3-09-1071/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

19. mai 2009, Tallinn

Haldusasja number

3-09-1071

Haldusasi

Kaitseväe Staabi- ja Sidepataljoni taotlus kontrollida

ajateenija reamees R.T.’ile määratud distsiplinaararesti

seaduslikkust.

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tunnistada seaduslikuks Kaitseväe Staabi- ja Sidepataljoni ülema major Veikko Kannel’i

07.05.2009 käskkiri nr 139P reamees R.T.’ile nelja ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti

määramise kohta.

Saata määrus Kaitseväe Staabi- ja Sidepataljonile.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseväe Staabi- ja Sidepataljoni ülem major Veikko Kannel määras 07.05.2009 käskkirjaga nr

139P reamees R.T.’ile nelja ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti. Käskkirja ning teenistusliku

juurdluse kokkuvõtte kohaselt pani reamees R.T. toime distsiplinaarsüüteo, mis seisnes selles, et

ta ei ilmunud ettenähtud ajal linnaloalt tagasi teenistusse, vaid ilmus väeossa alles ülejärgmisel

päeval, millega rikkus kaitseväe sisemäärustiku punkti 482, mille kohaselt loetakse ajateenija

omavoliliseks lahkumiseks lahkumist sellekohase loata pataljoni territooriumilt. Reamees rikkus

oma teoga kaitseväe distsiplinaarseaduse (KVDS) § 5 lõikest 1 tulenevat kaitseväe distsipliini

ning pani sellega toime KDVS § 8 lõikes 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo. Käskkirjas on

märgitud, et distsiplinaarsüütegu kergendavad raskete isiklike ja perekondlike asjaolude

kokkulangemine.

2. 18. mail 2009 teatas distsiplinaararesti määraja KDS § 55 lõike 2 alusel distsiplinaararesti

määramisest Tallinna Halduskohtule, lisades distsiplinaararesti määramise käskkirja ja

distsiplinaarmenetluse materjalid.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. KDS § 55 lõikest 21 tulenevalt kontrollib halduskohus haldustoiminguks loa andmise korras,

kas distsiplinaararest on määratud seaduslikult, kontrollides seda, kas kaitseväelase poolt

toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega, kas enne distsiplinaararesti

määramist oli läbi viidud teenistuslik juurdlus, kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema

õigused ja võimaldatud oma teo kohta selgitusi anda ning kas ülem oli pädev kaitseväelasele

distsiplinaararesti määrama. Distsiplinaararesti kohtuliku eelkontrolli näol on tegemist formaalse

kontrolliga, mille raames ei tuvasta halduskohus toime pandud teo tehiolusid, samuti ei anna

kohus selle eelkontrolli käigus hinnangut küsimusele, kas distsiplinaararesti määraja on õigesti

tuvastanud aresti määramise aluseks olevad distsiplinaarsüüteokoosseisu elemendid. Kohus

lähtub eelkontrolli käigus eeldusest, et nii tegu kui ka muud distsiplinaarsüüteo objektiivse

koosseisu tunnused on õigesti tuvastatud ning kontrollibki pelgalt formaalselt eelviidatud sättes

loetletud asjaolusid. Seega kontrollib KDS § 55 lg 21 punkti 1 raames kohus seda, kas käskkirjas

kirjeldatud teo eest on võimalik distsiplinaarkaristust määrata, kontrollimata, kas isik, kellele arest

määrati, sellise teo ka tegelikult toime pani ning kas tegu on õigesti kvalifitseeritud, samuti ei

kontrolli halduskohus loa andmisel seda, kas määratud karistuse rangus on vastavuses

toimepandud süüteo raskusega. Kui karistatud kaitseväelane leiab, et distsiplinaarkaristus on

materiaalses mõttes õigusvastane, on võimalik vaidlustada see halduskohtule esitatava kaebusega.

4. Kohus leiab, et reamees R.T.’ile nelja ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti määramine on

toimunud kooskõlas seadusega. Kohus märgib, et ettenähtud ajaks linnaaloalt väeossa mitte

naasmine on käsitletav seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumisena.

Tegemist on distsiplinaarsüüteoga KDS § 8 lõike 1 mõistes, kuna sellega rikub ajateenija

kaitseväe sisemäärustiku punktis 4, punktis 6 alapunktis 3 ning punktist 482 tulenevaid

kohustusi.

Kohtule

esitatud

teenistusliku

juurdluse

kokkuvõte

tõendab,

et

enne

distsiplinaarkaristuse määramist viidi läbi teenistuslik juurdlus. Karistatud ajateenijale anti

menetluse käigus ka võimalus anda toimepandu kohta seletus. Reamees andis seletuskirja, mis on

lisatud kohtule esitatud materjalidele. Seletuses märgitud isiklikke asjaolusid on võetud arvesse

distsiplinaarsüütegu kergendavate asjaoluna ja seda on arvestatud ka karistuse määramisel.

Distsiplinaarkaristus on määratud KDS § 52 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. Major Veikko

Kannel on pataljoniülem ning seega oli tal vastavalt KDS § 40 punktile 1 pädevus määrata

ajateenijale viiepäevane distsiplinaararest.

5. Eeltoodut arvestades tunnistab kohus distsiplinaararesti määramise seaduslikuks. Kohus

märgib siiski, et KDVS § 55 lg 1 kohaselt tuleb distsiplinaararesti määramisest teatada

halduskohtule viivitamata. Käesoleval juhul on distsiplinaararesti määramise ning sellest kohtule

teatamise vaheline aeg 12 päeva, mis on lubamatult pikk aeg. Samas leiab kohus, et

halduskohtule teatamisega viivitamine ei muuda aresti määramist iseenesest seadusevastaseks,

küll aga tuleneb eelviidatud sättest, et enne halduskohtule distsiplinaararestist teatamist ei tohi

asuda distsiplinaararesti täide viima. Distsiplinaararestist halduskohtule teatamine seevastu ei

peata distsiplinaararesti täideviimist.

Kadriann Ikkonen

kohtunik