Legislator Case Law & Legislation
2-08-67022/9 AI generated

2-08-67022/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Case Number 2-08-67022/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

aprill 2009.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär aprill 2009.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja A. K. ja kostja V. K. RESOLUTSIOON

Legislator headnote

AI generated

2-08-67022/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas: HAGEJA NÕUE Hageja abielust kostjaga sündis *.a tütar K. K., kellele isa on pärast lahutust elatist andnud väga harva ja juhuslikult. Kuna elu muutub iga päevaga kallimaks ning tütar on jõudnud juba neiuikka, siis hageja ei suuda teda enam üksi ülal pidada ja seetõttu soovib ta kostjalt lapsele 2175.- kroonise elatise väljamõistmist kohtu kaudu. Tütar õpib *koolis * ja vajab nii toitu kui riietust. Raha kulub ka õppevahenditele ja huvialadele. Nii et kulutused kasvavad ühel vanemal üle pea. Kohtus nõustub hageja ka minimaalse elatisega 1500.- krooni kuus kuna teab, et laste isa on töötu ja kannatab seljahädade käes.

Keywords

AI generated
living expenses childcare allowance parental maintenance contribution medical care requirements adjustment of child support maternity allowance
AI generated
2-07-46566/7
Pooltel on 4. mail 2004. a. sündinud poeg K. K. , kes elab põhiliselt ema juures, kes lahkus ise koos lapsega 2006. a. Saaremaalt Hiiumaale. Sellest ajast võtab isa poja kasvatamisest ja ülalpidamisest osa lünklikult. Aeg ajalt viibib küll poeg tema juures ja ta on käinud K. isegi välisreisidel, kuid tema panus lapse kasvatamisse ja ülalpidamisse ei ole siiski piisav. Kuna mõlemad vanemad peavad võrdselt oma alaealisi lapsi ülal pidama ja kostja panus jääb ilmselt liiga väikseks, on hageja pöördunud vastava avaldusega kohtusse.
2-09-65763/4
Menetlusosalised ja nende esindajad hageja N M, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx, xxxxxxxx xxx x-xx; kostja L H, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxx xxx xx, xxxxx xxxxxx Resolutsioon Välja mõista L H elatis igakuiselt alates 07.12.2009 2175.- krooni kuni tütre K, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni N M kasuks.
2-20-15434/19
21.10.2020 esitas M Ga hagi S G vastu elatise nõudes.
2-07-28482/9
veebruar 2008.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi E.P.´i hagi K. J.´e vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev jaanuar 2008.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja E. P., tema esindaja vandeadvokaat Aurelia Koitver ja kostja Kalle Jalakas RESOLUTSIOON
2-07-48318/6
märts 2008.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi märts 2008.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja P. K. ja kostja A. V. RESOLUTSIOON

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-08-67022 Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2009.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär

Kersti Särgava

Tsiviilasi

A. K. hagi V. K. vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev

06. aprill 2009.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja A. K. ja kostja V. K. RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt V. K.´lt, IK *, elukoht *, hageja A. K. IK * elukoht *, kasuks elatis alates

13. oktoobrist 2008.a arvelduskontole nr *, * sündinud tütar K. K., IK * ülalpidamiseks üks tuhat viissada (1500.-) krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni *.a.

3. Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.

4. Kohtukulud panna kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest.

ASJAOLUD Poolte abielust on sündinud *.a tütar K. K., kes elab ema juures. Poolte abielu on 2005. a lahutatud. Isa elab eraldi ja tütre ülalpidamisest osa ei võta. Ema teenistus ei ole aga käesoleval ajal piisav, et üksi tütart toita ja katta ning hügieenitarvetega varustada, mistõttu soovib ta ka isa osavõttu lapse ülalpidamisest. Kuna mõlemal vanemal on võrdne kohustus oma alaealisi lapsi ülal pidada ja kostja seda vabatahtlikult ei tee, siis on hageja pöördunud vastava avaldusega kohtusse.

HAGEJA NÕUE Hageja abielust kostjaga sündis *.a tütar K. K., kellele isa on pärast lahutust elatist andnud väga harva ja juhuslikult. Kuna elu muutub iga päevaga kallimaks ning tütar on jõudnud juba neiuikka, siis hageja ei suuda teda enam üksi ülal pidada ja seetõttu soovib ta kostjalt lapsele 2175.- kroonise elatise väljamõistmist kohtu kaudu. Tütar õpib *koolis * ja vajab nii toitu kui riietust. Raha kulub ka õppevahenditele ja huvialadele. Nii et kulutused kasvavad ühel vanemal üle pea. Kohtus nõustub hageja ka minimaalse elatisega 1500.- krooni kuus kuna teab, et laste isa on töötu ja kannatab seljahädade käes.

KOSTJA ARVAMUS Kostja nõustub sellega, et on kohustatud oma alaealist tütart ülal pidama ja tütrele kulub rohkem vahendeid kui pojale, kuid leiab, et tal ei ole ka minimaalse elatise tasumiseks vahendeid. Lapsel on hea vanaema, kes aitab tütretütart kasvatada ja ülal pidada, kuid endal tal tööd ja teenistust ei ole. Ta ei ole käesoleval ajal tööd leidnud ja kuna tal on olnud seljaoperatsioon ning käesoleval ajalgi piinavad teda seljaja liigesevalud, ei ole ta võimelinegi pidevalt töötama. Seetõttu leiab ta, et pole kindlasti võimeline elatiseks maksma üle 1000.- krooni kuus. Juhul kui ta aga peaks tõesti rohkem teenima, on ta nõus ka rohkem maksma.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus leiab, et hagi on avalduses toodud asjaoludega, poolte ütlustega ja toimikus olevate kirjalike tõenditega põhjendatud ja tuleb seega rahuldada hageja poolt palutud minimaalses ulatuses. Poolte abielust on *.a sündinud tütar K. K., kes pärast poolte lahutust elab koos emaga ja kelle ülalpidamiseks isa juba mitu aastat piisavat elatist andnud ei ole. Perekonnaseaduse § 60 järgi on mõlemad vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi üleval pidama ja Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi ei või elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elukallidus on riigis pidevalt suurenenud, kuid samuti ka alampalk. Seetõttu on hageja poolt küsitud alla minimaalmäära elatis 1500.- krooni kuus igati põhjendatud ja kostjale see ülejõukäivaks osutuda ei tohi. Sellise elatise peaks välja teenima ka juhutöödega. Tütar vajab pidevalt süüa ja riideid ning võimalusi oma annete arendamiseks ja teismelise neiu vajaduste rahuldamiseks, mistõttu peab isa teda minimaalseltki aitama ja nõutud suuruses elatist eraldi põhjendada pole vajalik. Mingeid vabandatavaid põhjusi alla minimaalmäärase elatise maksmata jätmiseks maakohus ei näe.

Kuna isa jättis oma kohustused unarusse, tuleb kohtukulud panna tema kanda.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 403 lg. 1; 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi 1500.- krooni ulatuses.

Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik