Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-08-52917/4 AI generated

2-08-52917/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-08-52917/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Välja mõista T K ’lt 27 212 (kakskümmend seitse tuhat kakssada kaksteist) krooni ja Menetluskulud jätta täies ulatuses T K kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Legislator headnote

AI generated

2-08-52917/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul puuduvad seadusest tulenevad alused, mis välistaksid kostja 14.09.2006. a laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise hageja ees. Isegi juhul kui kolmandal isikul tekib kohustus kostja ees, ei vabasta see kostjat oma kohustuse täitmisest hageja ees. VÕS § 735 kohaselt kaugjuurdepääsuga maksevahend võimaldab selle omajal käsutada temale kontopidaja poolt avatud kontol olevat raha ilma kirjalikku juhist andmata, muu hulgas teha ülekandeid, kusjuures maksevahendi kasutamine nõuab reeglina isiklikku tunnuskoodi või muud sarnast võimalust maksevahendi omaja kindlaks tegemiseks.

Keywords

AI generated
bank account information bank charges numbered account blocked account payment transactions late payment of fees
AI generated
2-09-10338/3
12.03.2009 esitas AS Krediidikassa Viru Maakohtusse hagi K L`i vastu 5099 krooni nõudes.
2-13-2933/22
Kohtule 15.04.2013. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX ja XXX18. juunil 2011. a. laenulepingu, mille kohaselt Laenusaaja kinnitas, et on saanud Laenuandjalt laenu summas 2340 eurot. Lepingu punkti 2 kohaselt tunnistas Laenusaaja, et Lepingu sõlmimise hetkeks on laenusumma temale üle antud. Vastavalt lepingu punktile 3 kohustus Laenusaaja tagastama laenusumma hiljemalt 31.12.2012 vastavalt lepingu punktile 5 ülekandega Laenuandja pangakontole. Viivituste korral nõustus Laenusaaja viivisintressiga vastavalt lepingu punktile 6. Käesoleva ajani ei ole Laenusaaja tagastanud laenusummat ei täielikult ega osaliselt.
2-09-69394/8
21.12.2009 esitas AS Krediidikassa Viru Maakohtusse hagi R V (V ) vastu võlgnevuse ja viiviste, kokku summas 5099 krooni nõudes.
2-11-23262/8
19.05.2011. a esitas AS Swedbank kohtule hagi AA vastu võlgnevuse 5 235,90 euro, intressi 503,28 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 25.11.2008. a Partner krediitkaardi kasutamise lepingu nr 20247, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediidilimiiti summas 5 000 krooni. Lepingu järgi lepiti kokku, et intressimääraks on 18% aastas. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulist kohustust tagada püsimakse summa ulatuses vaba raha olemasolu arvelduskontol, ütles hageja lepingu üles ning käesolevaks ajaks on kostja võlgnevus hageja ees põhinõudena 314,19 eurot, intress 1,73 eurot ja viivis 24,77 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. 09.07.2005. a sõlmisid pooled teleteenuste lepingu, mille alusel võimaldas hageja kostjale internetipanga teenuse kasutamist. 14.10.2008. a sõlmisid pooled internetipanga vahendusel väikelaenulepingu nr XXX summale 2 556,47 eurot, millega leppisid kokku, et aastaseks intressimääraks on 19%. Kuna kostja ei täitnud laenu tagasimaksmise kohustust, ütles hageja lepingu üles. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlgnevus hageja ees põhiosana 2 081,83 eurot, intress 258,71 eurot ja viivis 228,56 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. 05.05.2009. a sõlmisid pooled vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu krediidilimiidiga 44 500 krooni, millega kostja tegi makseid 2 839,88 euro ulatuses. Intressimääraks oli kokku lepitud 16 % aastas. Kuna kostja ei tagastanud laenu lepingujärgselt, ütles hageja lepingu üles ning hagiavalduse seisuga on kostja võlgnevus hageja ees põhiosana 2 839,88 eurot, intress 242,84 eurot ja viivis 160,58 eurot. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista kogu võlgnevus kogusummadena põhinõudena
2-10-41458/5
Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja (endise ärinimega AS Hansapank) ja kostja (M S) sõlmisid 20.02.2004 20.02.2004 20.02.2004 20.02.2004 Teleteenuste osutamise lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga nr 221021459396. Hageja väljastas kostjale arvelduskonto kasutamiseks vajaliku kasutajatunnuse ja paroolid, mille abil toimub kasutaja identifitseerimine ja laenulepingu sõlmimine interneti vahendusel ning see loetakse võrdseks kirjaliku allkirjaga. 13.09. 13.09. 13.09. 13.09.2007 2007 2007 2007 sõlmisid hageja ja kostja hanzaneti vahendusel käenduseta väikelaenulepingu nr 07- 167067-VL summas 40 000 krooni, intressimääraga 18% aastas. Hageja kandis laenusumma kostja kontole üle. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi makseid iga kuu 10.kuupäeval. Tagasimaksete tasumisega jäi kostja võlgnevusse alates 10.02.2009 ning kuni 10.05.2009 kostja makseid ei teinud, olles viivituses järjest 4 järgneva tagasimaksega. 30.11.2007 30.11.2007 30.11.2007 30.11.2007 sõlmisid hageja ja kostja hanzaneti vahendusel arvelduskrediidi lepingu nr 07-215526- KP, mille põhitingimuste kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 5000 krooni kostja arvelduskontol nr 221021459396. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Krediit võimaldas kostjal teha tehinguid konto negatiivset saldot limiidi ulatuses kasutades. Limiidi kasutamise eest oli ta kohustatud tasuma intressi 22% aastas kasutuses olevast limiidist. Igakuise intressi tasumise tähtpäevaks oli 15.kuupäev. 15.02.2009 kuni 15.04.2009 kostja intressi ei tasunud. Vastavalt lepingule oli hagejal õigus arvestada viivist puudujäävalt summalt järgnevast päevas t arvates VÕS § 113 lg 1 kehtestatud määras (EKP intress + 7% aastas). 28.05.2007 05.2007 05.2007 05.2007 sõlmisid hageja ja kostja määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 08-068903-CC, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Charge (P) krediitkaardi, mis oli seotud arvelduskontoga nr 221021459396 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute tegemiseks 6 000 krooni ulatuses ning sularahalimiidiga 3000 krooni ulatuses kalendrikuus. Lepingu p 5.5 alusel kohustus kostja tagama, et maksepäeval (10.kuupäev) oleks arvelduskontol kaardiga seotud maksete summade debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Aastatasu krediitkaardi kasutamise eest oli 300 krooni. Maksepäeval vahendite puudumisel kohustus kostja tekkinud võlgnevuselt tasuma viivist 0,22% päevas (lepingu p 5.6).

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-08-52917

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht

05. juuni 2009. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni

13 Tallinn Tsiviilasja number 2-08-52917 Tsiviilasi IAS-i hagi T K vastu 27 212.10 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: IAS (registikood XXX asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: I K (IK XXX) Kostja: T K (isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista T K ’lt 27 212 (kakskümmend seitse tuhat kakssada kaksteist) krooni ja

10 senti IAS kasuks. Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulud jätta täies ulatuses T K kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 01.08.2008. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ SMS Laen ja kostja elektroonilise posti teel laenulepingu summas 3 000 krooni. Laenulepingu tingimused on avaldatud hageja interneti leheküljel aadressil www.smslaen.ee. Laenusumma oli kantud kostja arvelduskontole 10.01.2007. a. Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 09.02.2007. a. Vastavalt laenulepingu p 13 juhul kui laenusaaja viivitab laenu tagastamisega kohustub tema tasuma viivist 0,50% tagastamata summast päevas. Kuni käesoleva ajani ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Kohustuse täitmisega on 28.07.2008. a seisuga viivitatud 535 päeva. Viivise suuruseks on 8 025 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 3 000 krooni, seisuga 28.07.2008. a intress summas 13 187.10 krooni, viivis summas 8 025 krooni, leppetrahv lepingu p 14 alusel summas 1 500 krooni ja nõudeõiguse loovutamisega seotud kulud summas 1 500 krooni.

Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta kunagi sms laenu võtnud. Üle kuue aasta on kostja telefoninumber XXX, laenutaotlusel on hoopis teine telefoni number. Kahe aasta jooksul ei ole kostja saanud ühtegi teadet laenu kohta. 2006. a detsembris avas kostja pangakonto Hansapangas selleks, et sinna laekuks töötasu. Tegelikult kostja kontot ei kasutanud ja võetus SMS laenudest midagi ei teadnud. Kui kostja SMS laenudest teadlikuks sai maksis ta need tagasi. 2007. a jaanuaris helistati kostjale Hansapangast ja soovitati arve sulgeda ja alles siis avastas kostja, et oli pangakaarti kaotanud.

Kohtu põhjendused Kohus on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Kohus on tuvastanud, et OÜ SMS laen ja kostja sõlmisid elektroonilise posti teel 14.9.2006. a laenulepingu summas 3 000 krooni. Laenulepingu tingimused on avaldatud interneti leheküljel aadressil www.smslaen.ee. Laenusumma kanti kostja arvelduskontole 01.10.2007. a. Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 09.02.2007. a.

Kostja eitab, et on saanud OÜ-lt SMS laen laenu 3 000 krooni. Samas leiab kostja, et isegi juhul kui laen on väljastatud, on laenusumma saanud kolmas isik. Kriminaalmenetluse alustamise kohta kostja avaldust politseile teinud ei ole.

Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul puuduvad seadusest tulenevad alused, mis välistaksid kostja 14.09.2006. a laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise hageja ees. Isegi juhul kui kolmandal isikul tekib kohustus kostja ees, ei vabasta see kostjat oma kohustuse täitmisest hageja ees. VÕS § 735 kohaselt kaugjuurdepääsuga maksevahend võimaldab selle omajal käsutada temale kontopidaja poolt avatud kontol olevat raha ilma kirjalikku juhist andmata, muu hulgas teha ülekandeid, kusjuures maksevahendi kasutamine nõuab reeglina isiklikku tunnuskoodi või muud sarnast võimalust maksevahendi omaja kindlaks tegemiseks.

Kaugjuurdepääsuga maksevahend on muu hulgas maksekaart (nii krediitkui deebetkaart), samuti telefonija võrgupanga kasutamise võimalus konto käsutamiseks. 14.09.2006. a laenulepingu sõlmimisel toimus laenusaaja identifitseerimine panga identifitseerimissüsteemi kaudu. Juhul kui kostja andis Hansapanga poolt temale personaalselt väljastatud paroolid ja PIN-koodid kolmandale isikule kasutada, kannab kostja kohtu hinnangul ka sellise tegevusega kaasnevad riskid. Kostja äärmist hooletust näitab seegi, et avastanud esmakordselt asjaolu, et kolmas isik kasutab tema kontot SMS laenude võtmiseks, tasus kostja võetud laenud laenuandjatele tagasi.

Konto omanikuna oleks kostjal olnud igal ajal võimalik panka teavitada, konto sulgeda või paroolid vahetada. Kostja seda ei teinud. VÕS § 741 lg 1 p 1 kohaselt elektroonilise maksevahendi omaja on kohustatud kasutama maksevahendit vastavalt selle väljastamise ja kasutamise tingimustele, muu hulgas tegema kõik vajaliku, et hoida maksevahend ja selle kasutamist võimaldavad abivahendid (isiklik tunnuskood või muu kood) kaitstuna ning punkt 2 järgi teatama viivitamata maksevahendi väljajale või väljaja poolt omajale sel eesmärgil teatavaks tehtud kolmandale isikule maksevahendi või selle kasutamist võimaldava abivahendi kaotsiminekust või vargusest.

Kohus on seisukohal, et kostja kontot kasutab kostja perekonnaliige või muu lähedane, kelle kostja on võimaldanud juurdepääsu oma kontole. Kostja on väitnud, et temale ei kuulunud laenulepingu sõlmimise ajal 14.09.2006. a abonent numbriga XXX. Samas on kostja sõlminud sama numbriga liitumislepingu alates 08.12.2006. a. Kohtu veendumust, et kostja on konto teisele isikule kasutada andnud kinnitab ka see, et kostja on varasemad tema konto kaudu võetud SMS laenud laenuandjatele tagastanud. Vaatamata sellele, et kostja kontot kasutati pika aja jooksul ei ole kostja kuni käesoleva ajani ka politsei poole pöördunud.

VÕS § 402 järgi annab või kohustub andma oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja tarbijakrediidilepinguga tarbijale krediiti või laenu. Tarbijal lasub raha tagastamise kohustus. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist, öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt 14.09.2006. a laenulepingule, pidi kostja laenu summas 3 000 krooni tagastama hiljemalt 09.02.2007. a.

Kostja laenu ei tagastanud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 3000 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi summas 13 187.10 krooni. Laenuleping on tasuline leping, seega on laenusaaja põhikohustuseks ka laenu kasutamise eest laenuandjale tasu maksmise kohustus. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandusvõi kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenulepingu p 4.2.3 kohaselt kohustus kostja laenuandjale tasuma intressi 0,7780% päevas.

Kohtu hinnangul on hageja intressinõue põhjendatud. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Laenulepingu pooled on seda hinda aktsepteerinud, mistõttu puudub kohtul alus pidada intressimäära põhjendamatuks.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Laenulepingu punkt 13 kohaselt, kui kostja ei ole tasunud kohustuse täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada 0.50% viivise arvestamist päevas. Kostja on viivitanud laenu tagastamisega 535 päeva, seega moodustab viivis 8 025 krooni. Kostjalt kuulub välja mõistmisele viivis 8 025 krooni.

VÕS § 415 lg 1 kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 161 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei kata. Lepingu p 12.2.1, 12.2.2. ja 12.2.3. kohaselt laenusaaja kohustus tasuma laenusumma koos käsitlemise kuludega. Seega on hageja kulutuste hüvitamise nõue summas 1

500 krooni õiguslikult põhjendatud.

VÕS § 158 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja tugineb nõude esitamisel lepingu p.-le 14, mille kohaselt on kostjal kohustus tasuda leppetrahvi kuni

50 % ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust Antud juhul oli hageja poolt leppetrahvi nõudmise aluseks maksete tasumata jätmine. Arvestades kostja poolt lepingu täielikku täitmata jätmist, on leppetrahvi väljamõistmine hagetud suuruses põhjendatud ja hagi tuleb selles osas rahuldada.

Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 3 000 krooni, leppetrahv 1 500 krooni, nõude loovutamisega seotud kulud 1 500 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 8 025 krooni ja intress summas 13 187.10 krooni.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik