2-08-9010/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2009.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-9010

Tsiviilasi

AS-i E hagi H OÜ vastu 18 475,02 krooni saamiseks

Tsiviilasja hind

17 867,22 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS E (registrikood xxx asukoht xxx)

Hageja lepinguline esindaja T Ilves

Kostja H OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx)

Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige TS(elukoht kohtule

teadmata)

Menetlustoimingu tegemise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista H OÜ-lt 18 475,02 (kaheksateist tuhat nelisada seitsekümmend viis

krooni 02 senti) krooni AS-i E kasuks.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

4. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada Julianus Inkasso OÜ-le (registrikood

XXX) kohtutäituri tasu 295 (kakssada üheksakümmend viis) krooni arvelduskontole

nr XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta H OÜ kanda.

2. Välja mõista H OÜ-lt menetluskulu 1 850 (üks tuhat kaheksasada viiskümmend)

krooni AS-i E kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30 päeva

möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kaja peab vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr

10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või Swedbank AS-

is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

10.03.2008 esitas AS E hagi H OÜ vastu 18 475,02 krooni saamiseks. Nõue tulenes poolte vahel

18.03.2002 sõlmitud liitumislepingust ning 5.06.2006 sõlmitud järelmaksuga müügilepingust,

mille alusel esitatud arved jättis kostja tasumata.

TsMS § 318 lg 2 kohaselt juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument

kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei

tulene teisiti. Rahvastikuregistris märgitud kostja seadusliku esindaja T S elukoha aadressil XXX

saadetud dokumendid tagastati kohtule märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Rahvastikuregistris,

hagiavalduses ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmebaasis näidatud T. S elukoha

aadressil XXX saadetud dokumendid tagastati kohtule märkega „hoiutähtaja möödumisel“.

Aadressile XXX kostjale saadetud dokumendid tagastati kohtule märkega „firma ei asu sellel

aadressil“. Nimetatud aadressil ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada ka kohtutäituril.

Kohus saatis 13.06.2008 kostja seadusliku esindaja e-posti aadressil teate hagimaterjalide

hoiustamisest kohtu kantseleis, millele kostja ei reageerinud. Kostja aadress või viibimiskoht ei ole

kohtule muul viisil teada, samuti ei olnud võimalik dokumenti kätte toimetada isiku esindajale ega

dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul viisil, mis on sätestatud TsMS 6-ndas osas.

Seetõttu on kostjale kirjaliku vastuse esitamise nõue kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg 1 p-le 1 ja lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokument

on kostjale kätte toimetatud.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui

isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil

teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks

volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

AS-i E ja H OÜ vahel 18.03.2002 sõlmitud liitumislepingust ning 5.06.2006 sõlmitud

järelmaksuga müügilepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse,

tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11

kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse

jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita

nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174

kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste

muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele

või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse

lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on

kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti

täitmisega viivitamise korral. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida

seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS

§ 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks

määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS §

101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab,

et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi

on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 18 475,02 krooni.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja on kohtu määratud ajaks esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on

kandnud menetluskulu summas 6 895 krooni järgmiselt: 1 500 krooni riigilõivu, 295 krooni

kohtutäituritasu, 100 krooni riigilõivu väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest

ning õigusabikulu summas 5 000 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti

määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi

on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-07-17355 AS-i E maksekäsu kiirmenetluses H

OÜ vastu 19 404,15 krooni saamiseks, on kohus 20.12.2007 määrusega jätnud maksekäsu

kiirmenetluse avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Nimetatud määrus jõustus

16.01.2008. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 10.03.2008, seega hiljem kui üks

kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu jätab kohus hageja menetluskulud maksekäsu

kiirmenetluses tasutud riigilõivu 250 krooni osas kostjalt välja mõistmata.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas

5 000 krooni. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja

nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse

4.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt

lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 50 000 krooni

puhul 25 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 17 867,22 krooni. Kohtu

hinnangul ei ole õigusabikulude summa 5 000 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on

hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole

esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude

kandmist summas 5 000 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 500 krooni

ulatuses.

Hageja esindaja on tasunud 26.09.2008 kohtutäituri tasu 295 krooni arvelduskontolt nr

XXXXXXXXXXXXXXXX

Hansapangas

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

nr

221013921094 Hansapangas, viitenumbriga 3100057358, selgitusega „kohtutäituritasu 2-08-9010

H OÜ”. Kuna kostjale ei antud hagimaterjale üle kohtutäituri vahendusel, siis tuleb kohtutäituri

tasu summas 295 krooni tagastada Julianus Inkasso OÜ-le.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud

summas 500 krooni, hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 1 250 krooni ning väljaandes

Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni, kokku 1 850 krooni.

Viivi Villemson