3-09-680/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karin Kalmiste

Määruse tegemise aeg ja koht

25.05.2009. a, Tallinn

Haldusasja number

3-09-680

Haldusasi

N.B kaebus

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale – N.B-le (HKMS § 11 lg

3)

2. Saata käesoleva määruse ärakiri koos tagastuva materjaliga

kaebuse esitajatele.

Edasikaebamise kord

HKMS § 11 lg 8 alusel määruse peale, millega

halduskohus kaebuse või protesti tagastab, võib esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule kümne päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna HK kaudu

(HKMS § 47. 1).

.

1. N.B on esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et see on esitatud Tallinna

Transpordiameti vastu, kuid kirjeldab kaebuses viivistasu määramisele iseloomulikke

andmeid. Kaebuse esitaja ei olnud otsust kaebusele lisanud, seega ei olnud ka üheselt

arusaadav, missugust otsust kaebuses silmas peetakse, mis tuleks tühistada. Kaebuses paluti

tuvastada haldusrikkumise koosseisu puudumine. Kaebusele oli lisatud Tallinna

Transpordiameti teatis, mis on sisuliselt vaideotsus. See otsus on tehtud 05.03.09.a. ja selle

langetas Tallinna Transpordiamet. Kohus selgitas kaebuse esitajale, et kui kaebajale määrati

viivistasu parkimisel, siis tuleb vaidlustada viivistasu otsus ja paluda viivistasu otsuse

tühistamist. Viivistasu otsuse tühistamise taotlus on esitatud õigeaegselt, kui kaebaja on

läbinud vaidemenetluse Tallinna Transpordiametis ning saanud vaideotsuse /teatise. Antud

juhul kaebaja ongi sellise otsuse saanud ja pöördunud halduskohtusse. Kohus selgitas, et

viivistasu otsuse vaidlustamisel on vastustajaks AS Ühisteenused. Vaideotsust on vajalik

vaidlustada vaid siis, kui see kuidagi rikub iseseisvalt kaebaja õigusi. Antud juhul ei

nähtunud, et vaideotsus/teatis rikub iseseisvalt kaebaja õigusi. Vaideotsuse vaidlustamisel ei

saavutaks kaebaja eesmärki, kui sooviks on vabaneda viivistasust.

2. Kaebuses märgiti, et kaebaja esindajaks on Integratsiooni Toetuse Fond. Kaebusest ei

selgunud, kelle esindajaks on märgitud „fond“ ja miks selline esindus on kaebusesse

märgitud. Kaebuse on esitanud N.B, vastvalt on märgitud „hagejaks“ N.B, kes on kaebuse ka

allkirjastanud. Ühtegi volitust, mis võiks esindust selgitada, ei ole kaebusele lisatud. Kohus

selgitas, et esindajaks kohtus saab olla õigusharidusega isik, kellel on seadusekohane haridust

tõendav dokument, mis tuleb esitada kohtule. Olukorra tegi ebaselgeks asjaolu, et kaebusest

ei selgunud, kes sõitis sõidukiga ja kes parkis. Kaebuses märgitakse, et juht A.I ei viibinud

kontrolli hetkel selles parklas. Kuivõrd viivistasu vaideotsus oli esitatud vastusena N.B

nimele ja seal oli juttu tema avaldusest, siis on loogiline järeldada, et viivistasu määrati N.B-

le ja tema vaidlustas viivistasu otsuse. Harku Maakohtust on N.B nimele tehtud kiri (tlk 3),

mille kohaselt on hagejaks N.B. Kaebuse napisõnaline tekst halduskohtule kõneleb aga A.I

tegevusest parklas. Seega pidas kohus vajalikuks esitada kohtule selgitus ja kaebuse

täpsustamisel märkida, kes on tegelikult isikuks, kelle õigusi rikutakse. Kohus märkis, et

kaebusele tuleb lisada sõiduki kasutamist ja kasutusõigust selgitavad dokumendid. Kohus

selgitas täiendavalt, et kaebus peab sisaldama selgeltväljendatud taotlust vastavalt HKMS §-

le 6, mille kohaselt saab kaebusega halduskohtult taotleda haldusakti või selle osa

tühistamist; peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist,

peatatud või sooritamata toimingu sooritamist; haldusakti või toimingu õigusvastasuse

kindlakstegemist; avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist või avalik-õigusliku

suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist. Uurimisprintsiibist tulenevalt kohus

tõlgendas nõuet ja märkis, et kohus saab kaebusest aru selliselt, et kaebaja soovib viivistasu

otsuse tühistamist, kuid siiski pidas kohus vajalikuks vastava kinnituse saamist. Kohus

selgitas veel, et HKMS § 7 lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik,

kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi ja piiratud vabadusi. Seega on

seadusandja sidunud halduskohtusse pöördumise õiguse subjektiivsete õiguste rikkumisega,

st haldusakt või toiming, mida isik vaidlustab, peab rikkuma just tema isiklikke õigusi, neid

rikutud õigusi tuleb kohtule ka viidata ja selgitada.

3. Kaebaja märkis, et asja saab arutada kirjalikus menetluses. Kaebuses on märkus, et olemas on

tunnistaja O.L; kaebuses märgiti vaid selle inimese isikukood. Kohus selgitas, et kui kaebust

soovitakse tõendada tunnistaja ütlustega, siis ei ole võimalik arutada kaebust kirjalikus

menetluses. Kohus selgitas, et kaebajal tuleb selgitada uuesti, kuidas puutub asjasse O.L või

A.I ning kas kaebajal on esitada kohtule tunnistaja ülekuulamise taotlus. Kui tunnistaja tuleb

üle kuulata, siis tuleb esitada taotlus, tunnistaja andmed ja aadress ning märkida, mida

tunnistaja ütlustega soovitakse tõendada.

4. Kohus selgitas, et Halduskohtule esitatud kaebus peab vastama halduskohtumenetluse

seadustiku (edaspidi HKMS) §-i 10 nõuetele. Kuna esitatud kaebus nendele nõuetele ei

vastanud, jättis kohus selle HKMS § 11 lõike 2 alusel käiguta. Kohus andis kaebuse esitajale

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebuse esitaja edastas kohtule e-posti aadressi, millelt ta

aga kohtule vastuseid ei ole soovinud esitada, samas nähtub, et e-posti aadress töötab. Posti

teel saadetud kohtumäärust N.B vastu ei võtnud, materjal saadeti kohtule tagasi märkusega, et

see tagastatakse tähtaja möödumise tõttu.

5. Kuna kohus oli ka märkinud, et HKMS § 10 lõike 6 kohaselt esitatakse koos kaebusega

kohtule tõend riigilõivu tasumise kohta, kuid kaebuse esitaja kohtule riigilõivu tasumist

tõendavat dokumenti edastanud ei ole, ka ei märgitud kaebuses andmeid, et riigilõiv on

tasutud, siis pidi kaebajale olema selge, et kaebust menetlusse võtta ei saa. Käesoleva ajani

ei ole kaebuse esitaja riigilõivu tasunud.

.

6. Kuna kohus oli kaebajale märkinud, et kaebus on esitatud oluliste puudustega ja puuduste

kõrvaldamata jätmisel ei saa kohus seda menetleda ning tagastab kaebuse, nähtub, et kaebuse

esitaja ei ole hoiatusele vaatamata soovinud kohtule vastust esitada ja kaebuse puudusi

kõrvaldada. Kohus leiab, et kaebuse esitamisel riigilõivu tasumata jätmine on iseenesest

sedavõrd oluline kaebuse puudus, et kaebuse edasine menetlemine ei ole võimalik. Kaebuse

esitaja ei ole ka esitanud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust, seega kuulub seaduse

kohaselt tasumisele riigilõiv; selle tasumata jätmisel tuleb kaebus tagastada selle esitajale

läbivaatamatult, vastavalt on kohus teinud hoiatuse ja viite HKMS §-le 11 lg 3.

7. Kuna kaebus on esitatud oluliste puudustega, tasumata on riigilõiv, siis ei saa kohus kaebust

edasi menetleda. Kohtumäärusega antud tähtaeg vastuse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks

on möödunud. N.B ei ole kohtule vastanud ega palunud vastamise tähtaja pikendamist.

Kaebuse esitaja on oma kontaktaadressina märkinud e-posti aadressi ja kohus on sellele

aadressile kohtumääruse väljastanud. Seega loeb kohus, et kaebaja on saanud määruse kätte

ning on sisuliselt loobunud võimalusest kõrvaldada kaebuse puudused ning on kaotanud huvi

kaebuse menetlemise vastu. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale kaebust läbi vaatamata-

HKMS § 11 lg 3

8. HKMS § 11 lg 8 alusel määruse peale, millega halduskohus kaebuse või protesti tagastab,

võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Tallinna HK kaudu.

9. Kohus selgitab, et HKMS § 11 lg 7 tulenevalt kaebuse või protesti tagastamine ei võta selle

esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

Karin Kalmiste

kohtunik