2-08-63243/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-63243

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

19. juuni 2009, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-63243

Tsiviilasi

Ago

Sillamäe

hagi

OÜ

Nobelix

vastu

hüvitise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2500 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Ago Sillamäe

kostja OÜ Nobelix (RK 11170254, asukoht Lubja 12-1,

50304 Tartu), esindaja juhatuse liige Kalmer Kõiv

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Ago Sillamäe hagi OÜ Nobelix vastu.

2. Välja mõista OÜ-lt Nobelix Ago Sillamäe kasuks kahjuhüvitis 916 (üheksasada

kuusteist) krooni ja 40 senti.

3. Jätta Ago Sillamäe menetluskulud OÜ Nobelix kanda.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud

kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6).

Edasikaebamise kord

Ago Sillamäe võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

OÜ Nobelix võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

2(3)

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja alluvuses autojuhina 05.03.2008 kuni 25.08.2008.

Ajavahemikul 07.08.2008-17.08.2008 viibis hageja töövõimetuslehel. Tööle naastes edastas

hageja töövõimetuslehe tööandjale. Seoses lahkumisavalduse esitamisega tekkinud ebakõladega

hageja ja kostja vahel lubas kostja töövõimetuslehe tühistada, kuna kostja arvates ei olnud hageja

haige. Haigekassale tehtud järelepäringu järgi ei olnud töövõimetusleht 22. septembriks 2008

haigekassasse laekunud. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 07.08.2008-

17.08.2008 töövõimetuslehel oldud aja eest ettenähtud hüvitis. Hageja esitas tõendina

töövõimetuslehe nr 00003323 duplikaadi (tl 5).

Puuduste kõrvaldamise käigus selgitas hageja täiendavalt, et tal ei olnud endal võimalik

töövõimetuslehte haigekassale esitada, kuna vastavalt haigekassalt saadud infole peavad

töövõimetuslehel olema täidetud ka lahtrid tööandja poolt. Hageja edastas omalt poolt täidetud

töövõimetuslehe tööandjale täitmiseks. Tööandja vastas suuliselt, et tema seda lehte ära ei vii ja

lubas selle tühistada, kuna tööandja arvates ei olnud töötaja haige, sest tööandja nägi haiguslehel

olevat töötajat toidupoes ja arst on lehe lihtsalt kirjutanud. Hageja ütles tööandjale, et võib ka ise

selle lehe haigekassale toimetada, kuid tööandja jäi endale kindlaks. Töövõimetusleht jäi

tööandja kätte. Hagejal oli hagiavalduse esitamise hetkel jäetud välja toomata 07.08.2008-

17.08.2008 töövõimetuslehel oldud aja eest ettenähtud hüvitise summa, kuna selle peab välja

arvutama tööandja ja täpset summat töötaja arvestada ei oska. Hageja sai tööandjalt kindlat

kokkulepitud brutotöötasu 9000 krooni. Hageja arvestuse kohaselt oleks hüvitise summa pidanud

olema umbes 2000-2500 krooni ulatuses, kuid hageja palub kohtu abi, et seda summat

täpsustada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus kohustas kostjat 22.10.2008 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes

vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 14). Kohus hoiatas, et kui kostja

kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud OÜ Nobelix juhatuse liikmele

Kalmer Kõivule isiklikult 23.04.2009 kohtu kantselei kaudu (tl 26). Kostja, kellele kohus andis

kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Hageja esitas 20.05.2009 kohtule taotluse tsiviilasjas nr 2-08-63243 tagaseljaotsuse tegemiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3

tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit

pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse märkimisega.

Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendanud oma nõuet ning hagi kuulub rahuldamisele Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 lg 1,

§ 1045 lg 1 p 7, § 1050 lg 1 ning Ravikindlustusseaduse (RaKS) § 53 lg 5, § 54 lg 1 p 2, § 55 lg

2, 4 ja § 56 lg 1 alusel.

Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see

tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. RaKS § 53 lg 5 esimese lause

kohaselt esitab töövõimetuslehe ning hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud muud

3(3)

dokumendid haigekassale kindlustatud isiku tööandja seitsme kalendripäeva jooksul, alates

kindlustatud isikult töövõimetuslehe saamise päevast. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei

vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei

ole sätestatud teisiti.

Hageja taotles kahjuhüvitisena saamata jäänud töövõimetushüvitise väljamõistmist. Hüvitise

suuruse arvutamisel lähtub kohus TsMS § 279 lg 2 alusel Maksu- ja Tolliameti ning Eesti

Haigekassa poolt esitatud andmetest.

RaKS § 55 lg 2 sätestab, et RaKS § 5 lõike 2 punkti 1 või 2 alusel kindlustatud isiku

kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste

täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule

arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. Arvust 365 arvatakse maha

päevade arv, millal kindlustatud isik oli töö- või teenistuskohustuste täitmisest või majandus- või

kutsetegevusest ajutiselt vabastatud töövõimetuslehe alusel. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 4

koostoimes lõikes 3 sätestatuga võetakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäär keskmise kalendripäeva tulu arvutamisel aluseks juhul, kui töötaja eelmise aasta

keskmine tulu on väiksem kui kuupalga alammäär, kuid haigestumisele eelnenud päeva põhipalk

on suurem nimetatud alammäärast.

Hageja oli 2008. aastal töövõimetuslehel 11 päeva. Maksu- ja Tolliameti andmetel arvestati

hageja eest 2007. aastal sotsiaalmaksu 15 498 krooni, hageja tulu oli 2007. aastal seega

46 963,64 krooni (15 498:0,33). Eesti Haigekassa andmetel oli hageja 2007. aastal

töövõimetuslehel 23 päeva. Hageja kalendripäeva keskmine tulu on 137,32 krooni

(46 963,64:365 – 23). Kuna hageja 2007. aasta tulult arvutatud kalendripäeva keskmine tulu

(137,32 krooni) on väiksem kui 2008.a kehtinud kuupalga alammääralt arvutatav kalendripäeva

keskmine tulu 145 krooni (s.o kuupalga alammäär 4350:30), kuid haigestumisele eelnenud kuu

põhipalk (9000 krooni) oli suurem kuupalga alammäärast, võetakse RaKS § 55 lg 4 kohaselt

hüvitise arvutamisel aluseks viimane.

Vastavalt RaKS § 56 lg 1 sätestatule tekib õigus saada haigushüvitist töövõimetuslehel märgitud

töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse teisest päevast alates. RaKS § 54 lg 1 p 2

kohaselt maksab haigekassa kindlustatud isikule ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise

korral ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust

80 protsenti. Hagejal oli seega õigus saada hüvitist 80% 10 kalendripäeva keskmisest tulust

summas 1160 krooni (10 × 145 × 0,8).

Tulumaksuseaduse § 20 lg 1 sätestab, et tulumaksuga maksustatakse ravikindlustuse seaduse

alusel makstud ajutise töövõimetuse hüvitis. Lähtudes hageja taotlusest mõista kostjalt kahjuna

välja üksnes töövõimetuslehel oldud aja eest ettenähtud hüvitis, mitte seda ületav muu kahju,

tuleb eelpool arvestatud töövõimetushüvitist 1160 krooni vähendada summa võrra, mille

haigekassa oleks kostja poolt töövõimetuslehe esitamisel seadusest tulenevalt hüvitisest kinni

pidanud. Hüvitist tuleb vähendada 243,60 (1160×0,21) krooni võrra ja kostjalt tuleb seega hageja

kasuks välja mõista 916,40 krooni (1160 – 243,60).

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab poolte

menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik