2-08-2994/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-08-2994 Tsiviilasi B AS (endine ärinimi BAS) hagi M L `i vastu võla, viiviste ja leppetrahvi saamiseks. Tsiviilasja hind

92 868.62 krooni Menetlusosalised ja esindajad

• Hageja B AS (registrikood XXX asukoht XXX)

• Hageja esindajad: I Landõr (XXX)

• Kostja M L (isikukood XXX aadress XXX) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista M L `ilt B AS-i kasuks tagastamata krediidisumma 76 390.52 (seitsekümmend kuus tuhat kolmsada üheksakümmend krooni ja 52 senti) krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 14 720.57 (neliteist tuhat seitsesada kakskümmend krooni ja 57 senti) krooni ja sissenõutavaks muutunud viivised

5 515.64 (viis tuhat viissada viisteist krooni ja 64 senti) krooni.

3. Välja mõista M L `ilt B AS-i kasuks alates 29.01.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 28.22% tagastamata krediidisummalt aastas.

4. Välja mõista M L `ilt B AS-i kasuks alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast (23.04.2009.a.) kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 28,22% viivist tagastamata intressi summalt.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Välja mõista M L `ilt B AS-i kasuks menetluskuludena 4517.75 (neli tuhat viissada seitseteist krooni ja 75 senti) krooni.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedpank AS, viitenumber 3100057358. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Otsus on avalikult teatavaks tehtud 23.04.2009.a.

Asjaolud ja menetluse käik 29.01.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 24.04.2007.a tarbijakrediidilepingu (Leping), millega hageja andis kostjale krediiti 30 000 krooni. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29.68% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingule kohaldati poolte kokkuleppel B AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Hageja ja kostja sõlmisid 15.05.2007.a. tarbijakrediidilepingu kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe nr 1 alusel suurendati krediidisummat ja muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 15.05.2007.a. loeti uueks intressimääraks 28,22% uuelt krediidisummalt aastas. Kuna kostja ei täinud lepingust tulenevaid kohustusi, ütles hageja 31.10.2007.a. lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kokku 113 104.83 krooni, millest:

1. tagastamata krediidisumma on 76 390.52 krooni üldtingimuste p 2.1. ja 5.3. alusel;

2. sissenõutavaks muutunud tasumata intress 28.22% krediidisummast ühe aasta kohta üldtingimuste p 2.1. ja 5.3. alusel summas 14 720.57 krooni;

3. sissenõutavaks muutunud viivis määras 28.22% võlgnetavalt summalt aastas vastavalt üldtingimuste p 6.1 ja 6.2 seisuga 28.01.2008.a. summas 5 515.64 krooni;

4. leppetrahv summas 15 278.10 krooni vastavalt üldtingimuste p 5.3. ja 6.3. Leppetrahvi suuruseks on 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt;

5. võla sissenõudmisega seotud kulud summas 1 200 krooni üldtingimuste 5.3. ja 9.3. alusel;

6. alates 29.01.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 28.22% tagastamata krediidisummalt aastas;

7. alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 28,22% viivist tagastamata intressi summalt. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt taotles hageja juhul, kui kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud, rahuldada hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

Kohus toimetas hagimaterjalid ning hagiavalduse menetlusse võtmise määruse kohtutäituri abiga kätte kostjale isiklikult 21.11.2008.a. Kostjale antud tähtaja 20 päeva jooksul ega hiljem kostja hagile kirjalikku vastust ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus lahendada asja tagaseljaotsuse tegemisega.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Hagiavalduses on hageja taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud osaliselt, tuleb õiguslikult põhjendatud ulatuses hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Õiguslikult põhjendamata osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

Kohus jätab hagi leppetrahvi 15 278.10 krooni osas rahuldamata. Vastavalt Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-120-08 on tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist.

Kohus jätab hagi võla sissenõudmisega seotud kulu 1 200 krooni osas rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude 1 200 krooni hüvitamist. Üldtingimuste p 9.3. on pooled kokku leppinud, et krediidisaaja on kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h kohtu-, inkassoja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale, käendajale ja teistele lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohus leiab, et õiguslikult põhjendamata on võla sissenõudmisega seotud kulud 1 200 krooni ulatuses. Võla sissenõudmisega seotud kulu – kulud, mida laenuvõtja peab tasuma lepingust tulenevate kohustuste rikkumisel – kujutab oma olemuselt lepingu rikkumisega seotud kahju. Kohtu hinnangul on üldtingimuste p 5.3. ja 9.3. tühine tüüptingimus tulenevalt VÕS § 42 lg 3 p 5 ning VÕS § 113 lg 5, kuna ette nähtud hüvitis on ebamõistlikult suur (esimene meeldetuletuskiri 100 krooni, teine või järgnev meeldetuletuskiri 200 krooni, teade lepingu ülesütlemisest 400 krooni) ning teiselt lepingupoolelt on sellega võetud võimalus tõendada tegeliku nõudekirjade väljastamisega kaasnenud kulu suurust. Samuti on selle sättega kokku lepitud VÕS § 113 lg 5 sätestatust erinevalt, mis samas on aga tarbijat kahjustav. Kohus leiab, et nimetatud meeldetuletusi saab hageja krediidisaajatele saata ka vähem kulukamal viisil, näiteks elektronkirjaga. Seega jätab kohus hageja nõude kostjalt 1 200 krooni väljamõistmiseks rahuldamata.

Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud põhivõla, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise osas ning selles osas tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 34, § 76 lg 1, § 94, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 415 lg 1 ning alusel.

TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja viivis, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kostja ei ole hageja viivisenõudele vastu vaielnud, tuleb hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivis välja kokkulepitud intressimääras ehk suuruses 28.22% tagastamata krediidisummalt aastas. Viivis tuleb välja mõista alates 29.01.2008.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi on rahuldatud osaliselt ja kohus jätab TsMS § 163 lg alusel menetluskuludest 15% hageja ja 85% kostja kanda. TsMS § 174¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 5315 krooni, millest 5000 krooni moodustab hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 20 krooni moodustab tasu elektroonilise dokumendi väljatrüki eest ja 295 krooni kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Kuna kostja seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 4517.75 krooni (85%).

Gerty Pau Kohtunik