3-08-2654/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. mai 2009, Tallinn

Haldusasja number

3-08-2654

Haldusasi

Oksato OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 18.09.2008 intressinõude nr 13-2.1/29501

osaliseks tühistamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 21. aprillil 2009

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Oksato OÜ;

Esindaja: adv Toomas Laanemaa;

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus;

Esindajad: Sven Veltmann ja Kaupo Kruusvee;

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Kohtuotsuse

kinnitatud paberärakiri on võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi maksuhaldur) teostas juunis 2008

kontrolli OÜ Oksato poolt Greal Grupp OÜ eest ajavahemikul 15.05.2006 kuni 04.03.2008

esitatud impordideklaratsioonide kohta, eesmärgiga kontrollida tollimaksu ja käibemaksu tasumise

õigusust.

2. Kontrolli tulemuste kohta vormistas maksuhaldur 30.06.2008 kontrollakti nr 12-3/528 ning

15.08.2008 selle täpsustuse nr 12-3/528-1. Kontrollakti kohaselt kasutati kiirnuudlite

klassifitseerimisel vale kaubakoodi 50 deklaratsioonis, millest tingituna oli valesti makstud tollimaks

ja sellelt arvestatav käibemaks. Samuti oli kasutatud kiirvalmistatava kartulipüree osas kaubakoodi

vale lisakoodi (Meursing lisakoodi), mistõttu lisandus tollimaksult arvestatav käibemaks. Lisaks oli

eksitud seitsmes deklaratsioonis transpordikulu arvestamisega.

3. Kauba saaja ja deklarant kasutasid peale kontrollakti väljastamist tollideklaratsioonide

omaalgatusliku muutmise võimalust. Selle alusel kuulus ettevõtetel solidaarselt tasumisele 1 924 461

krooni. 50 tollideklaratsiooni korrigeerimise käigus tekkis ka vajadus 192 660 kroonise tagasimakse

tegemise kauba saajale. Maksukohustuse täitis kogu ulatuses Greal Group OÜ.

4. Maksuhalduri 18.09.2008 intressinõudega nr 13-2.1/29501 kohustati Oksato OÜ-d tasuma

intressi põllumajandustoodete tollimaksult 475 568 krooni, impordi käibemaksult 18 661 krooni,

kinnipeetud tulumaksult 1 kroon, sotsiaalmaksult 2 krooni ning ettevõtte tulumaksult 1 kroon.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

5. Kaebaja selgitab esiteks, et OÜ Greal Group importis tollideklaratsioonide alusel Ukrainast

muuhulgas „Mivina“ kiirnuudleid. Kiirnuudlite kaubakirjelduseks deklareeriti kuivatatud

kiirvalmistatavad makaronisupid kaubakoodiga 2104101090. Maksuhaldur asus kontrollaktis

seisukohale, et OÜ Oksato poolt kaubakoodiga 2104101090 deklareeritud kuivatatud

kiirvalmistatavad makaronsupid oleks pidanud deklareerima kaubakoodiga 1902301090, kuna

kaubale

väljastatud

päritolusertifikaadis

kaubakirjeldusel

puudub

mõiste

„supid“.

Päritolusertifikaadi järgi on kaubakirjelduseks ’“ivina Instant Noodle“ ehk kiirnuudlid. Ukraina

päritolusertifikaadi vorm A lahtrisse 8 oli vastavalt TARICile märgitud rubriigiks 1902. Rubriiki

1902 kuuluvad pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega või täidiseta, muul viisil

toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, cannelloni

jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte. Maksuhaldur leidis ka, et Komisjoni määruse nr 635/2005

„teatavate kaupade klassifitseerimise kohta nomenklatuuris“ kaubakirjelduses on välja toodud, et

toote kaubakoodiks on 19023010, kui toode koosneb eelkeedetud ja kuivatatud nisujahunuudlitest

ja maitseainetest ja vee lisamisel saadakse nuudliroog. Toodet ei saa kvalifitseerida rubriiki 2102,

kuna lisatava vee hulk ei ole piisav supi või puljongi valmistamiseks, vaid annab nuudliroa

omadused.

6. Maksuameti seisukoha kohaselt oleks 50 deklaratsioonis Mivina kiirnuudlite kaubakoodiks

pidanud olema 1902301090. Vale kaubakoodi kasutamise tulemusena kuulus OÜ Greal Group ja

kaebaja poolt solidaarselt juurdetasumisele täiendavalt tollimaksu ja käibemaksu kokku 1 924 461

krooni, millele lisaks kuulus tasumisele intress. Vaidlust ei ole selles, et maksuotsustes nimetatud

tollideklaratsioonides kajastatud kaup kiirnuudlid MIVINA vastab kaubakoodi 1902301090

tunnustele ning oleks pidanud olema deklareeritud just selle kaubakoodiga. Vaidlust ei ole ka selles,

et kaubakoodi 1902301090 rakendamisel kuulusid kohaldamisele kõrgemad maksumäärad ning et

seetõttu tasuti algselt kauba importimisel makse ettenähtust vähem. Sellest tulenevalt ei sea kaebaja

kahtluse alla kontrollaktis sisalduvat maksude korrigeerimise metoodikat ja maksuarvutust ning

seetõttu tasus OÜ Greal Group ka täiendava maksusumma.

7. Kaebaja märgib, et suurt tähtsust omab lisaks eeltoodule ka veel asjaolu, et kaebaja on sama

kaupa Eestisse importinud pika perioodi (mai 2006 – juuni 2007) jooksul, deklareerides selle

kaubakoodi 2104101090 all. Kuni 2007. aasta juunini aktsepteeris toll antud kauba puhul

kaubakoodi 2104101090 kasutamist. 2007. aasta juunis võttis toll seisukoha, et antud kauba puhul

tuleb kasutada teist kaubakoodi ning tolliametnik informeeris sellest kaebajat kaubakoodiga

2104101090 deklaratsiooni esitamisel. Seega oli toll aasta vältel aktsepteerinud kauba importimisel

ühte koodi, kuid muutis seejärel oma seisukohta ning nõudis teise kaubakoodi kasutamist.

Maksuhaldur on korduvalt kontrollinud kontrollaktis viidatud tollideklaratsioone ja sellele lisatud

dokumente enne deklaratsioonide aktsepteerimist, sealhulgas on tollile alati esitatud ka kauba

päritolusertifikaadid. Enne deklaratsioonide aktsepteerimist teostatud dokumentide kontrolli

käigus ei ole maksuhaldur avastanud mingeid puudusi kaubakoodi osas ning on deklaratsioonis

kajastatud kaubakoodi aktsepteerinud õige koodina enam kui aasta vältel.

8. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud intressinõude õigusvastasus seisneb selle vastuolus

maksukohustuslasel tekkinud usalduse ja õiguspärase ootuse põhimõttega. Kaebaja selgitab, et

usaldus maksuhalduri halduspraktika vastu ja õigustatud ootus kaubakoodi deklareerimise

õiguspärasuse osas tekkis eelkõige kolmest asjaolust tulenevalt. Esiteks on OÜ Greal Group

importinud

Ukrainast

sama

kaupa

sama

kaubakoodiga

alates

2006.

aasta

maist,

kusjuures OÜ Greal Group esindajana esitas deklaratsioonid Oksato OÜ. Teiseks aktsepteeris toll

kauba importimisel rohkem kui aastase perioodi jooksul kaubakoodi 2104101090. Perioodil mai

2006 kuni juuni 2007 esitati tollile 50 deklaratsiooni, sealjuures läbisid 40 deklaratsiooni

viiekümnest nn kollase koridori. Seega enne kauba vabastamist ja tollideklaratsiooni

aktsepteerimist teostas toll dokumentide põhjaliku kontrolli. Dokumentide kontrolli käigus esitati

tollile tutvumiseks kõik vajalikud kaupa puudutavad dokumendid, sealhulgas oli tollile iga kord

esitatud kauba päritolusertifikaat (vorm A), kus lahtris 8 oli kauba rubriigina kirjas kood 1902. Kui

maksuhaldur oleks perioodil 2006 mai kuni juuni 2007 nimetatud kauba koodi (2104101090) valeks

pidanud, siis oleks sellise kontrolli käigus maksuhalduril olnud võimalik avastada viga kaubakoodi

osas. Maksuamet käsitles antud kaubakoodi aga antud perioodil õige koodina. Maksuamet

kontrollis viidatud deklaratsioone koos lisadokumentidega aasta vältel ning aktsepteeris kauba

tähistamist kaubakoodiga 2104101090. Alles 2007. aasta suvel muutis toll oma seiskohta ning asus

nõudma, et kauba tähistamiseks kasutataks koodi 1902301090. Kolmandaks on maksuhaldur

vaideotsuses märkinud, et ükski 50 deklaratsioonist ei läbinud tollikontrolli, kuna

tollideklaratsioonide aktsepteerimine toimus automaatset andmetöötlussüsteemi COMPLEX

kasutades ning tollipoolset läbivaatust ei toimunud. Kaebaja leiab, et see väide ei vasta

tegelikkusele, kuivõrd enamus tollideklaratsioone läbis nn kollase koridori, kus tolli poolt teostati

dokumentide kontroll. Seda tõendavad muuhulgas ka väljavõtted deklaratsioonide liikumisest,

milles on kirjas, et on toimunud täiendav kontroll või on märge dokumendid kontrollitud. Kaebaja

selgitab, et intressinõude aluseks olevates tollideklaratsioonides on väidetava vea kaubakoodi osas

seega põhjustanud maksuhalduri halduspraktika ning halduspraktika alusel tekkinud OÜ Oksato

usaldus kaubakoodi õigsuse osas.

9. Kaebuse esitaja tugineb siinkohal ka Riigikohtu halduskolleegiumi 03.05.1999 määrusele

haldusasjas nr 3-3-1-18-99, mis käsitles maksusumma määramist maksuhalduri poolt juba eelnevalt

kontrollitud deklaratsiooni alusel. Erialakirjanduses on nimetatud kohtulahendi põhjal väljendatud

seisukohta, et kui maksuhaldur ei märganud maksudeklaratsioonis viga, mida ta oleks pidanud

deklaratsiooni kontrollimise käigus avastama, siis ei saa hiljem seda viga enam korrigeerida ega

täiendavat maksu määrata. Tollimaksude osas tuleneb ka Riigikohtu halduskolleegiumi 15.03.2004

otsusest nr 3-3-1-7-04 põhimõte, et tollil on õigus korrigeerida tollideklaratsioonis arvutatud ja

aktsepteeritud maksusummat siis, kui ilmneb uus faktiline asjaolu, mis ei olnud deklaratsiooni

aktsepteerimise ajal tollile teada. Halduspraktika või õigusakti tõlgenduse muutust uue asjaoluna

käsitleda ei saa. Riigikohtu lahendis märgitakse muuhulgas, et kui deklarant tegi kõik tema käsutuses

olevad andmed maksu koheseks õigeks määramiseks tollile kättesaadavaks, ning toll määras nende

andmete alusel maksusumma, kuid muudab hiljem oma seisukohta (näiteks kauba

klassifitseerimisreeglite rakendamise osas), siis ei ole tegemist uue asjaoluga, mis võimaldaks

maksusummat korrigeerida. Riigikohtu halduskolleegium leidis, et tegemist ei olnud uue ehk

täiendavalt ilmnenud asjaoluga, mistõttu ei olnud tollil õigust juba määratud maksusummat

korrigeerida.

10. Kaebaja on seisukohal, et antud juhul on tegemist tolli veaga. Tolli eksimus seisneb selles, et

toll ei esitanud pikaajalise impordi käigus mingit vastuväidet kaupade tariifse klassifitseerimise

kohta, kuigi tollil olid selleks võimalused ja kohusetundlikult tegutsenud tolliametnikud oleks

pidanud märkama viga deklaratsioonides. Toll oli enam kui aasta vältel seisukohal, et antud kauba

puhul on koodi 2104101090 kasutamine õige. Toll oleks vastupidise seisukoha korral pidanud vale

kaubakoodi kasutamise avastama kohe nn kollases koridoris dokumente kontrollides.

Deklaratsioonidega koos esitatud kauba päritolusertifikaatidelt nähtus kauba rubriik 1902 ning kui

toll oleks olnud seisukohal, et kauba kood peab olema teine, siis oleks toll selle vea avastanud

dokumentide kontrolli käigus ja teavitanud sellest deklaranti.

11. Kaebajal tekkis ebaõige kaubakoodiga deklareeritud deklaratsioonide aktsepteerimise ja

täiendava kontrolli läbinud deklaratsioonide alusel usaldus maksuhalduri halduspraktika vastu ja

õigustatud ootus kaubakoodi deklareerimise õiguspärasuses. Kuivõrd tegemist oli tolli veaga, siis ei

saa Ühenduse tolliseadustiku (edaspidi ÜTS) art 220 lg 2 punkti b kohaselt ülalviidatud

impordideklaratsioonide järelarvestuskannet teha ning täiendavat maksu tasuda. Kuigi Greal

Group OÜ tasus kontrollaktist tulenevalt täiendava maksusumma, on kaebaja seisukohal, et

nimetatud maksusumma tasumiseks puudus ÜTS art 220 lg 2 punktist b tulenevalt kohustus.

Kuivõrd järelarvestuskande tegemiseks puudus alus, on alusetu arvestada ka intressi ning

intressinõue kuulub tühistamisele.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

12. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja selgitab esiteks, et

ei nõustus kaebaja üldsõnalise väitega, et tollideklaratsioonide osas teostati tollikontroll. Kaubaga

kaasasolevad dokumendid olid tolliametniku poolt pärast tollideklaratsioonide aktsepteerimist läbi

vaadatud, kuid see ei kvalifitseeru veel põhjalikuks tolli poolseks kontrolliks. Maksuhaldur märgib,

et 36 tollideklaratsiooni osas teostati dokumentide läbivaatus ning 14 tollideklaratsiooni ei sattunud

kollasesse koridori ehk neile ei teostatud dokumentide läbivaatust. Tolliametniku poolt

dokumentidele on kantud küll märge „dokumendid kontrollitud“, kuid läbivaatuse eesmärgiks oli

üksnes Meursing lisakoodi või Meursing lisakoodiga saadava soodustuse kontroll. Isegi kui

tolliametnikule ette heita mõningast hooletust dokumendi läbivaatusel, ei muuda see iseenesest tolli

tegevust õigusvastaseks. Deklarandile pidi õige teave igal juhul teada olema, kuna kauba

päritolusertifikaatidel lahtris 8 „origin criterion“ oli kauba rubriigi numbriks 1902. Lisaks oli

deklarandil oluliselt pikema aja vältel võimalik vastavate dokumentidega tutvuda ja tariifset

klassifikatsiooni määrata. Arvestades tolliseaduse (edaspidi TS) §-st 25 lõikest 1 ja §-st 38

tulenevaid kohustusi ning sätestatud vastutust, puuduvad põhjused deklarandi poolt kauba valesti

klassifitseerimiseks. Seega oli tolli tegevus õigusaktist tuleneva maksukohustuse mittekohase

täitmise tuvastamisel õiguspärane, mida ka kaebuse esitaja ise kaebuses möönis. Sellest tulenevalt

puuduvad argumendid intressinõude välistamiseks. OÜ Oksato püüdlus veeretada vastutus tollile

ning seeläbi vabaneda maksuhalduri poolt esitatud intressinõudest ei ole aktsepteeritav ega ka

faktiliste asjaolude pinnalt õigustatud, kuna vale tariifset klassifikatsiooni kasutati teadlikult.

13. Kaebaja märkis, et toll on aktsepteerinud tollideklaratsioonidel olevat tariifset klassifikatsiooni

pika perioodi vältel. Maksuhaldur selgitab, et ei ole pika perioodi vältel aktsepteerinud vale tariifset

klassifikatsiooni ning seda näitab ka koostatud kontrollakt. Kontrollaktis on kirjeldatud põhjusi,

miks ei saa lugeda maksukohustust korrektselt täidetuks. Lisaks on OÜ Oksato kaebuse

põhiargumendina leidnud, et tegemist on tolliveaga ning põhjendanud, et tolliametnik on andnud

dokumentidele kooskõlastuse ning sellest tulenevalt ei oleks äriühing pidanud teisiti käituma.

Tollivea osas on vastustaja seisukohalt, et rakendamisele ei kuulu ÜTS artikli 220 lõige 2. ÜTS

artikli 220 lõike 2 eesmärk on kaitsta heauskse võlgniku seadusjärgset usaldust nende tegurite vastu,

millest lähtuvalt langetatakse otsus tollimaksu tasumise või mittetasumise kohta. Tollimaksu

summa kohta ei tehta järelarvestuskannet juhul, kui esinevad kolm kumuleerivat tingimust:

tollimaksu summa kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli vea tõttu, seda viga ei oleks olnud

võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul vaatamata professionaalsetele kogemustele ja

vilumusele, mida talt eeldatakse ning see isik käitus heauskselt ja isik järgis kõiki tollideklaratsiooni

kohta käivaid sätteid. Sisuliselt peavad esinema kõik kolm tingimust, et täiendava maksusumma

kohta ei tehtaks arvestuskannet. Formaalselt võib rääkida esimese tingimuse täitumisest, kuid

sisuliselt tolliviga siiski ei esine. Tolliviga saab seisneda peamiselt tolli aktiivses tegevuses, millega

on jäetud puudused tuvastamata ning üksikutel juhtumitel ka tolli tegevusetuses. Aktiivne tegevus

seisnes dokumentide läbivaatuses, mille tulemusel ei tuvastatud vale tariifset kvalifikatsiooni. Samas

ei olnud vale tariifse klassifikatsiooni tuvastamine dokumendi läbivaatuse eesmärk, vaid eesmärgiks

oli Meursing lisakoodi kontroll. Samas tuleb möönda, et järelkontrollis leidis tuvastamist, et ka

deklareeritud Meursing lisakood osutus valeks. Siiski ei ole sellist viga võimalik dokumentide

kontrollis avastada, kui kauba suhtes kohaldatakse lisakoodi, mis on samamoodi kasutatavad nagu

olid OÜ Oksato poolt esialgselt deklareeritud. Dokumentide läbivaatus ei saa üldjuhul kesta

ajaliselt väga pikalt, seda ei võimalda juba üksnes dokumentide läbivaatusele suunatud deklareeritud

kaupade maht. Viga selgitati aga välja mitu kuud kestnud järelkontrolli menetluses. Maksuhaldur on

seisukohal, et dokumendi läbivaatus, mille tulemusel ei avastata puudusi, ei ole veel iseenesest

selline tolli tegevus, mis täidaks sisuliselt tollivea regulatsiooni.

14. Maksuhaldur on samuti seisukohal, et isegi kui lugeda tollivea regulatsiooni esimene eeldus

täidetuks, oleks OÜ Oksato pidanud oma vea avastama lähtuvalt professionaalsetest kogemustest

ja vilumusest ning deklareerima päritolusertifikaadil sisalduvast infost lähtuvalt kaup tariifselt

õigesti. Tegemist on siiski tolli deklarandiga ja puuduvad mistahes objektiivsed põhjendused, miks

OÜ Oksato ei määranud või ei suutnud määrata õigesti kauba klassifikatsiooni. Tariifse

klassifikatsiooni määramine on deklarandi majandus- ja kutsetegevuse igapäevane osa, arvestades

ka lisaks, et päritolusertifikaatidel on kaupade klassifitseerimise korrektne rubriik 1902 välja

toodud. Kaebajal ei ole võimalik tugineda ka heausksusele, sest deklarant peab kauba

klassifitseerimisel lähtuma kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi KN) klassifitseerimise

üldreeglitest, harmoniseeritud süsteemi (edaspidi HS) selgitavatest märkustest (edaspidi HSSM)

ning KN selgitavatest märkustest. Majandus- ja kutsetegevuses deklarandina tegutsedes rakendab

isik sellist oskusteavet igapäevaselt, mistõttu ei saa kaebaja väita, et ei teadnud, osanud või

õigusaktides sisalduv teave oli puudulik.

15. Kaebajal ei ole võimalik ka väita, et nad ei tea, mida kujutab endast päritolusertifikaadil sisalduv

teave. Kaebaja ei ole esitanud põhjusi, miks ta kauba esialgselt selliselt deklareeris, samas nõustudes

kaebuses maksuhalduri poolt kontrollaktis tuvastatuga. Tingimuse, et isik on käitunud heauskselt ja

järginud kõiki tollideklaratsiooni kohta käivaid sätteid, alla kuulub ka isiku poolt tollideklaratsiooni

käigus kõigi tolliprotseduuri õigeks kohaldamiseks vajalike andmete esitamine, sh ka korrektse

tariifse

klassifikatsiooni.

Seega

ei

ole

isik

täitnud

tollieeskirjades

ettenähtud

kõiki

tollideklaratsiooniga seonduvaid tingimusi, andes kauba iseloomust tulenevaks korrektseks

deklareerimiseks

tollile

deklaratsioonil

vähem

informatsiooni

või

teadlikult

esitades

valeinformatsiooni. Seega on tolli vea regulatsiooni viimane tingimus täitmata. Vastavat

regulatsiooni on analüüsitud ka Euroopa Kohtu otsuse asjas C-251/00 Ilumitrónica punktis 38.

16. Vastustaja lisab, et tollivea regulatsioonile tuginemine on võimalik üksnes põhimaksu osas

peetavas vaidluses. Hetkel sellist vaidlust ei esine, kuna nii kauba saaja ega deklarant ei ole leidnud,

et kontrollaktiga tuvastatud maksusumma oleks olnud alusetu. Seda kinnitab ka fakt, et

maksuotsuseni ei jõutud ning isikud otsustasid korrigeerida deklaratsioonid kontrollakti alusel. Igati

põhjendatud on ka maksuhalduri poolt intressinõude esitamine maksukohustusega viivituses oldud

aja eest, kuna õigeks võeti täiendav maksukohustus. Intressinõude esitas maksuhaldur OÜ-le

Oksato, sest põhivõla tasus Greal Group OÜ.

17. Intressi osas on Euroopa Kohus asja C-91/02 Hannl + Hofstetter Internationale Spedition

GmbH otsuse punktides 22 ja 23 märkinud, et kui ettenähtud ajaperioodis ei ole maksusumma

õigeaegselt tasutud, tuleb arvestada intressi. Tulenevalt ÜTS artiklist 232 võib tolliasutus loobuda

intressivõla sissenõudmisest kolmel sätestatud juhul. Esiteks juhul, kui intressivõla sissenõudmine

võib võlgnikule põhjustada tõsiseid majanduslikke ja sotsiaalseid raskuseid. Teiseks juhul, kui

maksukohustuslasele pandud määratud intressi summa ei ületa komiteemenetluse raames

kehtestatud määra (sellist määra teadaolevalt ei ole hetkel kehtestatud). Kolmandaks kui tollimaksu

võlgnevus maksukohustuslase poolt täidetakse 5 päeva jooksul enne täidetava maksukohustuse

aegumist. Ühenduse õigusega on jäetud ka riiklikele tolliasutustele pädevus määrata

miinimumtähtaegu

intresside

arvestamiseks

ning

määrata

tasumisele

kuuluva

viivise

miinimumsumma. Kuna ühenduse õigusest tuleneb seega üksnes kohustus intressi arvestamiseks,

kuid ei ole seda konkretiseeritud, on vaja lähtuda maksukorralduse seadusega kehtestatud intressi

regulatsioonist.

18. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 31 lõike 1 punktist 5 tuleneb maksukohustuslase

kohustus tasuda intressi. MKS § 115 lõikest 1 tulenevalt on maksukohustuslane kohustatud

arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates

päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või

tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Kuivõrd OÜ Oksato deklareeris esialgselt

ettenähtust väiksema maksusumma ning ei täitnud seega kogu kaubal lasuvat maksukohustust

kauba vabasse ringlusesse lubamise hetkel, tekkis tollivõlg. Maksuhaldur rõhutab, et ei ole jätnud

arvestamata ka MKS § 119 lõikest 5 tulenevaid asjaolusid. Isikule ei ole maksuhalduri poolt antud

kirjalikult eksitavat või valet teavet, mistõttu oleks isik ettenähtust vähem maksu deklareerinud.

Isegi kui arvestada, et tolliandmetöötlussüsteemis eksisteerib kirjalik taasesitatav informatsioon

ning seeläbi on isik saanud tagasiside, et tema tariifne klassifikatsioon on tolli poolt aktsepteeritud,

tuleb arvestada deklarandi teadmist. OÜ Oksato oli tollideklaratsioonide esitamisel teadlik, et teave

on vale ning see nähtub juba ainuüksi kauba päritolusertifikaatidelt. Vastava asjaolu on toonud

välja ka OÜ Oksato kaebuses. Maksuhaldur märgib täiendavalt, et tolliametniku poolne dokumendi

läbivaatus ja rikkumise mitteavastamine ei ole intressikohustusest vabanemise alus kehtiva õigusliku

regulatsiooni alusel. Seega on põhjendamatu OÜ Oksato seisukoht, et toll on mingil viisil teadlikult

aktsepteerinud äriühingu poolt deklareeritud valeandmeid. Seda tõestab ka fakt, et üksikasjaliku

järelkontrollimenetluse käigus tuvastati korrektne kaupade klassifikatsioon, mida ei vaidlustanud

kauba saaja ega deklarant.

19. Maksuhaldur ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et toll muutis seisukohta tariifse

klassifikatsiooni osas tagantjärele. Toll lähtus OÜ Oksato poolt deklaratsioonidel kajastatust ja

asjaolust, et TS § 25 lõike 1 kohaselt määrab vastavalt õigusaktidele kauba tariifse klassifikatsiooni

deklarant. Lähtuvalt TS §-st 38 vastutavad deklarant ja kaudse esindamise korral ka isik, kelle eest

tollideklaratsiooni esitati, deklareeritud andmete täielikkuse ja õigsuse ning esitatud dokumentide

autentsuse eest, samuti kauba tollideklaratsioonil vastavuse eest. Arvestada tuleb ka asjaolu, et vale

tariifse klassifikatsiooni määramine ja kajastamine tollideklaratsioonides muudab deklarandi ning

kauba saaja automaatselt võlgnikeks ÜTS artikli 201 lõike 3 tähenduses. Seega lähtudes

õigusaktides sätestatud kõrgetest hoolsus- ja vastutuskriteeriumitest suhtub toll usalduslikult

deklarantide deklareeritusse, sest oma majandus- ning kutsetegevuse tõttu on nad kahtlemata kursis

tollialase õigusliku regulatsiooniga ning enesel lasuva vastutusega. Deklarandi kohustuste täitmata

jätmine toob tingimusteta kaasa vastutuse ning täiendava maksukohustuse juhul, kui andmete

deklareerimisega on põhjustatud nõutust väiksem maksukohustuse täitmine. Seega kui toll on

lähtunud deklarandi määratud tariifsest klassifikatsioonist, ei saa olla tegemist olukorraga, kus toll

omab juba varem kujundatud seisukohta, mida ta siis väidetavalt hiljem muutnud on. Üksikasjaliku

seisukoha kujundab toll tariifse klassifikatsiooni osas üksnes järelkontrollimenetluses, mille kestel

on ajalises mõõtmes võimalik üksikasjalikult välja selgitada tariifset klassifikatsiooni puudutavad

üksikasjad. Maksuhaldur peab vajalikuks toonitada, et just järelkontrollimenetluses selgitati välja

kaebaja deklareeritud kaupadega seonduv. Menetlus tollideklaratsioonide osas kestis üle nelja ja

poole kuu ja lõppes 30.06.2008 kontrollakti nr 12-3/528 andmisega. Alles kontrollakti andmise

hetkest võib rääkida tolli kujundatud seisukohast.

20. Vastustaja leiab, et OÜ-l Oksato ei saanud tekkida õiguspärast ootust tolli tegevusest. Teadlik

vale tariifse klassifikatsiooni ning Meursing lisakoodide kasutamine ei saa isikule tekitada

õiguspärast ootust isegi juhul, kui esmasel dokumentide läbivaatusel toll seda ei avasta.

Maksuhaldur kordab, et deklarandi ja kaubasaaja kõrge vastusastme tõttu suhtutakse nende poolt

deklareeritud andmetesse usalduslikult, sest vale tariifse klassifikatsiooni kasutamine toob kaasa

isikute vastutuse. Maksuhaldur ei saa hoolitseda igakülgselt selle eest, et isikud täidaksid iga kord

tollideklaratsiooni korrektselt ning seetõttu on sätestatud ka asjaomaste isikute kõrgendatud

vastutus. Samas on asjaolude spetsiifilisuse tõttu vastavasisuliste rikkumiste tuvastamine reeglina

võimalik üksnes järelkontrollimenetluses. Siinjuures ei ole asjakohased kaebaja viidatud Riigikohtu

seisukohad, kuna neis ei ole arvestatud alates 01.05.2004 kehtiva uue õigusliku regulatsiooniga

(Euroopa Ühenduse õigus) siseriikliku õiguse kõrval.

21. Riigikohus on lahendi 3-3-1-66-05 punktides 16 kuni 19 analüüsinud tolliveaga seonduvat

lähtuvalt ühenduse kohtupraktikas kujundatud seisukohtadest. Arvestades Euroopa Kohtu

praktikat, tuleb sellistel juhtudel kaaluda, kas täidetud on kolm kumuleeruvat tingimust: toll tegi

vea, võlgniku kutsealaseid kogemusi ja kohusetundlikkust arvestades ei olnud võimalik seda viga

avastada ning võlgnik järgis kõiki kehtivaid õigusakte. Usalduse kaitse ja õiguspärase ootuse osas

on Riigikohus lahendi 3-3-1-66-05 punktis 14 väljendanud, et deklaratsiooni aktsepteerimine ei ole

veel iseenesest maksuotsus. Selle alusel ei saa deklarandil tekkida usalduse kaitset ega õiguspärast

ootust või tähendaks, et toll ei võiks aktsepteeritud deklaratsiooni enam kontrollida, täpsustusi

nõuda või deklaratsiooni muuta. Sellist seisukohta toetab ka analoogiline Euroopa Kohtu praktika,

näiteks on see välja toodud liidetud kohtuasjade C-153/94 ja C-204/94 (Faroe Seafood) otsuse

punktis 93. Euroopa Kohus on viidatud kohtuasjas ka märkinud, et proportsionaalsuse põhimõte

ja ettevõtja õigus omandile ei saa takistada pädevat asutuse õigust teostada järelkontrolli.

Järelkontroll ei riku proportsionaalsuse põhimõtet isegi siis, kui makse, mida nõutakse ei ole

importijal enam võimalik toodete müümisel arvestada. Tegemist on professionaalse ettevõtja

riskiga, millega tal tuleb arvestada. Euroopa Kohus on määruses asjas C-299/98 (CPL Imperial)

märkinud, et vastutav isik (isegi heausklik importija) ei saa toetuda ka õiguspärase ootuse

põhimõtte rikkumisele, sest temal kui ettevõtjal on kohustus võtta kõik vajalikud meetmed, et

vähendada oma lepingulistes suhetes riske, mis on seotud võimaliku tollipoolse järelkontrolliga.

Vastustaja märgib, et kuigi maksuotsuseni maksumenetluses ei jõutud, on viidatud Riigikohtu

lahendis väljendatud seisukohad laiendatavad ka OÜ Oksato menetluse asjaoludele. Eeltoodust

tulenevalt palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

22. Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus

on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.

23. Kaebuse esitajaks on tollimaakler (deklarant), kes vastutab juurdemääratud maksu osas

solidaarselt kauba saajaga. Haldusasja esemeks on intressinõue. Kauba saaja on juurdemääratud

maksu põhiosa tasunud ja ei kauba saaja ega deklarant põhimaksu määramist vaidlustanud ei ole.

Põhimaksuvõlg on kauba saaja poolt ka tasutud. Haldusasjas ei ole poolte vahel vaidlust sellest, et

kiirnuudlid oleks pidanud olema deklareeritud teise kaubakoodiga. Vale kaubakoodi kasutati 50

deklaratsioonis, mis tingis hiljem tollimaksu ja käibemaksu juurdemääramise. Samuti kasutati

kiirvalmistatava kartulipüree osas kaubakoodi vale lisakoodi (Meursing lisakoodi), mistõttu lisandus

tollimaksult arvestatav käibemaks. Lisaks oli eksitud seitsmes deklaratsioonis transpordikulu

arvestamisega. Viimatinimetatud asjaolusid kaebaja ei vaidlusta.

24. Kaebuse esitaja on käesolevaga vaidlustanud põhimaksult arvestatud intressi. Käesolevas asjas

on vaidlus selle üle, kas maksukohustuslasel sai tekkida usaldus ja õiguspärane ootus tuginedes

teostatud tollikontrollidele ning kas tegemist oli tolli veaga. Kaebaja leiab, et ehkki ta ei

vaidlustanud põhimaksuvõlga, võib ta samadel argumentidel vaidlustada intressinõuet.

25. Kaebaja märgib, et määrav on asjaolu, et kaebaja on sama kaupa Eestisse importinud pika

perioodi (mai 2006 – juuni 2007) jooksul, deklareerides selle kaubakoodi 2104101090 all. Kuni

2007. aasta juunini aktsepteeris toll antud kauba puhul kaubakoodi 2104101090 kasutamist. 2007.

aasta juunis võttis toll seisukoha, et antud kauba puhul tuleb kasutada teist kaubakoodi ning

tolliametnik informeeris sellest kaebajat kaubakoodiga 2104101090 deklaratsiooni esitamisel.

Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud intressinõude õigusvastasus seisneb selle vastuolus

maksukohustuslasel tekkinud usalduse ja õiguspärase ootuse põhimõttega. Kaebajal leiab, et tal

tekkis ebaõige kaubakoodiga deklareeritud deklaratsioonide aktsepteerimise ja täiendava kontrolli

läbinud deklaratsioonide alusel usaldus maksuhalduri halduspraktika vastu ja õigustatud ootus

kaubakoodi deklareerimise õiguspärasuses. Kuivõrd kaebaja hinnangul oli tegemist tolli veaga, siis

ei saa Ühenduse tolliseadustiku (edaspidi ÜTS) art 220 lg 2 punkti b kohaselt ülalviidatud

impordideklaratsioonide järelarvestuskannet teha ning täiendavat maksu tasuda. Kuigi Greal

Group OÜ tasus kontrollaktist tulenevalt täiendava maksusumma, on kaebaja seisukohal, et

nimetatud maksusumma tasumiseks puudus ÜTS art 220 lg 2 punktist b tulenevalt kohustus.

Kuivõrd järelarvestuskande tegemiseks puudus alus, on alusetu arvestada ka intressi ning

intressinõue kuulub tühistamisele.

26. Euroopa Nõukogu 12.10.1992 määruse nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse

tolliseadustik (ÜTS), art 78 lõikes 3 sätestatakse, et kui tollideklaratsiooni kontrollimine või

tollivormistusjärgne läbivaatamine näitab, et asjaomaseid tolliprotseduure reguleerivaid sätteid on

kohaldatud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel, võtab toll kooskõlas ettenähtud sätetega olukorra

lahendamiseks vajalikud meetmed, arvestades tema käsutuses olevat uut teavet. ÜTS art 220 lg-s 1

sätestatakse, et kui tollivõlast tuleneva maksusumma kohta ei ole arvestuskannet tehtud või kanne

on tehtud tollivõla tekkimisel seaduse alusel tasumisele kuuluva tollimaksu summast väiksema

summa kohta, tehakse tasumisele kuuluva või tasuda jääva tollimaksu summa kohta arvestuskanne

kahe päeva jooksul alates kuupäevast, kui toll olukorrast teada saab, ning kui tollil on võimalik

tollivõla tekkimisel tasumisele kuuluv maksusumma välja arvutada ja võlgnik määrata

(järelarvestuskanne). ÜTS art 220 lg 2 p-s "b" sätestatakse, milliste tingimuste esinemisel pole tollil

võimalik järelarvestuskannet teha.

27. Tolliseaduse § 49 lg 2 alusel on rahandusminister kehtestanud 02.05.2006 määruse nr 32

„Pärast kauba vabastamist tollideklaratsioonis muudatuste tegemise ja tollideklaratsiooni kehtetuks

tunnistamise juhised“ (edaspidi rahandusministri määrus) mille § 2 lg 1 sätestab, et pärast kauba

vabastamist tollideklaratsiooni muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks esitab deklarant (kaudse

esindamise korral deklarant või esindatav), sellekohase kirjaliku taotluse kas omal algatusel või

määruse §-s 7 nimetatud teatise alusel.

28. 30.06.2008 kontrollaktiga nr 12-3/528 ning selle 15.08.2008 täpsustusega nr 12-3/528-1

tuvastas Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus vale kaubakoodi kasutamisest tekkinud

maksuvõla. Kauba saaja ei vaielnud kontrollaktis tehtud järeldustele vastu ja tasus vähemtasutud

impordi- ja tollimaksu.

29. Riigikohus on väga sarnast temaatikat käsitlenud 15.04.2009 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-6-09.

Ka nimetatud haldusasjas tuvastas maksuhaldur, et vähemmaksed tekkisid kauba deklareerimisel

vale kaubakoodiga. Asjas ei olnud vaidlust selle üle, et ebaõige kaubakoodi kasutamine tingis

maksumaksja jaoks väiksema maksukohustuse. Vaidlus ei seisnenud niivõrd selles, kas mõne

konkreetse deklaratsiooni suhtes on teostatud järelkontrolli või kas on tuvastatud tolli eksimus

kindlate deklaratsioonidega seoses. Vaieldi eelkõige selle üle, kas pikaajalise ja mahuka impordi

puhul tulnuks tolliasutusel ebaõige kaubakood avastada oluliselt varem ning kas väära koodi

aktsepteerimine pikkajalise ja mahuka impordi puhul sai luua võlgniku jaoks kaitstava usalduse, et

deklaratsioonides kasutatud kood on õige.

30. Riigikohus märkis, et ÜTS art 220 lg 2 p "b" kohaselt ei tehta järelarvestuskannet, kui

tasumisele kuuluva tollimaksu summa kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli vea tõttu, mida ei

oleks olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt ja järgis kõiki

kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta. Nii viidatud lahendis kui ka käesolevas haldusasjas on

vaidlus selle üle, kas esinesid järelarvestuskannet välistavad tingimused või oli maksuhalduril siiski

alus maksu määramiseks. Tuginedes Euroopa Kohtu asjakohasele praktikale, leidis Riigikohus

10.05.2006 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-66-05, et ÜTS art 220 lg 2 sätestab ammendava loetelu

juhtudest, mil tasumisele kuuluva maksusumma kohta järelarvestuskannet ei tehta. ÜTS art 220 lg 2

p-s "b" märgitud aluse rakendamisel tuleb kaaluda, kas on täidetud kõik selles sättes nimetatud

kumuleeruvad tingimused: toll tegi vea; arvestades võlgniku kutsealaseid kogemusi ja

kohusetundlikkust, ei olnud tal võimalik seda viga avastada; võlgnik järgis kõiki kehtivaid õigusakte

(vt ka Euroopa Kohtu 12.07.1989 otsus asjas 161/88: Binder; EKL 1989, lk 2415, 16.07.1992 otsus

asjas C-187/91: Belovo, EKL 1992, lk I-04937; 14.05.1996 liidetud otsus asjades C-153/94 ja C-

204/94: Faroe Seafood; EKL 1996. lk I-2465, 14.11.2002 otsus asjas C-251/00: Ilumitrónica, EKL

2002, lk I-10433; 03.03.2005 otsus asjas C-499/03P: Biegi Nahrungsmittel). Kui need tingimused on

täidetud, siis tollivormistusjärgset sissenõudmist ei tehta (Euroopa Kohtu 27.06.1991 otsus asjas C-

348/89: Mecanarte; EKL 1991, lk I-3277, p 12). Veel rõhutas kolleegium otsuses haldusasjas nr 3-3-

1-66-05, et seda, kas loetletud tingimused on täidetud, otsustab siseriiklik kohus (vt ka Euroopa

Kohtu 12.12.1996 otsus asjas C-38/95: Ministero delle Finanze vs. Foods Import Srl, EKL 1996, lk I-

06543, p 32).

31. Ka praegusel juhul on vaidlus põhiliselt selles, kas esines tolli viga ja kas selle esinemise korral

oli deklarandil viga võimalik avastada. Seega tuleb kõigepealt välja selgitada tolli vea olemasolu.

Riigikohus märkis selles osas 15.04.2009 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-6-09 järgmist: Viga võis

seisneda selles, et pädevad tolliametnikud ei olnud piisavalt hoolikad deklaratsioonide ja nende

juurde kuuluvate dokumentide kontrollimisel, mille käigus pidanuks selguma, kas imporditav kaup

on deklareeritud õige kaubakoodiga. Ka Euroopa Komisjoni teabedokument ÜTS artikli 220 lõike

2 punkti "b" kohaldamise kohta näeb ette, et tolli veaks selle sätte tähenduses võib olla tolli poolt

vastuväidete mitteesitamine pika ajavahemiku jooksul ja suures mahus esitatud ebakorrektsete

tollideklaratsioonide puhul, kui deklaratsioonides esitatud andmed võimaldavad tuvastada, et need

deklaratsioonid ei ole korrektsed. Mõisted "pikaajaline", "suur maht" ja "vastuväited" tuleb

töödokumendi kohaselt igal konkreetsel juhul eraldi määratleda.

32. Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-66-05 ja selles osundatud Euroopa Kohtu

lahendites on rõhutatud, et vea olemasolu hindamiseks on oluline arvestada vea olemust,

asjaomaste õigusnormide keerukust või lihtsust ja ajavahemikku, mille jooksul tolli ebaõige

käitumine

jätkus.

Kauba

tariifse

klassifitseerimisega

seotud

vigade

mitteavastamist

tollideklaratsioonide aktsepteerimisel on tolli veaks peetud olukorras, kus toll on vale koodiga

deklaratsioone aktsepteerinud pika aja vältel suuremahulise impordi puhul (Euroopa Kohtu

01.04.1993 otsus asjas C-250/91: Hewlett Pacard, EKL 1993, lk I-1819, ja 22.10.1987 otsus asjas

314/85: Foto-Frost, EKL 1987, lk 4199).

33. 15.04.2009 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-6-09 rõhutas Riigikohus, et kauba deklaratsiooni

aktsepteerimine ei ole tähenduselt maksuotsus ning selle alusel ei saa deklarandil tekkida usalduse

kaitset ega õiguspärast ootust, et toll ei võiks aktsepteeritud deklaratsiooni kontrollida, täpsustusi

nõuda või deklaratsiooni muuta (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-66-05).

Ebaõige kaubakoodi kasutamise mitteavastamist kauba deklareerimise etapis ei saa iseenesest

pidada tolli eksimuseks. Tolli vea olemasolu väljaselgitamisel on oluline, kas väära koodi

kasutamine pidi tolliasutuse jaoks selguma edaspidise kontrollimise käigus. Selleks on oluline

hinnata läbiviidud kontrolli ulatust ja eesmärki. Halduskohtu hinnangul on sama olukorraga

tegemist ka käesolevas haldusasjas.

34. Deklaratsioonide juurde kuuluv dokumentatsioon sisaldab Technocom Corporation arveid OÜ

Greal Group’ile, milles järjekindlalt kajastati, et toodeteks on „Mivina“ kiirnuudlid (instant noodles ja

fast-cooking noodles). Seega võimaldasid deklaratsioonidega kaasnevad dokumendid võrrelda arvetel

kajastatud toodete kirjelduse vastavust deklaratsioonis märgitud koodile.

35. Osade deklaratsioonide puhul viidi vaidlusalusel perioodil läbi nn kollase koridori kontrolle.

Kontrolli läbinud deklaratsioonidel on tempel "Dokumendid kontrollitud". Seega viitab nn kollase

koridori ehk süvendatud kontrolli teostamine sellele, et kontrolliti õigusaktides nõutud

dokumentide olemasolu ja dokumentide deklaratsioonidele vastavust, sealhulgas pidi olema

hõlmatud ka arvetel kirjeldatud kauba vastavuse väljaselgitamine deklaratsioonides märgitud

koodidele.

36. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus teostas juunis 2008 kontrolli OÜ Oksato

poolt

Greal

Grupp

OÜ

eest

ajavahemikul

15.05.2006

kuni

04.03.2008

esitatud

impordideklaratsioonide kohta, eesmärgiga kontrollida tollimaksu ja käibemaksu tasumise õigusust.

Kontrolli tulemuste kohta vormistas maksuhaldur 30.06.2008 kontrollakti nr 12-3/528 ning

15.08.2008 selle täpsustuse nr 12-3/528-1. Kontrollakti kohaselt kasutati kiirnuudlite

klassifitseerimisel vale kaubakoodi 50 deklaratsioonis, millest tingituna oli valesti makstud tollimaks

ja sellelt arvestatav käibemaks. Samuti oli kasutatud kiirvalmistatava kartulipüree osas kaubakoodi

vale lisakoodi (Meursing lisakoodi), mistõttu lisandus tollimaksult arvestatav käibemaks. Lisaks oli

eksitud seitsmes deklaratsioonis transpordikulu arvestamisega.

37. Arvestades lisaks impordi kestusele ja mahukusele ka aktsepteeritud deklaratsioonide hulka

ning läbiviidud kontrolli ulatust ja vaidluse puudumist asjassepuutuvate normide mõistmisel, leidis

Riigikohus asjas nr 3-3-1-6-09, et kaubakoodi ekslikkuse mitteavastamine mahuka ja pikaajalise

impordi puhul on praegusel juhul mõistetav tolli veana ÜTS art 220 lg 2 p "b" tähenduses. Jällegi

on sama olukorraga tegemist siin: kollase koridori läbis kaebaja seisukoha järgi 40 ja vastustaja

seisukoha järgi 36 deklaratsiooni. Täpne arv ei ole siinkohal isegi oluline, tähtis on proportsioon:

ligikaudu 4/5 deklaratsioonides korral kontrolliti dokumente.

38. Riigikohus lisas aga, et ainuüksi tolli selline viga ei pruugi kaasa tuua veel võlgniku vabanemist

maksu tasumisest. ÜTS art 220 lg 2 p-s "b" sätestatud tingimuste kohaselt tuleb järgnevalt välja

selgitada, kas heauskselt käituval võlgnikul oli võimalik tolli viga avastada. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt, millele on viidatud ka Riigikohtu otsuses haldusasjas nr 3-3-1-66-05, on vea

avastamisvõimaluste

hindamisel

oluline

arvestada

võlgniku

kutsealaseid

kogemusi

ja

kohusetundlikkust, samuti vea olemust ning seda, kas kohaldatav norm oli selge. Võlgniku

professionaalsete teadmiste ja kogemuste hindamisel tuleb Riigikohtu seisukoha järgi arvestada, kui

kaua on võlgnik sellel alal tegutsenud ning kas ta on varem sarnaseid tehinguid sooritanud (eelpool

viidatud Euroopa Kohtu lahend asjas C-187/91: Belovo). Samavõrd, kui Riigikohus pidas tolli vea

kindlakstegemisel oluliseks, et toll ei suutnud ebaõiget kaubakoodi avastada pikaajalise ja mahuka

impordi puhul, tuleb impordi kestust ja mahtu oluliseks pidada ka kaebuse esitaja enda erialase

kogemuse hindamisel. Neid kriteeriume silmas pidades tuleb kaubasaaja OÜ Greal Group osas

tuvastatud asjaoludest lähtuvalt pidada kogenud ettevõtjaks, kes on samasse kaubagruppi kuuluvaid

kaupu importinud pikema aja jooksul. Seega ei ole kahtlust, et kaebaja oli kogenud ettevõtja, kes

piisava hoolikuse juures oleks pidanud tolli viga tähele panema.

39. Riigikohtu halduskolleegium on varasemalt rõhutanud (vt otsus haldusasjas nr 3-3-1-66-05,

p 12), et importija hoolsuse hindamise seisukohast tuleb eristada juhtumeid, kus kaupade importija

eest täidab deklaratsioone isik, kes omab kutsealaseid teadmisi ja kogemusi deklareerimise

valdkonnas. Näiteks ei õigusta ebaõigete andmete esitamist muutused õigusaktides ja nende

kohaldamise praktika puudumine iseäranis neil juhtudel, kui deklaratsioone täitis deklareerimisel

kogemusi ja teadmisi omav isik (professionaalne tolliagent). Kauba importija OÜ Greal Group on

vaidlusaluste deklaratsioonide esitamisel kasutanud sellise asjatundliku isiku – kaebuse esitaja

Oksato OÜ - abi. OO-l Greal Group oleks vaidlustatud intressinõude osas iseseisev kaebeõigus,

kuid tema seda kasutanud ei ole. Edasi on Riigikohus asjas nr 3-3-1-6-09 leidnud, et sellise

äriühingu või esindaja puhul, kes osutab teenust kauba importijate abistamiseks tollivormistuste

läbiviimisel, tuleb tavalisest impordiga tegelevast äriühingust veelgi enam eeldada hoolsust tollile

esitatavate andmete õigsuse eelneval kontrollimisel, sh õigete kaubakoodide väljaselgitamisel. Täites

deklareerimiskohustust impordiga tegeleva äriühingu eest, ei saanud tollivormistustele

spetsialiseerunud

ettevõtja

tugineda

pelgalt

teise

äripartneri

poolt

kauba

lähteriigis

ekspordideklaratsioonis märgitud koodile ilma selle õigsust asjakohastest õigusaktidest

kontrollimata.

40. Kohus leiab, et tegemist polnud kaubaga, mille õige klassifitseerimine kirjelduse alusel olnuks

keerukas. ÜTS art 220 lg 2 p-s "b" rõhutatakse võlgniku tegutsemise heausksust. Heas usus

tegutsemine tähendab muu hulgas ka seda, et ettevõtja peab ise küsima tollilt abi ja teavet (vt ka

eelpool viidatud Euroopa Kohtu otsus liidetud asjades C-153/94 ja C-204/94: Faroe Seafood). ÜTS

art 11 lg 1 kohaselt võib iga isik taotleda tollilt teavet tollialaste õigusaktide kohaldamise kohta.

Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks kohaldatava kaubakoodi õigsuses

veendumiseks sellist võimalust kasutanud. Korduvalt viidatud 15.04.2009 otsuses haldusasjas nr 3-

3-1-6-09 leidis Riigikohus, et kaebuse esitaja piisava hoolikuse ja heausksuse korral oleks tal olnud

võimalik tolli viga avastada. Seega pole täidetud ÜTS art 220 lg 2 p-s "b" nimetatud teine tingimus.

Halduskohus leiab sama ka antud haldusasjas. Järelarvestuskande tegemine on välistatud vaid juhul,

kui esinevad kõik ÜTS art 220 lg 2 p-s "b" nimetatud tingimused. Praegusel juhul pole vähemalt

üks tingimustest täidetud, st kaebuse esitajal oleks heauskse käitumise korral olnud võimalik tolli

viga avastada.

41. Eeltoodust tulenevalt oli maksuhalduril õigus nõuda sisse maksmata jäänud tolli- ja käibemaksu

ning ka intressi. MKS § 31 lõike 1 punktist 5 tuleneb maksukohustuslase kohustus tasuda intressi.

MKS § 115 lõikest 1 tulenevalt on maksukohustuslane kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks

tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil

maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane

kaasa arvatud. Kuivõrd Oksato OÜ deklareeris esialgselt ettenähtust väiksema maksusumma ning

ei täitnud seega kogu kaubal lasuvat maksukohustust kauba vabasse ringlusesse lubamise hetkel,

tekkis tollivõlg. Seejuures on oluline, et intressi arvestamine ja selle tasumise kohustus ei ole mingil

juhul karistuslik meede ega sõltu maksumaksja kas hea- või pahausksusest. Intressi arvestatakse

kõikidel juhtudel kui maksumaksja jääb maksukohutuse täitmisega viivitusse.

42. Tulenevalt ÜTS artiklist 232 võib tolliasutus loobuda intressivõla sissenõudmisest kolmel

sätestatud juhul. Esiteks juhul, kui intressivõla sissenõudmine võib võlgnikule põhjustada tõsiseid

majanduslikke ja sotsiaalseid raskusi. Teiseks juhul, kui maksukohustuslasele pandud määratud

intressi summa ei ületa komiteemenetluse raames kehtestatud määra (sellist määra teadaolevalt ei

ole hetkel kehtestatud). Kolmandaks kui tollimaksu võlgnevus maksukohustuslase poolt täidetakse

5 päeva jooksul enne täidetava maksukohustuse aegumist. Ühenduse õigusega on jäetud ka

riiklikele tolliasutustele pädevus määrata miinimumtähtaegu intresside arvestamiseks ning määrata

tasumisele kuuluva viivise miinimumsumma. Kuna ühenduse õigusest tuleneb seega üksnes

kohustus intressi arvestamiseks, kuid ei ole seda konkretiseeritud, on vaja lähtuda maksukorralduse

seadusega kehtestatud intressi regulatsioonist.

43. Haldusasja materjalidest nähtub, et maksuhaldur on arvestanud ka MKS § 119 lõikest 5

tulenevate asjaolude puudumist. Isikule ei ole maksuhalduri poolt antud kirjalikult eksitavat või

valet teavet, mistõttu oleks isik ettenähtust vähem maksu deklareerinud. Isegi kui arvestada, et

tolliandmetöötlussüsteemis eksisteerib kirjalik taasesitatav informatsioon ning seeläbi on isik

saanud tagasisidet, et tema tariifne klassifikatsioon on tolli poolt aktsepteeritud, tuleb arvestada

deklarandi teadmist. Oksato OÜ oli tollideklaratsioonide esitamisel teadlik, et teave on vale ning

see nähtub juba ainuüksi kauba päritolusertifikaatidelt. Vastava asjaolu on toonud välja ka Oksato

OÜ kaebuses. Maksuhaldur märgib täiendavalt, et tolliametniku poolne dokumendi läbivaatus ja

rikkumise mitteavastamine ei ole intressikohustusest vabanemise alus kehtiva õigusliku

regulatsiooni alusel. Seega on põhjendamatu OÜ Oksato seisukoht, et toll on mingil viisil teadlikult

aktsepteerinud äriühingu poolt deklareeritud valeandmeid. Seda tõestab ka fakt, et üksikasjaliku

järelkontrollimenetluse käigus tuvastati korrektne kaupade klassifikatsioon, mida ei vaidlustanud

kauba saaja ega deklarant.

44. Tulenevalt ÜTS artiklist 232 võib tolliasutus loobuda intressivõla sissenõudmisest kolmel

sätestatud juhul. Esiteks juhul, kui intressivõla sissenõudmine võib võlgnikule põhjustada tõsiseid

majanduslikke ja sotsiaalseid raskuseid. Teiseks juhul, kui maksukohustuslasele pandud määratud

intressi summa ei ületa komiteemenetluse raames kehtestatud määra (sellist määra teadaolevalt ei

ole hetkel kehtestatud). Kolmandaks kui tollimaksu võlgnevus maksukohustuslase poolt täidetakse

5 päeva jooksul enne täidetava maksukohustuse aegumist. Ühenduse õigusega on jäetud ka

riiklikele tolliasutustele pädevus määrata miinimumtähtaegu intresside arvestamiseks ning määrata

tasumisele kuuluva viivise miinimumsumma. Kuna ühenduse õigusest tuleneb seega üksnes

kohustus intressi arvestamiseks, kuid ei ole seda konkretiseeritud, on vaja lähtuda maksukorralduse

seadusega kehtestatud intressi regulatsioonist. MKS ei anna aga võimalusi jätta tekkinud intress

välja mõistmata. Kokkuvõtlikult on tekkinud intressi tasumise kohustuse näol tegemist

professionaalse ettevõtja riskiga, millega tal tuleb arvestada. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus jätta

rahuldatama.

45. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ei ole. Seega tuleb menetluskulud jätta

menetlusosaliste endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik