2-08-87750/16 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtu koosseis Kohtunikud Iko Nõmm, Imbi Sidok ja Malle Seppik Määruse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2009. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-08-87750 Tsiviilasi Pedro Alexandre Sampaio Medeiros De Almeida hagi AS-i Swedbank ja Andrus Bonderi vastu vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 22. aprilli 2009. a. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Pedro Alexandre Sampaio Medeiros De Almeida apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Pedro Alexandre Sampaio Medeiros De Almeida (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx); esindaja Sulev Tammemäe Kostja AS Swedbank (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn); lepinguline esindaja Merike Koppel Kostja Andrus Bonder (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxxxxxx) Iseseisva nõudeta kolmas isik, kohtutäitur Õnne Pajur (asukoht xxxxxxx xx xxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta rahuldamata Pedro Alexandre Sampaio Medeiros De Almeida taotlus apellatsioonitähtaja ennistamiseks.

2. Keelduda apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastada see apellandile.

3. Määruse peale võib edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

S e l g i t u s e d:

1. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta.

2. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

Asjaolud ja menetluse käik

22. aprilli 2009. a. otsusega jättis Pärnu Maakohus rahuldamata Pedro Alexander Sampaio Medeiros De Almeida hagi AS-i Swedbank ja Andrus Bonderi vastu vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

29. mail 2009. a. saabus Tallinna Ringkonnakohtusse hageja apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 22. aprilli 2009. a. otsuse peale. Koos apellatsioonkaebusega esitas hageja ringkonnakohtule taotluse menetlustähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt sai apellant kohtuotsuse kätte oma esindaja kaudu 22. aprillil 2009. a., seega pidi apellatsioonkaebus olema esitatud ringkonnakohtule hiljemalt 22. maiks 2009. a. Tähtaja möödalaskmise põhjuseks on, et apellant viibib äärmiselt sageli oma kodumaal Portugalis seoses tööülesannetega. Viibimised on pikaajalised, mis on tingitud ka asjaolust, et apellandi perekond elab Portugalis. Ajavahemikul 11. maist kuni 27. maini 2009. a. viibis apellant Portugalis, mis oluliselt raskendas apellandi ja tema esindaja vahelist suhtlemist. Oluliselt olid häiritud apellandi võimalused saada infot nõutava riigilõivu suuruse ja selle maksmise üksikasjade kohta. Naastes Eestisse, tasus apellant viivitamatult riigilõivu ning kautsjoni tähtaja ennistamise taotluselt. Koos apellatsioonkaebuse ja tähtaja ennistamise taotlusega esitas apellant 28. mai 2009. a. maksekorralduse riigilõivu 8500 krooni tasumise kohta ja 29. mai 2009. a. maksekorralduse tähtaja ennistamise kautsjoni tasumise kohta summas 2125 krooni. Muid tõendeid ei esitatud.

Teiste menetlusosaliste seisukohad Kostja AS Swedbank ei vaidle tähtaja ennistamise taotlusele vastu, märkides, et apellant on täitnud OÜ Icetrade kohustuse panga ees 19. novembril 2008. a. ning AS-il Swedbank nõuded apellandi vastu puuduvad. Kostja Andrus Bonder ei ole tähtaja ennistamise taotlusele tähtaegselt vastanud. Kolmas isik kohtutäitur Õnne Pajur leiab, et tähtaja ennistamise taotlus on alusetu.

Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et apellandi avaldus menetlustähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lg. 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 68 lg. 1 lause 2 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks.

Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Osundatud sätetest nähtub, et hageja pidi tähtaja ennistamise avalduses tooma ammendavalt esile need põhjused, mida ta peab mõjuvaks ja mis takistasid teda apellatsioonkaebust tähtaegselt esitamast, ja ühes avaldusega esitama kohtule tõendid või tõendusvahendid, mis võimaldavad tema poolt esiletoodut usutavaks pidada.

Apellant põhjendas apellatsioonkaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja möödalaskmist asjaoluga, et ta viibib sageli seoses tööülesannetega Portugalis, kus elab tema perekond, et Portugalis oli ta ka ajavahemikul 11. maist kuni 27. maini, et kodumaale sõitu ei saanud ta ära jätta ning et seetõttu oli oluliselt häiritud tema võimalus saada infot nõutava riigilõivu suuruse ja selle maksmise üksikasjade kohta. Kolleegium leiab, et need esiletoodud asjaolud iseenesest ei ole piisavad, et pidada apellatsioonitähtaja möödalaskmise põhjust mõjuvaks.

Nii ei ole apellant põhjendanud seda, millised olid need tööülesanded, mille tõttu ta pidi just vaidlusalusel ajavahemikul Portugali sõitma, aga samuti, miks ei olnud võimalik korraldada sõitu muul ajal, nii et Portugalis käik ei oleks seganud apellanti järgimast apellatsioonitähtaega. Arvestades tänapäevaseid sidevahendeid ja asjaolu, et apellanti on kohtumenetluses esindanud lepinguline esindaja, kes on koostanud ka apellatsioonkaebuse, ei ole piisav apellandi selgitus info saamise takistatuse kohta. Nii ei nähtu taotlusest, milles väidetavad info saamise takistused seisnesid, seega, miks ei olnud apellandil võimalust võtta ühendust oma esindajaga, et temalt tasumisele kuuluva riigilõivu suurust või selle tasumise üksikasju teada saada.

Seega ei ole juba tähtaja ennistamise taotluse väidete õigsust eeldades võimalik lugeda esiletoodud põhjuse mõjuvust usutavaks. Lisaks sellele ei ole aga apellant esitanud ka ühtegi tõendit või tõendusvahendit, mis tema poolt kirjeldatud asjaolusid kinnitaksid. Tähtaja ennistamise taotlus tuleb seega jätta rahuldamata. TsMS § 637 lg. 1 p. 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Apellandi poolt pärast apellatsioonitähtaega esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb seega keelduda, apellatsioonkaebus aga esitajale tagastada.

Iko Nõmm

Imbi Sidok

Malle Seppik