2-08-27086/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-08-27086

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Kohtukoosseis

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Tallinna Ringkonnakohus

Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik

18.06.2009. a., Tallinn

2-08-27086

X X hagi L R vastu rahalises nõudes

Harju Maakohtu 03.03.2009.a. otsus

5271 krooni ja 15 senti

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L R apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Istungil osalenud isikud

Hageja

(apellatsioonimenetluses

vastustaja):

X

X

(isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx, postiaadress

xxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus;

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): L R (isikukood

xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx), esindaja advokaat

Paul Künnap

29.05.2009.a

Hageja X X, hageja esindaja vandeadvokaat Brigitta

Mõttus, kostja L R, kostja esindaja advokaat Paul

Künnap

RESOLUTSIOON:

1. Maakohtu 03.03.2008.a otsus tühistada.

2. Teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Mõista hagejalt, X X´ilt välja riigi tuludesse apellatsioonkaebuselt tasutavast

riigilõivust osa, mille ulatuses apellandile anti menetlusabi, so 600 krooni.

5. Jätta X X maakohtu ja ringkonnakohtu menetluse riigi õigusabi tasu ja riigi

õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.

1(6)

Tsiviilasi nr: 2-08-27086

6. Jätta L R maakohtu ja ringkonnakohtu menetluse riigi õigusabi tasu ja riigi

õigusabi kulud X X´i kanda.

7. Jätta menetluskulu hageja, X X´i kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise

avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse

teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

8. Tasuda riigieelarve vahendite arvelt Advokaadibüroole Lillo & Lõhmus riigi

õigusabi tasu apellatsioonimenetluses hagejale osutatud õigusabi eest 5451 krooni

ja 60 senti (sh käibemaks 831 krooni ja 60 senti).

9. Käesoleva otsuse resolutsiooni p-de 1-7 peale võib kassatsiooni korras edasi

kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse

avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise

taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta

seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses

sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja esitas 27.06.2008.a Harju Maakohtusse kostja vastu hagi, milles palus kostjalt

välja mõista võlgnevus summas 5271 krooni ja 15 senti. Hagiavalduse kohaselt tasus hageja

pooltevahelise 02.08.2005.a sõlmitud kokkuleppe alusel kostja eest Elion Ettevõtted AS-le

kostja juulikuu telefoniarve summas 5271 krooni ja 15 senti. Kostja palus, et hageja selle arve

tasuks, sest kostjal endal ei olnud arve tasumiseks raha. Hageja ja kostja leppisid kokku, et

kostja tagastab hagejale vastava rahasumma esimesel võimalusel. Kostja hagejale raha

tagastanud ei ole. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks teinud suuri telefonikõnesid.

Hageja ja kostja allkirjastasid lisaks kirjalikule eluruumi üürilepingule ka õiendi, mille

kohaselt on kostja hagejalt üüri summas 28 500 krooni ettemaksuna kätte saanud ja kostja

kinnitas seejuures, et saadud tasu katab nii üüri kui ka kommunaalarved.

Kostja vastuväited

2. Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel elas hageja kostja juures ja hageja kasutas kostja

telefoni. Hagejapoolsest telefonikasutusest tekkisid suured telefoniarved, mille tasus kostja.

Poolte vahel telefoni kasutuse osas eraldi kokkulepet ei olnud ja hageja kostja telefoni kasutada

ei võinud. 2004nda aasta detsembrikuu telefonikõnede eristuse pinnalt väidab kostja, et tema

poolt helistatud telefonikõnede maksumus oli ca 60 krooni ja hageja poolt tehtud

telefonikõnede maksumus moodustas ca 3230 kroonise summa. 2005nda aasta juuli

telefoniarve oli sedavõrd suur, et kostjal ei olnud raha selle tasumiseks. Kostja nõudis, et

hageja arve tasuks, sest hageja oli helistanud väga suures ulatuses. Hageja maksis telefoniarve

seetõttu, et hüvitada enda poolt tehtud telefonikõnede kulu. Sellist kokkulepet, et kostja peaks

selle raha hagejale tagasi maksma, hageja ja kostja vahel ei olnud. 2005nda aasta juuli arve

tasumisega tasaarvestasid hageja ja kostja nõuded, mis tekkisid kostjal hageja suhtes sellest, et

hageja kostja telefoni kasutas. Seetõttu on hagetav nõue lõppenud tasaarvestusega. Kostja

esitas kohtule kirjaliku eluruumi üürilepingu, mille kohaselt võis hageja perioodil 31.05.2004-

31.12.2005.a taaskasutada kostja eluruumi. Erinevalt üürilepingus sätestatust ei ole kostja

2(6)

Tsiviilasi nr: 2-08-27086

hagejalt kunagi üüri nõudnud, kuid üürilepingust tulenevalt lasus hagejal üürnikuna jooksvate

kulutuste, sh telefoniarvete tasumise kohustus.

Esimese astme kohtu otsus

3. Harju Maakohus tegi 03.03.2009.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 5271 krooni ja 15 senti. Maakohus leidis, et hageja täitis kolmanda isiku

ees kostja kohustuse ilma, et hageja oleks olnud selleks kohustatud ning seetõttu tuleb hagi

VÕS § 1041 alusel rahuldada. Kohus asus seisukohale, et kostjal ei ole hageja suhtes rahalist

nõuet, mida hageja nõudega tasaarvestada ning seetõttu ei saa kostja poolt esitatud

tasaarvestuse vastuväide olla hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kostja poolt vande all antud

ütlused ei ole usaldusväärsed. Arvestada ei saa kostja väidet, et ta ei saanud hageja

telefonikasutust piirata.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas 02.04.2009.a Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles

palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

Apellandi hinnangul on maakohus poolte vahelist üürilepingut valesti tõlgendanud. Kohus

oleks pidanud poolte vahelise üürisuhte hindamisel arvestama lisaks üürilepingule ja üüri ette

tasumist ja kommunaalkulude eraldi nõudmise õiguse puudumist kinnitavale õiendile ka

kokkulepet, millega hageja kohustus tasuma 2005nda aasta juulikuu telefoniarve. Kõiki

lepingu sõlmimise asjaolusid arvesse võttes oleks kohus pidanud järeldama, et kostja tahe ei

saanud olla suunatud sellele, et hageja võib kasutada kostja telefoni ilma tehtud kõnede eest

tasumata. Kohus oleks pidanud mõistma poolte poolt allkirjastatud õiendis sisalduvat

kinnitust selle kohta, et hageja ei pea kostjale täiendavalt kommunaalkulude eest tasuma,

selliselt, et see ei hõlma telefonikõnede hüvitamist. Alternatiivselt oleks kohus pidanud

kommunaalkulude nõudmise õiguse puudumist puudutavat õiendi osa käsitlema kui kirjaviga.

See, et hageja lubas tasuda kostja ühe kuu telefoniarve ning seda peaaegu kolme aasta jooksul

tagasi ei nõudnud, on vastuolus hea usu põhimõttega. Apellant leiab, et maakohtu poolt

märgitud asjaolu, et ta ei nõudnud hagejalt jooksvate kulude tasumist, ei saa olla kostja poolse

nõude lõppemise aluseks. Leides, et kostja oleks võinud hageja poolset telefonikasutust

piirata, eiras maakohus üldteada asjaolusid, st seda, et agressiivse iseloomuga suurekasvulised

meesterahvad mõjuvad väikesekasvulistele vanematele naisterahvastele hirmuäratavatena.

Kostja telefonile pääsesid ligi vaid kostja ja hageja. Hageja ei ole kostja telefoni kasutamist

eitanud. Kostja ei suuda täpselt tõendada, kes kui palju telefoni kasutas, kuid mõne enne ja

pärast hageja lahkumist puudutava kuu telefoniarvega ja kostja vande all antud ütlustega on

tõendatud, et hageja poolt tehtud telefonikõned moodustasid telefoniarvest märkimisväärse

osa. Kuna telefonikasutuse täpset jaotust pole võimalik kindlaks määrata, oleks kohus pidanud

kostja nõude suuruse määrama oma siseveendumise kohaselt (TsMS § 233).

Vastustaja seisukoht

5. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning

maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu.

Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata.

3(6)

Tsiviilasi nr: 2-08-27086

7. Maakohus rahuldas hagi, tuginedes seejuures materiaalõigusliku nõude alusnormina

VÕS §-le 1041, so rikastumisõiguslikule alusele. Sellel alusel hagi rahuldamine eeldab, et

võlausaldaja ja võlgniku vahel puudus võlasuhe, mille alusel võlgnik võlausaldaja arvel

rikastus. Juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja vahel oli vaidlusaluse soorituse saamiseks

kokkulepe, saab nõue rahuldamisele kuuluda vastaval tehingulisel alusel. Hageja esitas koos

hagiavaldusega kohtule hageja ja kostja vahelise kirjaliku kokkuleppe, mille raames hageja

kohustus kostja ees vaidlusaluse telefoniarve Elion Ettevõtted AS-le tasuma (vt t lk 6). Seega

toimus hagejapoolne raha maksmise sooritus tehingulisel alusel ning hagi ei saa rahuldamisele

kuuluda rikastumisõiguslikul alusel. Eespool toodust tulenevalt Rs maakohus oma otsuse

ebaõigele materiaalõiguslikule alusele, mistõttu tuleb vaidlustatud maakohtu otsus tühistada.

8. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, kas hagi võiks kuuluda rahuldamisele mingil

muul õiguslikul alusel. Käesolevas hagilises menetluses on pooled kohtu ette toonud

järgmised, tähendust omavad asjaolud: hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kirjalik üürileping

(vt t lk 81 jj), mille raames leppisid pooled kokku, et lisaks üürisummale kohustub üürnik

(hageja) tasuma üürileandjale (kostjale) kõik varaga seotud jooksvad kulutused (sh kulutused

telefonile) vastavalt üürileandja arvestusele (vt üürilepingu p 3.2.). Üürilepingus sisaldus

kinnitus, et üürnik on üürileandjale üüri ette tasunud (vt üürilepingu p 3.1.). Hageja ja kostja

vahel koostatud kirjalik õiend (t lk 99), milles kostja kinnitab, et on hagejalt kätte saanud

kommunaalteenuste ja üüri tasu perioodi 01.06.2004.a kuni 01.12.2005.a eest. Hageja

kinnitas, et kasutas kostja telefoni minimaalselt. Hageja ja kostja sõlmisid 02.08.2005.a

kirjaliku kokkuleppe, mille raames lepiti kokku, et hageja tasub kostja eest 2005nda aasta

juulikuu telefoniarve, sest kostjal puuduvad arve tasumiseks rahalised vahendid (t lk 6).

9. Kuivõrd hageja tasus kostja 2005nda aasta juulikuu telefoniarve kirjaliku kokkuleppe

alusel, siis saaks hageja nõue kuuluda rahuldamisele lepingulisel alusel. Selle eeldusena peab

hageja esitama asjaolud, mille alusel saaks kohus tuvastada, et hageja ja kostja vahel oli

kokkulepe, mis lisaks hageja poolt kostja telefoniarve tasumise kohustusele hõlmas ka kostja

kohustust vastav rahasumma hiljem hagejale hüvitada. Kirjaliku lepingu puhul kehtib eeldus,

et lepingudokument annab ammendavalt ja ilma lünkadeta edasi pooltevahelise võlasuhte

sisu. Kokkuleppest, millega hageja endale kostja ees telefoniarve tasumise kohustuse võttis,

kostja kohustust vastava rahasumma hagejale tagasimaksmiseks ei tulene. Hageja väitis, et

kostja lubas talle suuliselt, et tasub hageja poolt telefoniteenuse osutajale makstud raha

esimesel võimalusel tagasi. Kostja seda väidet omaks ei võtnud ja vaidles sellele vastu. Seega

tuleb kohtul hinnata, kas hageja poolt esile toodud asjaolude alusel saab sellise kokkuleppe

olemasolu tõendatuks lugeda. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole esitanud tõendeid, mis

sellise kostja kohustuse olemasolu tõendaks. Hageja on küll menetluse käigus esitanud

mitmeid erinevaid ühepoolseid väiteid, mille alusel peaks kohus hagi rahuldama (näiteks

väitis hageja, et ei esine põhjuseid, miks oleks hageja pidanud kostja telefoniarve tasuta ära

maksma jms), kuid tegemist on hageja ühepoolsete väidetega, millega ei saa hagi aluseks

olevaid asjaolusid kostjapoolse omaksvõtu puudumise korral tõendada. Seetõttu ei saa

vastavasisulised hageja ühepoolsed väited olla hagi rahuldamise aluseks. Kohus märgib, et ka

muude asjas kogutud tõendite alusel ei saa järeldada, et hageja ja kostja oleksid kokku

leppinud, et kostjal lasub hageja poolt ära makstud telefoniarve hüvitamise kohustus. Muude

tõendite puudumise tõttu tuleb kohtul asuda seisukohale, et hagejal lasus kostja 2005nda aasta

juuli telefoniarve tasumise kohustus hageja ja kostja vahelisest kokkuleppest tulenevalt ning

kuivõrd mitte ükski tõendamist leidnud asjaolu ei kinnita, et kostjal oleks olnud hageja ees

kohustus see raha hagejale hüvitada, siis hagejal kostja suhtes sellesisulist nõudeõigust ei

tekkinud.

4(6)

Tsiviilasi nr: 2-08-27086

10. Eelmises lõigus esitatud järeldust kinnitab ka see, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud

kasutusleping, mille alusel hageja taaskasutas kostja eluruumi. Eluruumi üürilepingust

tulenevalt lasus hagejal mh ka telefoni kasutamisest tekkinud kulutuste hüvitamise kohustus.

Hageja kinnitas ka, et ta kasutas kostja telefoni. Hageja enda kinnitusel oli telefonikasutus

minimaalne, kuid siiski toimus. Muude telefoniarvete tasumist ei ole kostja hagejalt nõudnud

ning muus osas ei ole hageja kostjale telefonikasutust hüvitanud. Seega võis hageja nõustuda

telefoniarve tasumisega ka seetõttu, et tal lasus vastav kohustus üürilepingust tulenevalt.

Hageja on küll väitnud, et hageja ja kostja vahel allkirjastatud õiendist tulenes, et hageja poolt

üüri ettetasumisega on ka kõik võimalikud kommunaalkulud ette hüvitatud, kuid kohus leiab,

et õiendit (t lk 99) selliselt hinnata ei saa. Kuigi 31.05.2004.a koostatud õiendis on sätestatud,

et kostja kinnitab, et ta on saanud hagejalt 28500 krooni kommunaalteenuste ja üüri tasu

perioodi 01.06.2004- 01.12.2005.a eest, ei saa sellisest kinnitusest järeldada, et kostja oleks

ette loobunud kõikidest võimalikest, tulevikus eluruumi kasutamisega seoses tekkida

võivatest nõuetest hageja suhtes. Hageja ja kostja vahelisest üürilepingust tulenevalt lasus

hagejal lisaks üüri tasumise kohustusele ka kohustus hüvitada kostjale kõik varaga seotud

jooksvad kulutused (sh kulutused telefonile) kostja arvestusele vastavalt (vt t lk 81

üürilepingu p 3.1.). Kõige kaugeleulatuvamalt võiks viidatud õiendit koosmõjus

üürilepinguga mõista selliselt, et kostja kinnitas, et tal puuduvad õiendi koostamise hetke

seisuga hageja suhtes kommunaalkulude (sh telefoni kasutamise) nõuded. Üürilepingus

sisalduva kinnituse kohaselt oli hageja kostjale ette tasunud üksnes üüri ja mitte

kommunaalteenuste kulu. Eespool toodust tulenevalt ei saa ka muude tõendite alusel hagi

rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid tuvastatuks lugeda. Pigem kinnitavad vastavad

asjaolud kohtu järeldust, et kostjal ei olnud telefoniarve hüvitamise kohustust kostja ees.

Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata.

Riigi õigusabi ja menetlusabi

11. Kostjale anti 23.09.2008.a määrusega käesolevas tsiviilasjas riigi õigusabi kohustusega

hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud pooles ulatuses. Hagejale anti Harju

Maakohtu

29.05.2008.a

määrusega

riigi

õigusabi

hüvitamiskohustuseta.

Kuivõrd

apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja hagi rahuldamata jätmisele, tuleb TsMS § 190 lg-

te 3 ja 4 alusel jätta kostja riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud hageja, H Vi kanda.

Samade sätete alusel tuleb hagejalt, X X ilt välja mõista apellatsioonkaebuse esitamisel

tasumisele kuuluva riigilõivu osa osas, milles kostja oli menetlusabi saamise tõttu riigilõivu

tasumisest vabastatud, so 600 krooni ulatuses, sest Tallinna Ringkonnakohus tegi

06.04.2009.a määruse, millega andis kostjale apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu

tasumise osas menetlusabi ja vabastas kostja pooles ulatuses, so 600 krooni osas riigilõivu

tasumisest.

12.

29.05.2009.a laekus Tallinna Ringkonnakohtule hageja esindaja taotlus riigi õigusabi

kulude

hüvitamiseks.

Taotluse

kohaselt

osutas

advokaat

õigusabi

hagejale

apellatsioonimenetluses ning see hõlmas tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamist,

konsultatsioone ja telefonivestlusi, kohtuotsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumist,

apellatsioonkaebusele vastuse koostamist, istungiks ettevalmistamist, taotluste koostamist,

kohtuistungil osalemist, kokku 11 tundi summas 4620 krooni. Kohtu hinnangul on aruandes

esitatud tööd ja töö mahud põhjendatud ja kohased ning riigi õigusabi osutanud advokaadi

taotlus tuleb rahuldada. Sellest tulenevalt tuleb kohtul määrata hagejat riigi õigusabi korras

apellatsioonimenetluses esindanud advokaadi äriühingule riigi õigusabi osutamise eest Eesti

5(6)

Tsiviilasi nr: 2-08-27086

Vabariigi arvelt 4620 krooni, millele lisandub käibemaks summas 831 krooni ja 60 senti, so

kokku 5451 krooni ja 60 senti.

Menetluskulude jaotus

13. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu

seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab ringkonnakohus

maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hageja, X Xi kanda. Ringkonnakohus ei teinud

asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud

esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude

proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus

esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude

nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal

Malle Seppik

Kohtuotsus parandatud

Tallinna Ringkonnakohtu

19.06.2009 määrusega

6(6)