2-06-34375/32 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-34375

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2009. a Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-34375

Tsiviilasi

K.M. hagi Liis Võlli vastu 100 000 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

100 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• hageja K.M.

• hageja esindaja advokaat Valli Murde (Advokaadibüroo

Karl Saavo; asukoht Riia 4, 51004 Tartu);

• kostja Liis Võlli

• kostja

esindaja

vandeadvokaat

Margo

Normann

(Advokaadibüroo Normann & Partnerid; asukoht Lossi 37,

71004 Viljandi),

• kolmas

isik

kostja

poolel

ERGO

Kindlustuse AS

(registrikood 10017013; asukoht Lauteri 5, 10114 Tallinn);

esindaja Ivo Viires.

Kohtuistungi toimumise aeg

12. märts 2009. a

Protokollija

kohtuistungisekretär Sigrid Huik

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata K.M. hagi Liis Võlli vastu 100 000 krooni väljamõistmiseks.

Otsus saata menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sõitis Liis Võlli (kostja) 10.11.2003. a mootorsõidukit juhtides reguleerimata

ülekäigurajal otsa sõiduteed ületavale jalakäijale K.M. ’le (hageja), pannes sellega toime väärteo.

Otsasõidu tagajärjel sai hageja kehavigastusi – vasaku sääre kaksikpekse murru ja hüppeliigese

osalise nihestuse. 21.02.2004. a määrati hagejale raske puue. Hageja ei ole käesoleval ajal

võimeline rahuldama enda igapäevaelu vajadusi – ennast pesema ega järgima isiklikku hügieeni,

iseseisvalt sööma ega kasutama tualetti. Tartu Linnavalitsuse 17.06.2005. a korraldusega määrati

hagejale hooldaja. Alates 10.11.2003. a kuni 2004. aasta augusti kuuni moodustavad hageja

ravikulud ja tervise taastamise protseduurid kogumis ca 30 000 krooni. Kõige suuremad summad on

kulutatud valuvaigistite ostmiseks, sest hageja kehal esinevad suure ulatusega lamatised. Voodipesu

uuendamiseks on kulunud 15 000 krooni, kuna hageja ei ole võimeline iseseisvalt tualetti kasutama.

Hageja peab järgima eridieeti, mistõttu kulub söögile 1 500 krooni kuus. Sellele lisandub 500

krooni kuus vitamiinide ja aedvilja ostmiseks. Kui enne kehavigastuse tekitamist kulutas hageja

toidule 1 000 krooni kuus, siis pärast õnnetust on kulud suurenenud 1 000 krooni võrra. Lisakulud

summas 36 000 krooni tuleb välja mõista kostjalt kui lisakulude põhjustajalt. Kuna kehavigastuste

tekitamise tagajärjel on halvenenud hageja tervis, kulutab hageja ca 500 krooni kuus ravimite

ostmiseks, milline summa kolme aasta jooksul moodustab ca 20 000 krooni. Hageja palub mõista

kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis ühekordselt makstavas summas 100 000 krooni perioodi

eest 10.11.2003. a kuni 10.11.2006. a. Menetluskulud jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

Vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista, leides, et hagi on esitatud pahauskselt, kuna hageja ei ole

kasutanud olemasolevaid võimalusi vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Kostja pole kunagi

keeldunud hagejale liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju vabatahtlikult hüvitamast, vaid on

palunud hagejal täpsustada nõude suurust ja selgitada, millistest summadest nõue koosneb. Ka

hagimenetluses on nõude tõendamise kohustus hagejal, kuid hagis loetletud kulutused on hageja

poolt tõendamata, kohati puudub isegi kulude arvestus. Kui hageja on hagis märgitud ulatuses

kulutusi teinud, ei tohiks nende korrektne dokumentaalne tõendamine olla seotud eriliste raskuste või

ebamõislikult suurte kuludega. Kuna hagiavaldusele ei ole tõendeid lisatud, puudub kostjal võimalus

hinnata, kas üldse ja millises suuruses on hageja kulusid reaalselt kandnud. Kostja ei pea hagejale

hüvitama neid hageja poolt kantud kulutusi, millel puudub kahjunõude aluseks oleva sündmusega

põhjuslik seos. Kui hageja ei avalda, milliseid protseduure talle tehti või milles ravi seisnes, ei saa

kostja hinnata, kas hageja poolt väidetavalt ravile või tervise taastamisele tehtud kulutused on üldse

mingisuguses seoses antud kahjunõude aluseks oleva asjaoluga. Ka ei tähendaks fakt, et hageja on

tõepoolest teinud kulutusi eridieedile, vitamiinidele või ravimitele iseenesest, et nimetatud kulutused

oleksid üheselt tingitud kahjunõude aluseks olevast asjaolust. Arstliku ekspertiisi otsusest ei selgu,

kas hagejale määratud raske puue on põhjustatud kostjaga seonduvatest asjaoludest või on puue

määratud muudel alustel. Samuti ei selgu Tartu Linnavalitsuse korraldusest hagejale hooldaja

määramise kohta, millistest konkreetsetest asjaoludest on tingitud hageja kõrge abivajadus

eneseteeninduse ja igapäevaelu toimingute sooritamisel. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Kui kohus peaks hagi täielikult või osaliselt rahuldama, palub kostja

tema majanduslikku olukorda arvestades kahjuhüvitist vähendada. Kostja on üliõpilane ja ei tööta.

Sissetulekud, kinnisvara või registrisse kantud vallasvara kostjal puudub.

HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUVÄIDETELE

Väidetavalt on vaidluse esemeks hagis märgitud kahjuhüvitise suuruse tõendatus. Hageja haigusloost

nähtub, et ta on olnud peale 2003. aastal toimunud liiklusavariid ja selle tagajärjel korduvalt

traumatoloogia osakonnas operatiivsel ravil. Pärast operatsioone on hageja viibinud kodusel ravil.

Seega ei ole hageja tervislik seisund tänaseni paranenud ning hageja on sunnitud pidevalt tarvitama

ja kasutama ravimeid, mille ostmiseks kulub 400-500 krooni kuus. Seega 01.06.2007. a seisuga

moodustavad hageja ravikulud kokku 21 250 krooni (42,5 kuud x 500 krooni). 17.06.2005. a määrati

hageja hooldajaks L.M., kes tegeleb hageja põetamisega 2003. aasta detsembri kuust. Kui hagejale

oleks palgatud põetaja, tulnuks viimasele maksta palka vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammääras, s.o 3 600 krooni kuus. Kahju arvestamisel tuleb 3 600 kroonist maha arvata

hooldustasu summas 600 krooni. Seega hageja kulutused põetajale moodustavad 127 500 krooni

(42,5 kuud x 3 000 krooni). Vigastuse iseloomu tõttu on hageja liikumisvõime oluliselt piiratud.

Hageja ei kasuta WC-d, mistõttu vajab ta pampersmähkmeid, mille ostmiseks kulub kuus ca 500

krooni. Seega on ainult mähkmete ostmiseks kulutatud 21 250 krooni (42,5 kuud x 500 krooni).

Hageja igakuiseks sissetulekuks on pension 1 269 krooni, millele lisandub toimetuleku toetus 420

krooni, kokku seega 1 689 krooni, samas kui hageja igakuised kulud moodustavad 3 100 krooni.

Järelikult jääb hagejal igakuisest toimetulekust puudu 1 411 krooni, milline summa alates 2003. aasta

detsembri kuust moodustab 59 967,50 krooni (42,5 kuud x 1 411 krooni). Ülaltoodud arvestusest

nähtub, et hageja poolt taotletud kahjuhüvitis summas 100 000 krooni on mõistlik ning õiglane.

Hageja jääb nõude juurde ja palub hagi rahuldada.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

Vastuse kohaselt on seonduvalt 10.11.2003. a toimunud liiklusõnnetusega avatud kahjutoimik ja

kolmas isik on hüvitanud hageja ravikulud vastavalt liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud

liikluskindlustuse seadusele kokku summas 5 211,80 krooni, viimati 16.03.2004. a. Muude kahjude

hüvitamist ei ole hageja kolmandalt isikult taotlenud. Isikukahju korral tuleb kindlustusandjale

esitada tõendid liikluskahjule eelnenud ja liikluskahjust tingitud tervisekahjustuste ja ravimise kohta.

Hagist nähtuvalt nõuab hageja, et kostja hüvitaks hagejale väidetavalt täiendavalt tekkinud kahju,

kuid ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud asjakohaseid tõendeid. Siinjuures nõustub kolmas isik

kostja seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud talle tekkinud kahju suurust, mistõttu tuleb hagi jätta

rahuldamata.

KOHTUISTUNG

Hageja lepingulise esindaja, advokaat Valli Murde, selgituse kohaselt ei ole vaidlust selles, et

kostja sõitis 10.11.2003. a hagejale otsa, tekitades suurema ohu allikat valitsenud isikuna hagejale

kehavigastused, vastutades seetõttu hagejale kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kui otsasõitu

ei oleks toimunud, poleks tekkinud luumurdu ega liigese nihestust, mida on vaja ravida. Hageja

majanduslik olukord on väga halb, sest kehavigastuse iseloomu tõttu on hageja liikumisvõime

oluliselt piiratud, mistõttu esineb hagejal kõrge abivajadus eneseteeninduse ja igapäevaelu

toimingute sooritamisel. Kulud on tekkinud hageja igapäevasest ülalpidamisest. Hageja saab kuus

1 689 krooni, kuid kulusid on 3 100 krooni. Hageja ei suuda oma tervisliku seisundi tõttu

täiendavalt raha teenida. Kui mingil määral osutatakse hagejale ravi haigekassa vahendusel, siis

ülejäänu on vaja kinni maksta. Hageja kulutab ca 400 krooni kuus ravimite ostmiseks ja ca 500

krooni kuus mähkmete ostmiseks. Hagis ja vastuses kostja vastuväidetele on esitatud hageja

väljaminekute arvutus. Igapäevaselt tehtud kulusid on hiljem raske tõendada, kuid hagi ei pea jääma

rahuldamata ainuüksi seetõttu, et kahju täpset suurust ei ole kahju kandnud isikul võimalik

tõendada. Kolmas isik on tasunud hagejale ravikulud, mis on esitatud haigla poolt ja neid hageja ei

nõua. Hageja tahab ülalpidamiskulu, mis on kantud ja mis tulevikus tuleb. Hageja leiab, et

kahjuhüvitis summas 100 000 krooni on mõistlik ja õiglane ning palub hagi rahuldada.

Kostja lepingulise esindaja, vandeadvokaat Margo Normann’i, selgituse kohaselt hagi

rahuldamisele ei kuulu. Hageja on ravist keeldunud kahel korral, halvendades sellega oma olukorda.

Traumakaardi väljavõttest nähtub, et murd on esmalt paranenud. Praegused tagajärjed ei ole kostja

põhjustatud. Nõue oleks olemata, kui hageja oleks lubanud alustada operatiivse raviga juba

2003. aastal. Hageja üritab lõigata kasu omapoolsest ravinõuete rikkumisest. Praegusel ajal arsti

poole pöördutud ei ole, seega kestvatest kahjudest rääkida ei saa. Hagis väidetud kulud on

objektiivselt võimalik tõendada, kuid hageja seda teinud ei ole. Kui soovitakse kahju hüvitamist,

siis kantud kulutuste kohta peaks olema dokument. Samuti ei ole hageja tõendanud seda, milline oli

tema olukord enne kahju tekitamist. Kolmas isik on ravikulud hagejale hüvitanud. Kuna

kuludokumente esitatud ei ole, ei saa hageja nõuet kostja vastu lugeda tõendatuks. Kui kohus leiab,

et esitatud kviitungid valuvaigistite ostmise kohta on põhjuslikus seoses kostja poolt põhjustatuga,

siis selles osas on kostja nõus kulud hüvitama, muus osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

Tunnistaja, Andres Kukner’i, ütluste kohaselt on ta TÜ Kliinikumi ortopeediakliiniku arst olnud

peaaegu 30 aastat. Luumurde võib olla mitmesuguseid, kuid diagnoos on ühesugune. Tavaliselt

paraneb iseärasusteta luumurd 4-6 kuuga. Tunnistaja ei tea, kuidas hageja ambulatoorsel ravil käis

ja mis põhjustas taastusravi vajaduse. Jala liiga varane koormamine tekitab luuosade liikumise.

Hageja käis tunnistaja konsultatsioonil ühel korral. Siis oli liiges kohalt ära ja murd paranemata.

Tunnistaja pakkus luumurru järgselt tekkinud seisundi parandamiseks välja operatsiooni, et jalg

paremaks muuta. Hageja pandi järjekorda. Kui operatsiooni taheti tegema hakata, hakkas hageja

magamapanekut kartma, mistõttu ei saadud hagejat opereerida ning kirja sai pandud uus aeg.

Hageja pandi esimesele vabale järjekohale. Et hagejat hiljem opereeriti, siis see lõikust oluliselt ei

raskendanud. Kui oleks varem opereeritud, oleks ka taastumisprotsess varem alanud. Opereerida oli

vaja, et inimene pääseks varem ratastoolist. Hageja oli raskesti ravitav – haigus oli kestnud pikka

aega, muutused olid välja kujunenud, ta polnud esimeses nooruses, tal oli luu hõrenemine ja

kõhrede kahjustused. Hagejal tekkis 2007. aastal operatsiooni järgselt mädane tüsistus. Tunnistaja

ei oska öelda, kas see tekkis hageja süül või mitte, aga see asjaolu peaks nähtuma ambulatoorsest

kaardist. Mikroobid põhjustavad infektsiooni. Inimene ise peab režiimist kinni pidama ja sellega

ravile kaasa aitama. Arstide poolt antakse juhised patsiendile kaasa. Haigusloo kokkuvõte kajastab

ambulatoorses kaardis kirjapandut, ka seda, kui patsient operatsioonist keeldub. Kui 10.11.2003. a

ja 14.11.2003. a paigaldati hagejale kips, siis tunnistaja juures hageja nendel kordadel ei käinud.

Tunnistaja murdu esmalt ei reponeerinud. Tunnistaja koostas epikriisi traumakaarti, mis kajastab

hageja eelnevat ravi, alusel.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

2. Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja tekitas suurema ohu allikat valitsenud isikuna 10.11.2003. a

hagejale kehavigastuse – vasaku sääre kaksikpekse murru ja hüppeliigese osalise nihestuse –

mistõttu kostja vastutab suurema ohu allika valitsemisega seoses tekkinud kahju eest sõltumata

sellest, kas ta pani toime õigusvastase teo ja kas ta oli kahju põhjustamises süüdi. Kostja vastutus

tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 1057, mille kohaselt mootorsõiduki otsene valdaja vastutab

mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Samas paragrahvis loetletud mootorsõiduki otsese

valdaja vastutust välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine.

3. Hageja on esitanud kohtule kehavigastuse tekitamisest tuleneva varalise kahju hüvitamise nõude.

Hagiavalduse kohaselt on hageja taotletud ühekordne kahjuhüvitis summas 100 000 krooni perioodi

eest 10.11.2003. a (liiklusõnnetuse toimumise hetk) kuni 10.11.2006. a (hagi esitamise aeg) igati

mõistlik ja õiglane.

Tulenevalt VÕS § 128 lõikest 2 varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud

tulu.

VÕS § 130 lõike 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada

kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust

või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste

majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

4. Hüvitamisele kuuluva varalise kahju üldine ulatus sõltub põhjuslikust seosest (VÕS § 127

lõige 4) tuletatud ja VÕS § 127 lõikes 1 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt on kahju hüvitamise

eesmärk kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks

olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Riskivastutuse kohaldamiseks ja hagi rahuldamiseks peab kannatanu tõendama kahju olemasolu ja

suurust, samuti põhjuslikku seost suuremast ohu allikast lähtunud ohu ja kahju vahel. Kahju tekitaja

peab seevastu tõendama kahjuhüvitise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid vastavalt VÕS §-

des 139 ja 140 sätestatule.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lõike 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti. Seega ei tohi hageja nõue olla paljasõnaline, vaid põhistatud asjaoluga, milline on käsitletav

tõendina TsMS § 229 mõttes.

5. Hagiavalduse kohaselt moodustavad alates 10.11.2003. a kuni 2004. aasta augusti kuuni hageja

ravikulud, sealhulgas valuvaigistite ostmise kulu, ja tervise taastamise protseduurid kogumis

ca 30 000 krooni. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaks märgitud kulude

kandmist sel perioodil nimetatud suuruses. Kohtule esitatud ravimite ostutšekid (tl 39-40) pärinevad

perioodist 05.03.2007. a kuni 26.04.2007. a. Kuna hageja ei ole kohtule isegi avaldanud kus ja

milliseid taastusravi protseduure talle hagis nimetatud perioodil tehti, puudub kohtul võimalus

hinnata, millises suurusjärgus on hageja reaalselt kulusid kandnud ja kas väidetavalt tervise

taastamisele tehtud kulutused on seostatavad antud kahjunõude aluseks oleva asjaoluga.

Et hageja on hagis nimetatud perioodil üldse kulusid kandnud seoses 10.11.2003. a toimunud

liiklusõnnetusega, siis see asjaolu nähtub kolmanda isiku vastusest (tl 118), mille kohaselt on

ERGO Kindlustuse AS maksnud hageja ravikulusid kokku summas 5 211,80 krooni, millest

viimane väljamakse teostati 16.03.2004. a. Muude kahjude hüvitamist ei ole hageja kolmandalt

isikult taotlenud.

6. Väidetavalt on hageja voodipesu uuendamiseks kulunud kolme aasta jooksul 15 000 krooni

(416,67 krooni kuus), sest hageja ei ole võimeline iseseisvalt tualetti kasutama. Samas on hageja

märkinud vastuses kostja vastuväidetele, et samal põhjusel kulus igas kuus 500 krooni mähkmete

ostmiseks. Seega on hageja enda väited vastuolulised. Hageja ei ole seejuures esitanud kohtule

tõendeid, mis kinnitaksid voodipesu ja mähkmete ostmist kordki selle kolme aasta jooksul. Isegi kui

eeldada hageja väidete õigsust, ei oleks põhjendatud vajadus uute voodilinade ja/või mähkmete

järele alates 17.06.2005. a, mil hageja tütar määrati hageja hooldajaks (tl 10), kelle kohustuste hulka

kuulub hageja abistamine tualeti kasutamisel (tl 11).

7. Hagis väidab hageja, et peab järgima eridieeti ja ostma lisaks vitamiine ning aedvilju, mistõttu on

pärast õnnetust kulud toidule suurenenud 1 000 krooni võrra kuus. Lisakulud summas 36 000

krooni (36 kuud x 1 000 krooni) palub hageja välja mõista kostjalt. Samas ühestki kohtule esitatud

meditsiinilisest dokumendist (tl 7, 8, 9, 33, 41, 42) ei nähtu, et hagejale oleks arsti korraldusel

määratud eridieet, mis põhjustab lisakulu spetsiaalse toidu või vitamiinide näol. Samuti jääb kohtule

selgusetuks põhjuslik seos väidetava eridieedi ja 10.11.2003. a toimunud liiklusõnnetuse vahel.

8. Kehavigastusest tingituna on halvenenud hageja tervis, mistõttu on hageja väidetavalt kulutanud

kuus ca 500 krooni ravimite ostmiseks, milline summa kolme aasta jooksul moodustab ca 20 000

krooni. Kohus leiab, et hageja on järjekordset väidet esitades jäänud paljasõnaliseks, sest hageja ei

ole esitanud kohtule ühtegi tõendit oma väite kinnituseks. Kui hageja on seoses kehavigastuse

tekitamisega teinud igakuiselt kulutusi ravimite ostmiseks, tulnuks hagejal kuludokumentide

puudumisel või mittesäilimisel kasvõi märkida ostetud ravimite nimetused ja tõenäolised hinnad, et

kohus saaks hinnata hageja nõude põhjendatust ja suurust. Hageja väide ravimite ostmise kohta ei

ole esitatud veenvalt ning on tõendamata.

9. Kohus nõustub kostjaga selles, et 21.02.2004. a arstliku ekspertiisi otsusest nr 092495 (tl 9) ei

selgu, kas hagejale määratud raske puue on põhjustatud kostjaga seonduvatest asjaoludest või on

puue määratud muudel alustel. Hageja ise ei ole pidanud vajalikuks esitada kohtule ekspertiisi

otsuse sisulist põhjendust, et tõendada, millistel ekspertiisi tegemisel kindlaks tehtud asjaoludel

otsus põhineb. Samuti jääb selgusetuks Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna 17.06.2005. a

korraldusest nr 1089 (tl 10) hagejale hooldaja määramise kohta, millistest konkreetsetest asjaoludest

on tingitud hageja kõrge abivajadus eneseteeninduse ja igapäevaelu toimingute sooritamisel. See

võib olla seotud hageja vanuse ja põetud haigustega.

10. Kuivõrd hageja ise on hagis määranud ajaperioodi (10.11.2003. a kuni 10.11.2006. a) ja

hüvitatava kahju liigi (varaline kahju), muutmata menetluse kestel hagi (TsMS § 376), jätab kohus

eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt K.M. hagi Liis Võlli vastu 100 000 krooni

väljamõistmiseks rahuldamata. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks hinnata ka kahjuhüvitise

vähendamise eeldusi ja põhjendatust. Hageja viitab VÕS §127 lg 6 tulenevale kohtu

diskretsiooniõigusele kahju suuruse määratlemisel. Kohus leiab, et moraalse kahju nõuet esitatud

ei ole ja kahju tekitamise põhjuslik seos juba kantud materiaalsete kuludega on tõendamata. Pole

ühtegi kuludokumenti, mis võimaldaks taotletava perioodi kahju suurust hinnata.

11. Kohtule esitatud meditsiinilisest dokumentatsioonist ja kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja

dr Andres Kukner’i ütlustes nähtub, et hageja on pärast hagiavalduse kohtusse esitamist pöördunud

jätkuvalt arstide poole seoses 10.11.2003. a saadud kehavigastusega ning pidanud tegelema enda

ravimisega. Kui hageja tervis ei ole paranenud ja ta peab seetõttu tegema üha uusi kulutusi

meditsiinilise abi saamiseks, on see uueks asjaoluks, mis annaks õiguse samast tervisekahjustusest

tuleneva uue hagi esitamiseks. Uue hagi võib esitada samuti juhul, kui nõutakse sellise kahju

hüvitamist, mida varem ei nõutud. Loomulikult peab hageja siinjuures suutma tõendada

tervisekahjustusest tingitud kulude esinemist.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Otsus tehti hageja kahjuks. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või

osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti,

oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et TsMS § 162 lõike 4 alusel

on põhjendatud jätta antud tsiviilasja menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik