2-07-30587/18 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-07-30587 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2009, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Reet Allikvere, Urmas Reinola Tsiviilasi

V. M. hagi V. M. vastu elatise 100 935 krooni tagastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16.10.2008 otsus Tsiviilasja hind apellatsiooni menetluses

100 935 krooni Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V. M.i apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V. M. (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXX X, XXXXX XXXXXX) Kostja – V. M. (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X, XXXXX XXXXXXX) RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 16.10.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Esimese astme kohtus ja apellatsioonikohtus kantud menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud ja hageja nõue 21.08.2007.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostja vastu võlgnevuse tagastamiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt esitas kostja Tallinna Linnakohtule hagi käesolevas menetluses hageja vastu, milles taotles elatise väljamõistmist lapsele 10 000 krooni kuus. Kohus rahuldas 08.11.2005.a otsusega tsiviilasjas nr 2-04-2072 hagi. Hageja asus otsust täitma, kuid vaidlustas otsuse ka Tallinna Ringkonnakohtus. Apellatsioonikohus tegi 25.05.2006.a otsuse, millega tühistas osaliselt varasema kohtuotsuse ja mõistis hagejalt välja lapsele elatuse summas 5500 krooni. Hagejal tekkis enammakstud elatise 86 100 krooni 12 sendi tagastamise nõue kostja vastu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 474 lg 2 alusel taotleb hageja kostjalt 86 000 krooni väljamõistmist, kuna viivitamata sundtäitmisele kuulunud lahend muudeti ja kostja kui sissenõudja peab tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu. Hageja arvestuste kohaselt (t.lk 32) on kostja võlgnevus tema ees 100 935 krooni. 23.11.2007.a suurendas hageja nõuet 100 935 kroonini. Hageja palub hagi rahuldada ja kohtukulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista, leides et hagi on õiguslikult alusetu. Kostja oli sunnitud lapse huvides kohtusse pöörduma, kuna hageja ei maksnud elatist poolte ühisele lapsele alates 17.12.2003.a. Tallinna Ringkonnakohus tühistas Tallinna Linnakohtu otsuse, asja läbivaatamisel hageja väitis ebaõigesti, et tema ainsaks sissetulekuks on palk OÜ-s L. 3 600 krooni kuus. Kostja viis kohtu pahauskselt eksitusse, sest kostja on saanud pidevalt palka ja äritulu erinevatelt äriühingutelt, samuti osaühingu vara (hoone) võõrandamisest. Kostja igakuine äritulu on 539 000 krooni. Hageja leiab, et lähtudes asjaolust, et hageja on varakas isik ning ringkonnakohtu otsusega määratud elatis 5 500 krooni ei vastanud lapse tegelikele vajadustele, on põhjendamatu hageja soov välja nõuda kostjalt lapse ülalpidamiseks 3 aasta jooksul kulutatud elatisraha. Nimetatud nõude esitamisel ei toimi hageja heas usus ja tekitab kahju alaealisele lapsele. Perekonnaseaduse (PKS) § 72 lg 2 alusel ei ole kostjal õigust väljamakstud elatist tagasi nõuda.

Elatis peeti kinni sundtäitmise korras, arvestades, et hagejal esines elatise võlgnevus alates 27.09.2006.a. Sellest summast tasus kostja tulumaksu, mis hiljem Maksuameti poolt hagejale samas ulatuses tagastati. Hageja nõuab seega ka selle raha tagasimaksmist, mis talle on tagastatud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.

Maakohtu otsus Kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et 08.11.2005.a otsusega tsiviilasjas nr 2-04-2072 rahuldati hagi täies ulatuses ja käesolevas menetluses hagejalt mõisteti välja elatis lapsele 10 000 krooni kuus (t.lk 23-24) ning Tallinna Ringkonnakohus muutis nimetatud otsust ja mõistis hagejalt välja elatise

5 500 krooni kuus. Vaidlust ei ole selles, et hageja täitis täitemenetluses esialgset Tallinna Linnakohtu otsust (t.lk 29-31). Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostjale elatist täitemenetluses sundtäitmise korras maksnud lapse ülalpidamiseks 10 000 krooni ja sellega maksnud rohkem kui jõustunud kohtuotsuse kohaselt vajalik.

Käesolevas vaidluses ei hakka kohus hindama seda, kas elatis on lapse isalt välja mõistetud õigesti. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kostja väited hageja varalise olukorra, maksevõime ja võimaliku tulude varjamise kohta ning ei analüüsi vastavaid tõendeid.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja peab hagejale 100 935 krooni tagastama TsMS § 474 lg 2 alusel. Kohus leiab, et kostjal puudub selline tagasitäitmise kohustus tulenevalt PKS § 72 lg-s 2 sätestatust, mille kohaselt väljamakstud elatist ei või tagasi nõuda, välja arvatud juhul, kui tühistatud kohtulahend põhines hageja (seega käesolevas menetluses kostja) esitatud valeandmetel või võltsitud dokumendil. Nimetatud normi eesmärk on kaitsta last. Käesolevas vaidluses ei ole hageja selliseid asjaolusid kostja suhtes esile toonud, seetõttu ei saa hageja nõuda kostjalt väljamakstud elatist tagasi ja hagi tuleb kui põhjendamatu jätta rahuldamata. Seadus ei ütle samas midagi nõude hilisema tasaarvestamise kohta täitemenetluses.

Kuna hageja suurendas menetluse kestel nõuet 100 935 kroonini ja nõude suurendamiselt riigilõivu ei tasunud, tuleb hagejalt mõista välja riigilõiv riigituludesse 1000 krooni.

Apellatsioonkaebuse põhjendused Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 16.10.2008.a. otsus ja uue otsusega hagi rahuldada. Tallinna Linnakohtu 08.11.2005.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-04-2072 mõisteti hagejalt välja igakuine elatis 10 000 krooni ning määrati see viivitamatuks täitmiseks. Hageja asuski täitma nimetatud kohtuotsust. Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2006.a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu otsus elatisesumma suuruse osas ja uue otsusega mõisteti hagejalt igakuine elatis kuus 5500 krooni ja nimetatud elatise summa vähendamise tulemusena tekkis hagejal enammakstud elatise nõue kostja vastu 100 935 krooni. Maakohus jättis ebaõigesti hagi rahuldamata.

Kirjalik vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebus menetlusse võtmata ja kui ringkonnakohus selle menetlusse võtab, palub jätta kaebuse rahuldamata. Hagejat ei esinda enam advokaat Oleg Nišajev, sest volitused on veebruaris 2008.a lõppenud. Kostja peab kohtuotsust õigeks, sest PKS § 72 lg 2 kohaselt ei või väljamakstud elatist tagasi nõuda, välja arvatud juhul, kui tühistatud kohtulahend põhines hageja esitatud valeandmetel või võltsitud dokumendil.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on õigesti võetud ringkonnakohtu menetlusse, kuid kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud maakohtu otsus muutmata TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis järgib ringkonnakohus vastavalt TsMS § 654 lg-le 6 esimese astme kohtu põhjendusi ja ei põhjenda otsust.

Hageja on apellatsioonkaebuses esitanud samu väiteid, mida esimese astme kohtus ja neile on otsuses piisava põhjalikkusega vastatud. Hageja on oma nõudes ekslikult tuginenud TsMS § 474 lgle 2, mis elatise tagasinõude puhul kohaldamisele ei kuulu. Väljamakstud elatise tagasinõudmist reguleerib PKS § 72 lg 2. Selle sätte kohaldamiseks vajalikke asjaolusid ei ole hageja esile toonud ja maakohus on õigesti hagi rahuldamata jätnud.

Apellant esitas 27.04.2009 apellatsioonkaebuse täpsustuse ja palus kaebus läbi vaadata kohtuistungil. Ringkonnakohus jätab apellandi taotluse rahuldamata. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda TsMS § 633 lg 7 kohaselt kaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kuna apellant ei taotlenud 29.12.2008 esitatud apellatsioonkaebuses asja lahendamist kohtuistungil, lahendab ringkonnakohus asja kirjalikus menetluses ega ole seotud pärast tähtaega esitatud taotlusega. Kaebuse täpsustavad põhjendused jätab ringkonnakohus tähelepanuta tulenevalt TsMS § 652 lg-st 4.

R.Allikvere U.Loonurm U.Reinola