2-08-22203/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2009.a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-08-22203

Tsiviilasi

BIGBANK AS hagi Karim Babajev vastu 64 036.48 krooni

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja BIGBANK AS, rk 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006

Tartu;

hageja esindaja Marko Kutman;

kostja Karim Babajev,

Menetlus

kirjalik

RESOLUTSIOON

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 407 lg 1, 2, 3, 415, kohus

o t s u s t a s:

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Karim Babajevilt BIGBANK AS-i kasuks tagastamata krediidisumma,

sissenõutavaks muutunud tasumata intress, sissenõutavaks muutunud viivis ja võla

sissenõudmisega seotud kulud summas 58 046 (viiskümmend kaheks tuhat nelikümmend

kuus) krooni ja 68 (kuuskümmend kaheksa) senti ning lisaks alates 30.05.2008 kuni

tagastamata

krediidisumma

täieliku

tasumiseni

viivis

29.24%

tagastamata

krediidisummalt aastas.

3. Jätta hagi rahuldamata osas, mis puudutab Karim Babajevilt leppetrahvi summas

5989.80 krooni väljamõistmist.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. Menetluskulud jätta 91% osas Karim Babajevi ja 9% osas BIGBANK AS-i kanda.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud

kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vast üleandmisega.

Kohus taastab menetluse, kui pool, kelle kohalolekuta tagaseljaotsus tehti, taotleb 14 päeva

jooksul otsuse kättesaamisest kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsuse

resolutsioon tehti teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded, võib kaja esitada 28 päeva jooksul

kohtuotsuse resolutsiooni ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kirjalikult

kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata.

Kohtuotsusele on hagejal õigus selle rahuldamata jäetud osas esitada apellatsioonkaebus Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte

hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja ja kostja sõlmisid 28.11.2005 tarbijakrediidilepingu, mille põhitingimuste kohaselt andis

hageja kostjale 30 000 krooni krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale

intressi 29.24% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepinguperioodi eest on kostja

kohustatud tasuma hagejale intressi summas 26 749.23 krooni.

Lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et lepingule kohaldatakse krediidilepingute

üldtingimusi nr S 1.1. Algselt kokku lepitud üldtingimusi on krediidiandja hiljem ühepoolselt

muutnud üldtingimuste punktis 6.2 sätestatud korras. Uute krediidilepingute üldtingimuste

kehtestamise kohta on avaldatud teade 13.03.2006 ajalehes Postimees.

Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad.

Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, ütles hageja lepingu üles.

03.06.2008 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt enda kasuks välja

mõista 64 036.48 krooni, millest 29 949.02 krooni on tagastamata krediidisumma, 4550.33

krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5989.80 krooni leppetrahv, 900 krooni võla

sissenõudmisega seotud kulud ja 22 647.33 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palub

hageja mõista kostjalt alates 30.05.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni

välja viivis 29.24% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 kohus võib hageja taotlusel

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on koos

hagiavaldusega esitanud ka taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja kohtu poolt määratud

tähtajaks hagile ei vasta.

TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse

dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda

teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Hagimaterjalid on 07.04.2009 kostja

elukohas kätte toimetatud kostja elukaaslasele. Kohus loeb menetlusdokumendid kostjale

kättetoimetatuks. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui

ta hagile 20 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele

käesoleva ajani vastanud.

Kohus on seisukohal, et hagi on osaliselt võimalik rahuldada tagaseljaotsusega, kuna ei esine

TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid.

Hagi on tõendatud 28.11.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0501571/15tt maksegraafiku ja

üldtingimustega, kostjale 23.01.2006 ja 28.02.2006 saadetud meeletuletuskirjadega, 07.04.2006

kostjale saadetud tarbijakrediidilepingu ülesütlemishoiatusega, 26.04.2006 kostjale saadetud

tarbijakrediidilepingu ülesütlemisavaldusega, hageja poolt kehtestatud hinnakirjaga, viivise

arvestusega, 13.04.2006 ajalehes Postimees avaldatud teatega hageja poolt kasutatavate

krediidilepingute üldtingimuste muutmise kohta, väljavõttega Balti Investeeringute Grupi Pank

AS

juhatuse

käskkirjast

nr

„Muudatused

krediidilepingute

üldtingimustes“,

ja

krediidilepingute üldtingimustega S (Vers 2.0).

TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja taotleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul

tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata

Kohus leiab, et hagi tuleb antud juhul jätta rahuldamata osas, mis puudutab leppetrahvi

väljamõistmist kostjalt summas 5989.80 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg 1 näeb ette

võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda

tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Seega ei ole hagejal antud juhul

võimalik nõuda kostjalt leppetrahvi.

VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võlausaldaja

võib võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist,

lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS §

101 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib

osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda

üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava

tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi

lg 2 kohaselt krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus

kokkuleppele jõudmiseks. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud

viivise määrast kõrgemat viivist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt ning mõistab kostjalt hageja

kasuks välja 58 046 krooni, millest 29 949.02 krooni on tagastamata krediidisumma, 4550.33

krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud

ja 22 647.33 krooni sissenõutavaks muutunud viivis, ning lisaks mõistab kostjalt alates

30.05.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni hageja kasuks välja viivise

29.24% tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus jätab hagi rahuldamata osas, mis puudutab

leppetrahvi summas 5989.80 krooni väljamõistmist kostjalt.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

tagaseljaotsuse.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS §

163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb hageja ja kostja vahel jagada võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi 58 046.68 krooni ulatuses, mis moodustab

ligikaudu 91% algsest nõudest (58 046.68x100/64036.48=90.6). Seega tuleb menetluskulud jätta

91% ulatuses kostja ja 9% ulatuses hageja kanda.

TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse

jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik