjalikus vastuses (tl 27) ja kohtuistungil taotles kostja esindaja hageja poolt täiendavate dokumentide

esitamist (eelkõige lähtudes kostja seisukohast, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, seega

vajadusega tõendada selle aluseks oleva kohustuse puudumist). Kostja selgitustest nähtub, et taotlus ei

ole esitatud üksnes põhjusel, et asjassepuutuvad dokumendid on hageja valduses ja kostjale

kättesaamatud, vaid kostja taotles kohtult sisuliselt tõendamiskoormise muutmist selle ülekandmisega

hagejale, leides, et Anne-Mare Tamsalu kohustuse tekkimise või puudumise KÜ XXX 6 ees

tõendamiseks peab hageja esitama asjakohased dokumentaalsed tõendid. Tsiviilkohtumenetluse

põhimõtetest tulenevalt peab üldreeglina kumbki pool hagimenetluses ise tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, seega puudus kohtul alus kostja taotluse rahuldamiseks.

Kuigi kohus ei tuvastanud eksimuse koosseisu esinemist, peab kohus vajalikuks selgitada järgmist.

Eksimuse kui tehingu tühistamise aluse lubatavuse üle otsustamisel tuleb ennekõike hinnata, kas

asjaolu, milles tehingupool eksib, olemasolu või puudumise riski kannab üksnes eksija või ka teine

pool. Eksimuses tehtud tehingute puhul kehtib eeldus, mille kohaselt iga tehingu pool kannab ise riski

7(8)

selle eest, et tema tahe on kujunenud lähtuvalt õigetest eeldustest ja kõiki tehingu seisukohalt olulisi

asjaolusid arvesse võttes. Hageja esindaja selgituste põhjal tegutses kostja KÜ XXX 6 raamatupidajana

aastatel 1998-2008 (tl 44), kostjale tutvustati 2008 aprillis läbiviidud revisjoni tulemusi ja paluti temalt

selgitusi, kostja esitatud selgitusi ja kuludokumente kontrolliti ning nende alusel korrigeeriti kostjalt

nõutavat rahasummat kahel korral (tl 34, 44). Kostja selgitas istungil, et enne võlakirja kirjutamist ütles

ta pidevalt, et tema käes ei ole seda raha (tl 45). Kostjale pidi pika aja jooksul raamatupidaja

ülesannetes tegutsemisel olema teada tema kohustused ja vastutuse ulatus. Kostja ja hageja (sh hageja

esindaja vahendusel) kohtusid korduvalt nõude selgitamiseks. Eeltoodust tulenevalt olid kostjale juba

enne võlakirja andmist teada kõik olulised asjaolud ning tal oli piisavalt aega kujundada oma seisukoht

hageja nõude põhjendatuse osas, sh võimalus pöörduda vajadusel õigusteadmistega isiku poole.

Vaatamata kostjal tekkinud kahtlustele andis kostja hagejale võlatunnistuse kohustuse täitmiseks.

Seega isegi juhul, kui kostja oleks kohtumenetluses suutnud tõendada, et hagejal puudus nõue, ei või

kostja tulenevalt TsÜS § 92 lg 5 sätestatule võlatunnistust tühistada eksimuse tõttu, kuna oma otsustuse

tõttu kandis ta ise eksimuse riisikot. Eeltoodu ei mõjuta kostja õigust esitada vastunõue konstitutiivse

võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel, kui

võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või

langeb hiljem ära, mh kui see on täidetud.

5.2. Kostja väitel on võlatunnistus tühine selle vastuolu tõttu heade kommetega, kuna võlatunnistuse

andmisel nõuti kostjalt kohustuse võtmist ilma nõuet õiguslikult põhistamata, psühholoogilise surve all

ja sealjuures avalikus kohas kolmandate isikute kõrvalolekul ja kuuldes (teater Vanemuine kohvikus),

samuti puudus võlatunnistusel alus. Kostja näeb võlatunnistuse vastuolu heade kommetega ka põhjusel,

et kostja ei olnud hageja poolt tööle võetud ega muul lepingulisel alusel raamatupidajana või

kassapidajana, temaga ei olnud sõlmitud materiaalse vastutuse lepingut, kostja ei oma raamatupidaja

kvalifikatsiooni,

hageja

raamatupidamine

ei

olnud

korraldatud

vastavalt

põhikirjale

ja

raamatupidamisseadusele, korraldatud ei olnud aruandlust või selle kontrolli, korraldatud ei olnud raha

liikumine vastavalt raamatupidamisseadusele (tl 26-27).

Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde

ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade

kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole

ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil. Riigikohus selgitas 24.04.2006 otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, et heade kommetega ei saa üldjuhul olla vastuolus abstraktse lepinguna

õiguslikult neutraalne konstitutiivne võlatunnistus ning seda sõltumata sellise võlatunnistuse aluseks

oleva tehingu võimalikust heade kommete vastasusest. Erandina võib selle vastuolu heade kommetega

kõne alla tulla, kui heade kommetega on vastuolus võlatunnistuse andmine ise. 24.05.2001 otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-76-01 rõhutas Riigikohus, et lepingu heade kommete vastasus tuleb kindlaks teha

koguhinnangu andmise teel, kusjuures arvesse tuleb võtta nii lepingu sisu kui ka lepingu sõlmimise

asjaolusid, poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke.

Kohus leiab, et hinnates võlatunnistuse andmise asjaolusid tervikuna, ei ole kostja poolt võlatunnistuse

andmine toimunud vastuolus heade kommetega.

Hageja poolt nõude õigusliku aluse väidetavat selgitamata jätmist ei saa pidada heade kommetega

vastuolus olevaks käitumiseks, see saab olla üksnes ajendiks vastuväite esitamisele nõude põhjendatuse

kohta. Samal seisukohal on kohus kostja väidete osas tema vastutuse vähendamise või puudumise

kohta KÜ XXX 6 rahaliste vahendite käsutamisel. Kostja väidetavalt psühholoogilise surve all

võlatunnistuse andmise suhtes leiab kohus, et kostja ähvardamiseks ei saa mõistlikult pidada hageja

esindaja selgitusi selle kohta, et hageja kaalub politseisse pöördumist või nõude kohtusse esitamist,

kuna sellised võimalused on oma (tegelike või oletatavate) õiguste kaitseks igaühele seadusega tagatud.

Samuti ei saa lugeda heade kommetega vastuolus olevaks hageja nõude arutamist ja võlatunnistuse

andmist avalikus kohas ainuüksi põhjendusel, et seal oli kolmandate isikute juuresoleku tõttu piiratud

võimalus nõudega seonduvat rahulikult arutada. Kostja väide on põhjendamatu seda enam, et hageja

8(8)

esindaja selgitusest tulenevalt valiti see koht kokkuleppel ja kõik kolm kohtumist toimusid samas

kohas, seega kostja heakskiidul. Kostja esindaja väide, et võlatunnistus on vastuolus heade kommetega

ka juhul, kui võetakse kohustusi, mida varem ei eksisteerinud ehk ei olnud õiguslikult tunnustatavad

ning et igal tehingul, ka võlatunnistusel peab olema alus, ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Kostja

esindaja, tuginedes Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2005 otsusele tsiviilasjas nr 2-2/881/05, on jätnud

tähelepanuta, et samas vaidluses tunnistas Riigikohus (23.01.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-05)

vääraks ringkonnakohtu seisukoha, et võlatunnistuse olemasolu korral tuleb tuvastada kohustus, mille

olemasolu tunnistati.

6. Kostja vaidles vastu võlatunnistuses antud kohustuse sissenõutavusele, kuna selle suurus ja täitmine

31.10.2008 on seostatud lahtise (äramuutva) tingimusega (tl 27). Võlatunnistuses on kostja märkinud,

et: “Vähendan eelmärgitud summat XXX Erikoolist saadavate maksedokumentidel märgitud kütte ja

kommunaalteenuste enammakstud summa võrra, kui need on suuremad kui näitab revisjoniakt (KÜ

XXX 6 raamatupidamine).“ Kohus nõustub kostjaga, et võlatunnistus oli tingimuslik ja antud

äramuutva tingimusega TsÜS § 102 lg 3 tähenduses. Viidatud sätte kohaselt on tehing tehtud

äramuutva tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub

asjaolust (äramuutev tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Äramuutvaks

tingimuseks oli asjaolu, et kui esitatakse täiendavaid dokumente KÜ XXX 6 rahaliste vahendite

kulutamise kohta, mida revisjoniaktis ei ole arvestatud, on kostjal õigus vähendada võlatunnistuse

alusel maksmisele kuuluvat summat ehk võlatunnistusest tulenev kohustus lõpeb selles osas.

Samas ei ole kostja võlatunnistuses sisalduv äramuutev tingimus ühtlasi lahtiseks tingimuseks. VÕS

§ 26 lg 1 sätestab, et lepingupooled võivad jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes kokku

leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingupoole

või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused). Asjaolu, et äramuutva tingimuse kohta ei ole teada,

kas see saabub või ei saabu, on äramuutva tingimusega tehtud tehingu koosseisutunnus, mitte ei osuta

lahtise tingimuse esinemisele. Poolte kinnitusel oli kostja raamatupidajaks (täpsemalt käsutas rahalisi

vahendeid) kolmes korteriühistus ning XXX Erikoolis, seega oli nimelt kostjal juurdepääs XXX

Erikooli raamatupidamisdokumentidele. Eeltooduga on kooskõlas hageja esindaja selgitus, et kostja

rääkis, et võib XXX Erikooli raamatupidamises veel leida dokumente, kuna kütteteenuste eest maksti

XXX Erikoolile (tl 44), st et äramuutva tingimuse saabumine sõltus otseselt kostjast, mitte ei olnud see

hageja määrata, nagu väidab kostja esindaja (tl 39). Tulenevalt hageja esindaja kohtuistungil antud

selgitustest oli kostjal võimalik täiendavaid dokumente esitada ka pärast võlatunnistuses märgitud võla

tasumise tähtpäeva (31.10.2008) saabumist. Kuni hagi esitamiseni kostja võlatunnistuses märgitud

dokumente hagejale ei esitanud ning kostja kinnitas ka kohtus, et ta on kõik dokumendid esitanud (tl

43). Seega tuleb lugeda TsÜS § 106 lg 1 reguleeritud hõljumisaeg, so ajavahemik tehingu tegemisest

kuni tingimuse saabumiseni või selle saabumise võimatuse ilmnemiseni, lõppenuks ning

võlatunnistusest tulenev kohustus tuleb lugeda täielikult sissenõutavaks. Kohus lisab siinkohal, et ka

äramuutva tingimuse äralangemisel ei ole kostja kaotanud õigust esitada vastunõue VÕS § 1028 lg 1

alusel.

7. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue rahuldada ja kostjalt välja mõista põhinõue 49 575 krooni,

viivis ajavahemiku 01.11.2008 kuni 31.05.2009 (ka) eest kokku summas 15 764,32 krooni ja TsMS

§ 367 alusel viivis alates 01.06.2009 viivisemääras 0,15% päevas põhinõudelt kuni põhinõude

täitmiseni.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi täielikult, jätab poolte menetluskulud

kostja kanda.

Kohtunik