2-09-452/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-452

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

22. juuni 2009, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-452

Tsiviilasi

AS BIGBANK hagi Piret Raig vastu 156 062,50 krooni ja

lisanduva viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

116 850,48 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja

AS

BIGBANK

(endine

ärinimi

AS

Balti

Investeeringute Grupi Pank, RK 10183757, asukoht

Rüütli 23 51006 Tartu), esindaja Anastassia Rjabova;

kostja Piret Raig

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS-i BIGBANK hagi Piret Raigi vastu osaliselt.

2. Välja mõista Piret Raigilt AS-i BIGBANK kasuks 129 726 (ükssada kakskümmend

üheksa tuhat seitsesada kakskümmend kuus) krooni ja 76 senti, millest 95 103,22 krooni on

tagastamata krediidisumma, 12 784,57 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata

intress, 21 198,97 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ja 640 krooni võla

sissenõudmisega seotud kulu.

3. Välja mõista Piret Raigilt AS-i BIGBANK kasuks alates 07.01.2009 viivis 24,44%

tagastamata krediidisummalt aastas kuni krediidisumma täieliku tasumiseni.

4. Jätta AS-i BIGBANK menetluskulud 83% ulatuses Piret Raigi kanda ja Piret Raigi

menetluskulud 17% ulatuses AS-i BIGBANK kanda.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud

kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6).

Edasikaebamise kord

2(4)

AS BIGBANK võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Piret Raig võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

AS BIGBANK esitas 08.01.2009 Tartu Maakohtule hagi Piret Raigi vastu 156 062,50 krooni

(tagastamata krediidisumma 95 103,22 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress

12 784,57 krooni, leppetrahv 21 747,26 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulu 640 krooni ja

viivis 25 787,45 krooni) ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hageja nõue tuleneb poolte vahel

28.09.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0605165/15st ja kolmest kokkuleppest

krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta.

Kohus kohustas kostjat 14.01.2009 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes

vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 41). Kohus hoiatas, et kui kostja

kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega

rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud isiklikult kostjale

25.05.2009 (tl 48). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule vastanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3

tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit

pidamata.

TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Hageja

on

esitanud

oma

nõude

põhjendamiseks

kohtule

koopiad

28.09.2006

tarbijakrediidilepingust nr 0605165/15st ja selle maksegraafikust (tl 11-13), lepingu

üldtingimustest (tl 14-16), 08.12.2006 kokkuleppest nr 1 ja selle maksegraafikust (tl 17-21),

25.04.2007 kokkuleppest nr 2 ning selle maksegraafikust ja lepingu üldtingimustest (tl 22-27),

inkassoarvest (tl 29), viivisearvestusest (tl 30), 21.08.2007 kokkuleppest nr 3 ja selle

maksegraafikust

(tl

31-35),

05.02.2008

võlahoiatusest

(tl

36),

26.02.2008

lepingu

ülesütlemisteatest (tl 37), hinnakirjast (tl 38).

Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud osaliselt.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS

§ 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse

rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

3(4)

täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõige 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise

korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid,

mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta

kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 416 lõike 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul

krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või

osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja

nõuab kogu võla tasumist.

Tulenevalt VÕS § 397 lõike 1 esimesest lausest tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult

maksta intressi.

VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

VÕS § 421 sätestab, et tarbijakrediidilepingus on seaduses sätestatust tarbija kahjuks

kõrvalekalduv kokkulepe tühine.

Riigikohus on 14.01.2009 kohtuotsuses nr 3-2-1-120-08 selgitanud tarbijakrediidilepingu

rikkumise tagajärgi, osundades otsuse punktis 15, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks

sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna VÕS § 415 lõige 1 reguleerib ammendavalt

tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue

kostjalt leppetrahvi 21 747,26 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Nõude vähendamisel

leppetrahvi osa võrra kuulub ühtlasi ümberarvestamisele viivis perioodi 27.02.2008-06.01.2009

(k.a) eest. Õiguslikult on põhjendatud hageja viivisenõue eespool nimetatud perioodi eest kokku

summas 21 198,97 krooni:

ajavahemiku 26.02.2008-17.04.2008 eest 3745,85 krooni (109 691,32 × 24,44% : 365 × 51),

ajavahemiku 18.04.2008-16.05.2008 eest 2062,91 krooni (10 6236,32 × 24,44% : 365 × 29),

ajavahemiku 17.05.2008-17.07.2008 eest 4280,28 krooni (103 103,22 × 24,44% : 365 × 62),

ajavahemiku 18.07.2008-17.08.2008 eest 2057,11 krooni (99 103,22 × 24,44% : 365 × 31),

ajavahemiku 18.08.2008-06.01.2009 eest 9042,57 krooni (95 103,22 × 24,44% : 365 × 142),

millele lisandub viivis lepingu ülesütlemise seisuga 10,25 krooni.

Arvestades eeltoodut rahuldab kohus AS-i BIGBANK hagi Piret Raigi vastu tagaseljaotsusega

129 726,76 krooni (95 103,22 + 12 784,57 + 640 + 21 198,97) ja hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks mittemuutunud viivise väljamõistmiseks. Veel sissenõutavaks mittemuutunud

viivis tuleb kostjalt välja mõista alates 07.01.2009, kuna 06.01.2009 eest arvestatud viivis

sisaldub juba sissenõutavaks muutunud viivise hulgas.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lõike 1 järgi

kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

4(4)

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, kuid suuremas kui

pooles ulatuses (83% algsest nõudest), jätab hageja menetluskulud 83% ulatuses kostja kanda ja

kostja menetluskulud 17% ulatuses hageja kanda.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Kohtunik