2-09-10881/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

26. mai 2009 kell 14.00, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

OÜ Sakkose Ehitus pankrotiavaldus

Tsiviilasja number

2-09-10881

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja: võlgnik OÜ Sakkose Ehitus (rk 11318461;

asukoht

Aardla

9a-4,

50111

Tartu;

e-post

sakkoseehitus@hot.ee)

võlgniku

esindajad:

juhatuse

liige

Andrus

Sareal

(ik 37802232710; elukoht Aardla 9a-4 Tartu) ja volikirja

alusel Maia Ploom (postiaadress Turu 5-6, Tartu; e-post

maiapl@hot.ee)

ajutine pankrotihaldur: Küllike Mitt (; postiaadress

OÜ Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9a, Tartu; telefon

742 0583,

505 3344;

faks

742 0586;

e-post

kyllike.mitt@haldur.just.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

11.05.2009

Protokollija

kohtuistungisekretär Evelin Laansalu

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ Sakkose Ehitus (rk 11318461) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril Küllike Mitil likvideerida OÜ Sakkose Ehitus kahe kuu jooksul

käesoleva määruse jõustumisest arvates.

3. Vabastada ajutine pankrotihaldur Küllike Mitt kohustustest OÜ Sakkose Ehitus

pankrotimenetluses pärast OÜ Sakkose Ehitus likvideerimist ja äriregistrist kustutamist.

4. Määrata OÜ Sakkose Ehitus dokumentide hoidjaks Andrus Sareal

5. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded,

toimetada määrus kätte menetlusosalistele ning saata Tartu Maakohtu registriosakonnale

(PankrS § 29 lg 3, § 39 lg 1).

6. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib esitada

määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul pankrotimenetluse

lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates (PankrS § 3 lg 2, § 29

lg 5, TsMS § 661 lg 1, 2).

2/4

MENETLUSE KÄIK

13.03.2009 esitas võlgniku juhatuse liige Andrus Sareal kohtule OÜ Sakkose Ehitus

pankrotiavalduse (tlk 4). 20.03.2009 määrusega algatas kohus OÜ Sakkose Ehitus

pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Küllike Miti (tlk 13). 08.05.2009 esitas

ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise halduri aruande ning taotluse määrata oma tasu suuruseks

10 750 krooni ja hüvitada kulud 2615 krooni OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (tlk 19-29, 92-93).

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgniku juriidiline seisund

OÜ Sakkose Ehitus asutas 31.10.2006 Andrus Sareal, äriühing kanti äriregistrisse

11.12.2006. Osanik (osa nimiväärtus 40 000 krooni) ja juhatuse liige on Andrus Sareal.

Äriühingu juhtkonna seletus äriühingu majandustegevuse kohta

Äriühing alustas aktiivset majandustegevust 2007. a märtsis. Põhitegevusalaks oli ehitus- ja

remonditööd,

olulise

osa

ehitustöödest

moodustasid

katuseehitustööd.

Äriühingu

2007. majandusaasta finantstulemiks oli kasum summas 27 862.- krooni. Majanduslik olukord

oli rahuldav kuni 2008. a juunini, mil töid hakkas segama vihm. Tuli teha lisatöid poolelioleva

katusega hoonete kaitsmiseks, tööd hakkasid venima, ooteaja eest tuli töötajatele maksta, kuid

klientidega olid lepingud sõlmitud tükitöö alusel. Klientide hoonete siseruumides tuli teostada

remonttöid, sest ehitusjärgus katustelt tekkisid vihmavee läbijooksud. Kulus nii tööaega kui ka

ehitusmaterjali, mida enne lepingu sõlmimist koostatud kalkulatsioonis ei osatud ette näha.

Tööde venimise tõttu ei saanud äriühing klientidelt raha, samas jäid alles kulud (palgakulu,

transpordikulu, tööriistade rent jms), samuti tõusis 2008. a suvel oluliselt bensiini ja seega

transpordi hind, mida kalkulatsioonide koostamisel ei olnud võimalik ette näha. See vähendas

veelgi saadaolevat kasumit. 2008. a suvel varastati ära suurel hulgal firma tööriistu (kahju ca

15 000.- krooni), süüdiolevaid isikuid ei ole õnnestunud välja selgitada. 2008. majandusaastal

vähenes oluliselt ka nõudlus ehitustööde järele ning äriühingu käive jäi loodetust oluliselt

väiksemaks. Juhtkonna selgituste kohaselt selgus äriühingu majanduslikult kehv seis alles 2008.

majandusaasta bilansi koostamisel 2009. a veebruaris.

Ajutise halduri poolt tuvastatu seoses äriühingu majandustegevusega

Äriühing sattus liigsõltuvusse võõrkapitalist faktiliselt 2007. majandusaasta oktoobrist ja

edaspidi on see ainult süvenenud. Äritegevus toimus alates 2008. a algusest üldjuhul

märkimisväärse kahjumiga. Likviidsusnäitajad on alates 2008. a jaanuarist mitterahuldavad

(hinnang nõrk). Omakapital ei vasta seaduses sätestatud nõuetele alates 2008. a jaanuarist, mil

see muutus pöördumatult negatiivseks. Samast ajast ei kata äriühingu koguvara enam ära ka

äriühingu kohustusi. Altmanni pankrotikordajast nähtuvalt on äriühing olnud pöördumatult

maksejõuetuse situatsioonis alates 2008. a jaanuarist.

Võlgniku vara ja võlad

OÜ Sakkose Ehitus vara reaalne väärtus on mitte enam kui 66.20 krooni (raha kassas).

Teadaolevate võlgade suurus on vähemalt 412 000 krooni, võlad kasvavad iga päevaga seoses

viivitusintresside lisandumisega. Lühiajalised laenuvõlad on 123 800 krooni (Ergo Vigandile

120 500 krooni, Andrus Sarealile 3300 krooni), maksuvõlad 160 114.70 krooni, võlad

töötajatele 108 528 krooni (Andrus Sarealile väljamaksmata töö- ja puhkusetasu (bruto)), muud

viitvõlad 19 309.38 krooni.

Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte

tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele

Võlgnik on maksejõuetu – ta ei suuda rahuldada olemasolevaid võlausaldajate nõudeid ning see

suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Puuduvad likviidsed

vahendid kohustuste ligilähedasekski täitmiseks. Majandustegevus on 2008. a lõpust sisuliselt

seiskunud, puuduvad põhitegevuseks vajalikud varad, töö- jms lepingud. Netovara on juba

3/4

2008. a jaanuarist märksa väiksem seadusega lubatud minimaalsest väärtusest ja ei ole mingit

märki, et osanik sooviks täiendava sissemakse tegemise teel netovara nõutavat taset taastada.

Likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks täiendavate soodsate

krediitide saamine on ebatõenäoline. Lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt

arvestatavate viiviste võrra, mistõttu võib äriühingu maksejõuetust hinnata süvenevaks. Ajutine

pankrotihaldur ei näe ilma mahukate investeeringuteta käesoleval hetkel enam võimalusi

võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks.

Juhatuse tegevus seoses võlgniku netovara tasemega

Äriühingu omakapital muutus pöördumatult negatiivseks (st äriühingu vara ei katnud kohustusi

ning sisuliselt tegutseti võlausaldajate arvel) hiljemalt 2008. a jaanuari lõpuks. Miski ei viidanud

võimalusele, et samal viisil jätkates suudab äriühing mõistliku aja jooksul omakapitali taastada

ning makseraskused ületada. Seisuga 20.03.2009 oli äriühingu arvestuslik netovara juba -

381 898.- krooni. Juhatuse liige esitas pankrotiavalduse oluliselt hiljem pärast alalise

maksejõuetuse ilmnemist, lähtudes võlgniku enda raamatupidamisandmetest. OÜ Sakkose

Ehitus juhatuse liige on rikkunud ÄS §-s 171 ja § 180 lg-s 51 sätestatud kohustusi, mis vastab

formaalselt ka KarS §-is 380 ja §-is 3851 sätestatud kriminaalkorras karistatava teo tunnustele.

Ajutine haldur ei pea põhjendatuks võlgniku juhatuse liikme seletust, mille kohaselt ta sai

äriühingu kehvast majandusseisust teada alles 2009. a veebruaris äriühingu 2008. a

majandusaasta aruande koostamisel. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu juhatus osaühingu

raamatupidamist. Alates 2007. a algusest pidas äriühingu raamatupidamisarvestust eraldi

raamatupidaja, kellele ei ole kordagi esitatud pretensioone töö puudulikkuse kohta, vaid on

peetud põhjendatuks maksta isikule töötasu kuni töölepingu lõpetamiseni 2009. a veebruaris.

Eeltoodut arvestades on OÜ Sakkose Ehitus juhatuse liige olnud ise raskelt hooletu äriühingu

juhtimisel ning äriühingu juhtimiseks vajalike andmete nõudmisel raamatupidajalt.

Arvamus tagasivõidetavate tehingute ja muul alusel nõuete esitamise võimaluste kohta

Ajutisel pankrotihalduril ei ole õnnestunud tuvastada selgeid võimalusi tehingute kehtetuks

tunnistamiseks ning seeläbi vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks või muude varaliste nõuete

esitamiseks kolmandate isikute vastu. Välistatud ei ole võimalus esitada äriühingu juhatuse

vastu kahjunõudeid seoses asjaoluga, et ta ei ole äriühingu maksejõuetuse ilmnemisel

viivitamatult esitanud äriühingu pankrotiavaldust.

Arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta

Maksejõuetuse kujunemine sai alguse 2007. a lõpus, faktiliselt tekkisid alalise maksejõuetuse

tunnused 2008. a alguseks. Alaline maksejõuetus kujunes majanduslike põhjuste ja juhatuse

liikme poolt toimepandud raskete juhtimisvigade koosmõjus. Maksejõuetuse põhjused on

järgmised:

1) äriühingu juhi kogenematus ja valearvestused seoses äritegevusega, ka juhatuse liige ise on

põhjendanud kahju tekkimist lisatööde- ja kulutuste tegemise vajadusega, mida ta ei osanud

klientidega kokkulepete sõlmimisel ette näha;

2) järsk majanduslangus ehitussektoris ning sellest tulenevalt OÜ Sakkose Ehitus poolt

osutatavate tööde/teenuste järele nõudluse järsk vähenemine;

3) juhatuse liikme raske juhtimisviga – pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustuse

täitmata jätmine. Alates jaanuarist 2008 tegutses äriühing sisuliselt võlausaldajate vara arvel.

Kahjumiga tegevuse jätkamist, vaatamata sellele, et äriühingu omakapital oli hävinud, saab

käsitada PankrS § 28 lg 2 sätestatud raske juhtimisveana.

Arvamus selle kohta, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud

OÜ-l Sakkose Ehitus on reaalselt vara 66.20 krooni. Pankrotivara suurendamine on võimalik

vaid läbi juhatuse liikme vastu algatatavate kohtumenetluste, millega seotud kulude katteks aga

vahendid puuduvad. Ajutine haldur ei saa ka garanteerida, et kohtumenetluse tulemusena

õnnestub pankrotivara niipalju suurendada, et võlausaldajatel sellest mingit kasu oleks. Seega

4/4

võtaksid

võlausaldajad

pankrotimenetlust

finantseerides

riski,

mis

ei

pruugi

olla

proportsionaalne nende nõude suuruse ja selle reaalse rahuldamise tõenäosusega. Ajutisel

halduril puuduvad andmed isiku kohta, kes oleks nõus finantseerima OÜ Sakkose Ehitus

pankrotimenetlust. Esineb PankrS § 29 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alus pankrotimenetluse

lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

KOHTUISTUNG

Juhatuse liige A. Sareal oli ajutise halduri tasu suurusega nõus, samuti oli ta nõus enda

määramisega dokumentide hoidjaks. A. Sarealil on 9 klassi haridust, ta pidi tegema ainult

lihttööd ja olema juhatuse liiga, firmat ei pidanud tema juhtima hakkama. Võlgniku esindaja

M. Ploom ei vaielnud ajutise halduri aruandele vastu, samas ei olnud ta nõus ajaga, millal selgus

juhatuse liikme jaoks maksejõuetus. A. Sarealil ja võlausaldaja E. Vigandil on olemas

kokkulepe, E. Vigandi pankrotimenetlust finantseerida ei soovi. Ajutise halduri tasu on nõus

maksma A. Sareal pärast raha saamist (tlk 95).

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja

kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata,

raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse

esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Toimiku materjalidest

nähtuvalt on OÜ-l Sakkose Ehitus kohustusi 412 000 krooni ning võlad kasvavad iga päevaga

seoses viiviste lisandumisega. Vara on võlgnikul vaid 66.20 krooni väärtuses. Vara

pankrotimenetluse kulude katteks ei ole. Tagasivõitmise aluseid ei esine. On küll alus juhatuse

liikme vastu nõude esitamiseks, kuid teadaolevalt ei soovi keegi maksta kohtu deposiiti raha

pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et OÜ Sakkose

Ehitus pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Võlgniku maksejõuetuse põhjustasid järgmised asjaolud. Äriühingu juhatuse liige Andrus Sareal

oli kogenematu ning tegi seoses äritegevusega valearvestusi. Ehitussektoris toimus järsk

majanduslangus ning sellest tulenevalt vähenes nõudlus. Maksejõuetust on süvendanud raske

juhtimisviga. Alates 2008. a jaanuarist ei vastanud äriühingu omakapital seaduses sätestatud

nõuetele, äriühing oli maksejõuetu. Juhatuse liige ei võtnud aga tarvitusele vajalikke abinõusid

(ÄS § 171 lg 1, 2, § 176) ega esitanud õigeaegselt ka pankrotiavaldust (ÄS § 180 lg 51), vaid

jätkas tegutsemist võlausaldajate arvelt. Asjakohane ei ole juhatuse liikme seletus, et tema sai

maksejõuetusest teada alles 2008. majandusaasta aruande koostamisel 2009. a veebruaris.

ÄS § 183 näeb ette, et juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Võlgnikul oli ka

raamatupidaja, kelle töö kohta ei ole pretensioone esitatud. Seega on OÜ Sakkose Ehitus

juhatuse liige olnud ise raskelt hooletu äriühingu juhtimisel ning juhtimiseks vajalike andmete

nõudmisel raamatupidajalt.

Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 130 lg-le 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril Küllike Mitil

likvideerida OÜ Sakkose Ehitus kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse

jõustumisest arvates. Pärast OÜ Sakkose Ehitus registrist kustutamist tuleb Küllike Mitt

vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3).

ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ Sakkose Ehitus dokumendid anda hoiule juhatuse liikmele Andrus

Sarealile, kes kinnitas kohtuistungil, et on nõus hakkama dokumentide hoidjaks.

Ajutise halduri tasu suuruse ja hüvitatavad kulutused peab kohus mõistlikuks määrata kindlaks

hiljem eraldi määrusega.

Kohtunik