3-09-436/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-09-436

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 20.aprill 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-436 Haldusasi I.M.´i kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 25 000 krooni RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale HKMS § 11 lg 3 alusel.

2. Sekretäril saata kohtumäärus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 11 lg 8).

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tallinna Vangla kinnipeetav I.M. esitas 25. veebruaril 2009. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 25 000 krooni või Tallinna Vanglalt õiglase hüvitise mõistmiseks kohtu äranägemisel. 04. märtsi 2009 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks 15 päevase tähtaja määruse ärakirja kättesaamisest arvates. Puudustena märgiti, et kaebuse esitajal tuleb täpsustada, millist mittevaralist kahju temale tekitati ja esitada selle kohta vastavad tõendid. Samuti märgiti, et kaebuse esitajal on tasumata riigilõiv, mis lähtuvalt nõutud summast so. 25 000 krooni, on 1250 krooni. Määruses viidati ka võimaluse taotleda riigilõivust täielikku või osalist vabastamist, aga seda juhul kui kohus leiab kaebuse esitaja olevat maksejõuetu.

2. 23. märtsil 2009 kohtule saadetud vastuses taotleb kaebuse esitaja enda vabastamist riigilõivu tasumisest, kuna ta viibib pikemat aega vanglas kambrirežiimil ja tal puudub sissetulek. Vastusele on lisatud vanglas kasutatava konto väljavõte.

3. 25. märtsi 2009 määrusega jättis kohus kaebuse esitaja taotluse riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ja andis riigilõivu tasumiseks (summas 1250 krooni) 15 päevase tähtaja. Viidatud määruses leidis kohus, et kaebuse esitaja arvel seisuga 25. märts 2009 on vabaks kasutamiseks rahalisi vahendeid summas 2100 krooni ja seetõttu ei saa teda lugeda maksejõuetuks. Samuti laekuvad kaebuse esitaja arvele perioodiliselt summad lähedastelt. Määruse resolutsiooni punktis 3 selgitati kaebuse esitajale, et kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks riigilõivu tasunud, tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale.

4. 07.aprillil 2009 vastuses puuduste kõrvaldamise kohta leiab kaebuse esitaja, et tema arvele laekuv raha on mõeldud kauplusest endale hügieenitarvete, kirjatarvete, söögi ja tubaka ostmiseks, arvele kannavad raha omaksed, selleks, et „oleks võimalk siin vanglas nelja seina vahel ära elada, mitte surra siin nälga, olla hügieeniline ja võimeline neile kirju kirjutama“.Kaebuse esitaja on seisukohal, et ta ei ole sunnitud omastelt kerjama selleks, et maksta riigilõivu , samuti leiab kaebaja, et kui Tallinna Vangla on tema õigusi rikkunud, on ebaõige nõuda temalt riigilõivu tasumist. Kaebuse esitaja taotleb järjekordselt enda vabastamist riigilõivu tasumisest.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

5. Nähtuvalt haldusasja materjalidest sai kaebuse esitaja 25.märtsi 2009 kohtumääruse kätte

30. märtsil 2009. Kohtusse ei ole käesolevaks ajaks laekunud andmeid riigilõivu tasumise kohta. Puuduste kõrvaldamise so. riigilõivu tasumise viimaseks tähtajaks oli 14.aprill 2009.

6. Kohus peab vajalikuks selgitada, et mittevaralise kahju hüvitamise kaebus on käesoleval juhul esitatud summas 25 000 krooni. Kuigi kaebuse esitaja on alternatiivselt kaebuses taotlenud ka Tallinna Vanglalt õiglase hüvituse väljamõistmist kohtu äranägemisel, tuleb kohtul arvestada kohtueelses menetluses esitatud nõudega. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis nr 3-3-1-68-08, milles märgiti, et :“Kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebuse esitaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Seetõttu tuleb halduskohtul kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ning kohtule esitatud kahjunõude vastavust“. Seega on kohus põhjendatult nõudnud riigilõivu tasumist summas 1250 krooni. Riigilõivust vabastamise aluseks ei ole asjaolu, et kaebuse esitaja soovib ja kasutab oma rahalisi vahendeid muuks otstarbeks, kui riigilõivu tasumine. Kohus kordab, et halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) 91 lõige 1 kohaselt vabastatakse riigilõivust isik, kes on maksujõuetu. Kohus ei ole 25 märtsi 2009 määruses riigilõivu tasumisest vabastamise alust – isiku maksujõuetusttuvastanud.

7. Vastuseks kaebuse esitaja järjepidevatele taotlustele märgib kohus, et nähtuvalt haldusasja materjalidest oli 25. märtsi 2009 määruse kohaselt kaebajal õigus esitada riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata jätmise peale määruskaebus 10 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest. Kaebuse esitaja määrust vaidlustanud ei ole ja seega on jõustunud kaebuse esitaja riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata jätmise määrus. Kohus ei menetle teistkordselt taotlust, mille kohta tehtud määrus on jõustunud ning faktilised asjaolud muutunud ei ole.

8. HKMS § 11 lõige 3 sätestab, et kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale. Kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, mistõttu I.M.´i kaebus tuleb selle esitajale tagastada .Samas kohus selgitab, et HkMS § 11 lõige 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

Lea Kuuse Kohtunik