2-08-11578/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-11578

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2009. a Tartu

Tsiviilasja number

2-08-11578

Tsiviilasi

AS Espak Tartu hagi OÜ Janker vastu 74 199,21 krooni ja

viiviste väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

53 030,05 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja AS Espak Tartu (registrikood 10134836; asukoht

Turu 24, 51014 Tartu); seaduslik esindaja juhatuse liige

Ülle Juhkam (isikukood 46401184910);

-

kostja OÜ Janker (registrikood 10803214; registrijärgne

asukoht Turu 24, 51014 Tartu; menetlusdokumendid

avalikult

kätte

toimetatud

Ametlikes

Teadaannetes);

seaduslikud esindajad juhatuse liige Kersti Eismann ja Jane

Krusealle

Kohtuistungi toimumise aeg

6. mai 2009. a

Protokollija

kohtuistungisekretär Sigrid Huik

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista OÜ-lt Janker AS Espak Tartu kasuks 59 855,85 krooni, millest 41 180,05

krooni on põhivõlgnevus, 7 075 krooni renditasu perioodi eest 01.11.2007. a kuni

10.12.2007. a, 4 775 krooni lepingujärgse 1-kuulise etteteatamise nõude mittetäitmise eest,

6 825,80 krooni viivis perioodi eest 15.03.2007. a kuni 06.05.2009. a ning viivis

põhivõlgnevuse summalt (41 180,05 krooni) alates 07.05.2009. a kuni põhivõlgnevuse

täieliku tasumiseni 0,025 % päevas.

3. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega

Menetluskulud jätta 80 % ulatuses OÜ Janker ja 20 % ulatuses AS Espak Tartu kanda.

Välja mõista OÜ-lt Janker AS Espak Tartu kasuks menetluskulud 2 480 krooni.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741

lõige 4).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib

kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1 ja 2).

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1,

§ 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lõige 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Tartu Maakohtu menetluses on AS Espak Tartu hagi OÜ Janker vastu 74 199,21 krooni ja viiviste

väljamõistmiseks.

Hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse nõudega ja kohtukutse on kostjale avalikult kätte toimetatud

dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 24.03.2009. a. Muu hulgas

kohus hoiatas kostjat, et kui kostja kohtule kirjalikult ei vasta ja kohtuistungile ei ilmu, on kohtul

õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 1

punkti 1 ja lõike 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kohtukutse kostjale avalikult

kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ja kellele on teada

kohtuistungi toimumise aeg, ei ole kohtule kirjalikult vastanud ja kohtuistungile ilmunud.

06.05.2009. a kohtuistungil taotles hageja teha antud asjas tagaseljaotsus ja mõista kostjalt hageja

kasuks välja hageja menetluskulud.

TsMS § 413 lõike 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb

kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 413 lõikes 3 sätestatud piiranguid.

Kohus on kutsunud kostja kohtuistungile õigel ajal (TsMS § 343 lg 2) ning hoiatanud kutses kostjat

tagaseljaotsuse tegemise eest (TsMS § 413 lg 3 p 1). Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud

kohtule ka mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks (TsMS § 413 lg 3 p 2). Samuti ei

ole kostja teatanud, et on nõus asja kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta

(TsMS § 413 lg 3 p 3).

Arvestades eeltoodut, hageja taotlust, hagiavalduses toodut ning hagiavaldusele lisatud

rendilepingut, kostja 10.12.2007. a avaldust ja hageja 10.01.2008. a vastust sellele ja deebitoride

väljavõtet ning tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108

lg 1, § 113 lg 1 ja TsMS § 367, peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

Hageja poolt esitatud andmete põhjal on õiguslikult põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja

viivis perioodi eest 15.03.2007. a kuni 06.05.2009. a alljärgnevalt:

Periood

Viivitatud päevi

Viivise

määr

päevas

Võlgnevus

Arvutuskäik

Viivis

15.03.07-21.08.07

0,025 %

4 755,40

4 755,40 x 0,025 % x 160

190,20

22.08.07-06.05.09

0,025 %

3 136,45

3 136,45 x 0,025 % x 624

489,30

15.04.07-06.05.09

0,025 %

4 755,40

4 755,40 x 0,025 % x 753

895,20

15.05.07-06.05.09

0,025 %

4 755,40

4 755,40 x 0,025 % x 723

859,50

15.06.07-06.05.09

0,025 %

4 755,40

4 755,40 x 0,025 % x 692

822,70

15.07.07-06.05.09

0,025 %

4 755,40

4 755,40 x 0,025 % x 662

787,00

15.08.07-06.05.09

0,025 %

4 755,40

4 755,40 x 0,025 % x 631

750,20

15.09.07-06.05.09

0,025 %

4 755,40

4 755,40 x 0,025 % x 600

713,30

15.10.07-06.05.09

0,025 %

4 755,40

4 755,40 x 0,025 % x 570

677,60

15.11.07-06.05.09

0,025 %

4 755,40

4 755,40 x 0,025 % x 539

640,80

Kokku:

6 825,80

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude summas 6 825,80 krooni. Kokkuvõttes

tuleb lugeda kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 59 855,85 krooni

(41 180,05 krooni põhivõlgnevus, 7 075 krooni renditasu perioodi eest 01.11.2007. a kuni

10.12.2007. a, 4 775 krooni lepingujärgse 1-kuulise etteteatamise nõude mittetäitmise eest ja

6 825,80 krooni viivis perioodi eest 15.03.2007. a kuni 06.05.2009. a.) Lisaks mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja viivise 41 180,05 kroonilt alates 07.05.2009. a kuni põhivõlgnevuse

täieliku tasumiseni 0,025 % päevas.

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt,

aga tunduvalt üle poole nõudest, ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades.

Seetõttu tuleb menetluskulud jätta 59 855,85 / 74 199,21 x 100 = 80 % ulatuses kostja ning 20 %

ulatuses hageja kanda.

TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 4 000 krooni ja teadaande avaldamise

eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 100 krooni.

Kohus märgib, et hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu summas 4 000 krooni. TsMS

§ 139 lõike 3 kohaselt riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud

teisiti. Vastavalt TsMS § 124 lõikele 1 määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind

nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lõike 2 alusel hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena

esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks. Kohus arvestab

kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega

võrdne. Hageja nõuab kostjalt 74 199,21 krooni väljamõistmist, millest põhivõlgnevus on 41 180,05

krooni ja viivise nõue moodustab 21 169,16 krooni. Seega on hagihinnaks 53 030,05 krooni. Kohus

juhib hageja tähelepanu asjaolule, et hagihinnale 53 030,05 krooni vastav riigilõiv hagi esitamise

ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1 ja lisa 1 järgi oli 3 000 krooni. Tulenevalt TsMS

§ 150 lõikest 4 on hagejal õigus taotleda enam makstud riigilõivu (1 000 krooni) tagastamist TsMS

§ 150 lõike 1 punkti 1 alusel, näidates ära isiku ja pangakonto, kellele ja kuhu tuleb riigilõiv

tagastada.

Eeltoodut arvesse võttes kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lõike 3 alusel hageja

taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 2 480 krooni, mis on 80 % 3 100 kroonist (3 000 + 100).

TsMS § 178 lõikes 1 on sätestatud, et kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

Kohtunik