2-08-15895/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-15895

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2009. a Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-15895

Tsiviilasi

OÜ Incure Inkasso Agentuur hagi Aivar Pruss vastu

152 048,28 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

152 048,28 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• hageja

OÜ Incure

Inkasso

Agentuur

(registrikood

10995797; aadress Laki 14a, 10621 Tallinn); esindaja

Ferenc Koso;

• kostja Aivar Pruss

• esindaja Sergei Desjatnikov (S. Desjatnikov’i Õigusbüroo;

aadress Jaama 173, 50705 Tartu).

Kohtuistungi toimumise aeg

2. juuni 2009. a

Protokollija

kohtuistungisekretär Astrid Sägi

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata OÜ Incure Inkasso Agentuur hagi Aivar Pruss vastu 152 048,28 krooni

väljamõistmiseks.

Otsus saata menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud OÜ Incure Inkasso Agentuur kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates

kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE (tl 5-7)

21.02.2007. a sõlmis Aivar Pruss (kostja) ennast BaltStroi OÜ juhatuse liikmena esitledes

Betoontoode OÜ-ga

ehitustoodete

müügilepingu

nr 21/02/2007

betoontoodete

(VLK-150

elemendid 363 m2) ostmiseks. 30.04.2007. a sai kostja kauba kätte ja selle kohta vormistati

vastuvõtmis-üleandmisakt. Tegelikult ei ole kostja kunagi olnud BaltStroi OÜ juhatuse liige, samuti

ei ole ta olnud volitatud isik. 21.12.2007. a koostatud võlakirjas kinnitab kostja, et võlgneb

eraisikuliselt Betoontoode OÜ-le VLK elementide eest 138 933 krooni, mille üritab tasuda

2007. aasta lõpuks. Hageja väitel on kostja sellega võtnud endale kohustuse 174 333,20 krooni

asemel tasuda ära 138 933 krooni, kuid võlg on tänaseni tasumata.

Betoontoode OÜ loovutas nõude kostja vastu OÜ-le Inkure Inkasso Agentuur (hageja). Sellega

tekkis Betoontoode OÜ-le kahju summas 13 115,28 krooni, mis seisneb hagejale makstud

teenustasus.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 152 048,28 krooni (võlgnevus 138 933

krooni ja kahju 13 115,28 krooni). Menetluskulud jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS (tl 58-59)

Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõuet. Kostja väitel ei ole tema võlakirja esitatud moel

sõlminud, mistõttu on kohtule esitatud võlakiri võltsing. Samuti on vale hageja väide, et kostja esitles

ennast kui BaltStroi OÜ juhatuse liige. Kostja töötas antud ettevõttes töölepingu alusel ja kirjutas

lepingutele ning muudele dokumentidele alla tööandja korraldusel, mis ei tähenda aga seda, et kostja

peab nüüd vastutama tööandja kohustuste eest. Kostja leiab, et hagi on esitatud vale isiku vastu ja

hageja nõue tema vastu ei ole põhjendatud. Hageja esitatud tõendid ei ole asjakohased ega tõenda

hagis esitatud väidete õigsust. Pealegi on kostja tööandja väitnud kostjale, et kõik kohustused

Betoontoode OÜ ees on täidetud täies ulatuses. Kostja ise nägi, kuidas tööandja tasus

Betoontoode OÜ-le 50 000 krooni sularahas. Ei ole välistatud, et hagi on esitatud kontrollimata

andmete alusel.

Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTUISTUNG (tl 69-73)

Hageja esindaja, Ferenc Koso, selgituse kohaselt on tegemist õige kostjaga. Kostja ostis

Betoontoode OÜ käest betooni BaltStroi OÜ väidetava esindajana, sõlmides lepingu. Kostja on

kauba ka kätte saanud, mida kinnitab tema allkiri vastuvõtmis-üleandmisaktil. Kuna BaltStroi OÜ

väidab, et kostja on teinud omaloomingut omavoliliselt lepingut sõlmides ja sellele ise alla

kirjutades, siis seetõttu võetigi võlakiri kostjalt. Hageja on pöördunud ka BaltStroi OÜ poole, kes

samuti nõuet ei tunnista. Sisuliselt müüs üks äriühing teisele äriühingule betooni ja lepingule

kirjutas alla kostja, kes ei ole BaltStroi OÜ juhatuse liige. Kostja käitus lepingut allkirjastades

pahatahtlikult, sest tal ei olnud õigust lepingule alla kirjutada. Sellest, et kostja ei ole äriühingu

juhatuse liige, sai Betoontoode OÜ teada ajavahemikus juuni kuni detsember 2007. a. Käesolevaks

ajaks ei ole kauba eest midagi tasutud. Väited 50 000 krooni maksmisest on paljasõnalised, sest

kostja ei ole seda asjaolu tõendanud. Algselt pidi kostja võlakirja trükitud tekstile oma allkirja

kirjutama, kuid kostja soovis põhjendada, miks ta võlgu jäi ja siis ta kirjutas omakäelise selgituse

ning andis võlakirjale allkirja. Võlakirjas tunnistab kostja, et on Betoontoode OÜ-le võlgu 138 933

krooni. Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 152 048,28 krooni,

millest 138 933 krooni on võlgnevus kauba eest ja 13 115,28 krooni kahju, mis tekkis seoses nõude

loovutamisega.

Kostja esindaja, Sergei Desjatnikov’i, selgituse kohaselt ei ole tegemist õige kostjaga. Hageja

väitel tellis kostja kauba osaühingu, mille esindaja ta ei olnud, nimel. Lepingule esinduse alust

märgitud ei ole. Betoontoode OÜ pidi kontrollima esindusõiguse olemasolu, kuid ei teinud seda.

Leping on sõlmitud BaltStroi OÜ-ga ja kaup on samuti nende kasutuses ning kostja sellest kasu

saanud ei ole. Kostja töökohustuste hulka kuulus objektide üleandmine, kuid kui oli tegemist kiirete

lepingutega, siis kostja tõesti mõnikord allkirjastas neid. Võlakiri ei ole võltsing, kuid on kirjutatud

Betoontoode OÜ esindajate surve all. Kostja oli seejuures purjus. Kostja istus ehitusputkas, kui

tulid Betoontoode OÜ esindajad ja küsisid, kes raha maksab. Kostja ütles, et peatöövõtja maksab.

Kostjale öeldi, et ta kirjutaks võlakirjale alla. Väideti, et sedasi on kergem raha kätte saada

BaltStroi OÜ käest. Kui kostja oli seletuse kirja pannud ja küsis, et mis saab siis, kui BaltStroi OÜ

käest raha ei saada, vastati kostjale, et siis hakatakse tema käest nõudma. Kostja sellega nõus ei

olnud, kortsutas paberi ära ning viskas prügikasti. Betoontoode OÜ esindajatele ta seda ei

edastanud. Tegelikult ei ole kostja mitte võlakirjale alla kirjutanud, vaid oma seletuskirjale.

Seletusest ei nähtu võla suurus ega ka seda, et tegemist oleks sama võlgnevusega. Kostja palub hagi

jätta rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Asja materjalidest nähtuvalt (tl 12-14) on 21.02.2007. a sõlmitud ehitustoodete müügilepingu

nr 21/02/2007 poolteks Betoontoode OÜ müüjana ja BaltStroi OÜ ostjana. Võlaõigusseaduse

(edaspidi VÕS) § 208 lõike 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks

omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja

vastu. Kohtule esitatud müügilepingust (punkt 4) nähtub, et lepingu sõlmimisele on eelnenud

pakkumuse tegemine 19.02.2007. a. Lepingu punkti 1 kohaselt müüja on kohustunud andma ostjale

üle olemasoleva, valmistatava või tulevikus omandatava ehitustoote (VLK-150 elemendid 363 m2)

koos selle omandiga, ostja aga on kohustunud müüjale tasuma ehitustoote hinna (174 333 krooni

koos käibemaksuga) ning võtma ehitustoote kokkulepitud ajal ja kohas (Märja uuselamurajoon)

vastu. Seega on Betoontoode OÜ ja BaltStroi OÜ vahel tekkinud müügilepingu järgne võlasuhe.

Lepingu punkt 7.2 ja 7.3 kohaselt ostja on kohustunud tasuma müüjale kokkulepitud hinna vastavalt

müüja esitatud arvetele pärast ehitustoote vastuvõtmist või muul poolte poolt kirjalikult

kokkulepitud ajal arvel näidatud tähtajaks, kuid mitte hiljem kui 10 päeva jooksul peale arve

esitamist. Vastuvõtmis-üleandmisakti (tl 15) kohaselt on ostja võtnud müüjalt VLK-150 elemendid

363 m2 vastu 30.04.2007. a. Hageja väitel on ehitustoodete müügilepingu nr 21/02/2007 alusel

saadud betoontoodete eest tasumata.

Hageja on 16.01.2008. a sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingu nr 802 (tl 8-10) alusel

omandanud Betoontoode OÜ 174 333 krooni suuruse nõude. Nõudeõiguse loovutamise lepingu

lisast nähtuvalt (tl 11) on võlgnikuks märgitud nii juriidiline isik BaltStroi OÜ kui füüsiline isik

Aivar Pruss ehk kostja. Võlausaldaja on hagejale andnud üle nõuet tõendavate dokumentidena arve

nr 213 ja võlakirja.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lõigete 1 ja 2 järgi toimub menetlus poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Käesolevas asjas on hageja

rajanud oma nõude kostja antud võlakirjale. Hageja väitel on kostja 21.12.2007. a võlakirjaga

võtnud endale kohustuse tasuda ehitustoodete müügilepinguga kokkulepitud 174 333,20 krooni

asemel 138 933 krooni. Kohustuse sissenõutavuse kindlakstegemise seisukohalt on oluline tähtsus

sellel, kas kostjal oli kohustus tasuda betoonelementide eest.

Ostja üks müügilepingust tulenev põhikohustus on tasuda müüjale ostuhind. Asja materjalidest

nähtuvalt on müügilepingu järgne võlasuhe Betoontoode OÜ ja BaltStroi OÜ vahel. Kuigi ostja

esindajana on nii müügilepingu kui vastuvõtmis-üleandmisakti allkirjastanud kostja, on lepingust

tulenevad kohustused täitmiseks lepingupooltele, mitte lepingut allkirjastanud isikule. Juriidiline

isik saabki tehinguid teha ainult esindaja kaudu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS)

§ 115 lõige 1 sätestab, et esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu

esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Kui tehingu on teinud majandus-

või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et

tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel (TsÜS § 116 lõige 2). Vaidlust

ei ole selles, et kostja oli BaltStroi OÜ töötaja ja et tööandja nimel tehtud tehing on seotud tööandja

majandus- või kutsetegevusega.

Kohtule esitatud võlakirjast nähtub (tl 16, 71), et võlakiri koosneb trükitud ja käekirjalisest tekstist.

Trükitud teksti kohaselt kinnitab kostja, et võlgneb OÜ-le Betoontoode VLK elementide (363 m2)

eest 138 933 krooni. Kuupäevaks on märgitud 21.12.2007. a. Omakäeliselt on kirjutatud, et seoses

peatöövõtja, kelle nimi ei ole loetav, jäin võlgu OÜ Betoontoode, peatööettevõtja ei maksnud ära

rahasid tehtud tööde eest. Selles asjas on algatatud kriminaalasi. Üritan kuidagi jooksva aastaga

võla tasuda. Kuupäevaks on märgitud 21.12.2007. a ja selle kõrval on kostja allkiri.

VÕS § 30 lõike 1 järgi võlatunnistus on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et

lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Lisaks VÕS

§-s 30 sätestatule on võimalik ka niinimetatud deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole

luua uut kohustust, vaid millega kinnitatakse olemasolevat kohustust. Võlatunnistuse olemuse

väljaselgitamiseks tuleb arvesse võtta võlatunnistuse sisu ja ulatust, kusjuures võlatunnistuse

sõnastus ei ole määrava tähendusega. Võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb analüüsida

võlatunnistuse andmise põhjust ning eesmärki, samuti lepingueelsete läbirääkimiste asjaolusid,

poolte huve jms.

Kohus on seisukohal, et kostja antud võlakirja näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega.

Võlakirjast nähtub, et kostja ei ole allkirjastanud valmistrükitud teksti. Kostja esindaja väitel ei

nõustunud kostja võlakirja trükitud tekstiga põhjusel, et Betoontoode OÜ esindajad selgitasid

kostjale nende võimalust nõuda võlakirja alusel BaltStroi OÜ kohustuse täitmist kostjalt. Võlakirja

sisust järeldub, et see on antud 21.02.2007. a sõlmitud müügilepingust tuleneva nõude kohta.

Nimelt on võlausaldajaks märgitud Betoontoode OÜ (müüja) ja lepingu objektiks VLK elemendid,

mille kogus ühtib müüja ja ostja vahel kokkulepitud kogusega. Kohus leiab, et antud võlakirjaga on

kinnitatud BaltStroi OÜ kohustuse olemasolu ja selle täitmata jätmist. Võlakiri on aktsessoorne, s.t

kehtivussõltuvuses selle aluseks olevast põhikohustusest. Nimetatud võlakiri ei loo iseseisvat

kohustust kostjale. Tahet luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus ei saa eeldada, vaid tahe luua

iseseisev kohustus peab võlakirjast selgelt nähtuma. Kohus leiab esitatud asjaolusid ja tõendeid

nende koosmõjus hinnates, et ainuüksi kostja poolt kirjutatu, et ta üritab võla tasuda jooksva

aastaga, ei kinnita kostja tahet täita ise ostja kohustusi müüja ees.

Kuivõrd müügilepingu järgne võlasuhe oli Betoontoode OÜ ja BaltStroi OÜ vahel ning viimasel oli

kohustus tasuda kokkulepitud müügihind saadud kauba eest ja kostja ei ole võlakirja andmisel

loonud iseseisvat ja sõltumatut nõudealust, jätab kohus OÜ Incure Inkasso Agentuur hagi Aivar

Pruss vastu 152 048,28 krooni väljamõistmiseks rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lõike 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.

Kohtunik