2-08-83414/10 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr.2-08-83414

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruaril 2009.a.; Valga kohtumaja Kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-08-83414 Tsiviilasi OÜ X hagi V. V. vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja : OÜ X (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : xxxxxxxxxxxxxx) Hageja lepinguline esindaja : S. E. (AS Y ; asukoht : xxxxxx.xxxxxxxxxx; xxxxx) Kostja : V. V. (is.kood xxxxxxxxxxx; eluk. xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON Juhindudes TsÜS §5, §142, §143 ja §146 lg.1, 147 lg 2 ning VÕS §76 lg 1, ning TsMS §162, §174 lg.1, §403, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus o t s u s t a s :

Jätta OÜ X (reg.kood xxxxxxxx) hagi V. V. (is.kood xxxxxxxxxxx) vastu lepingujärgse võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata täies ulatuses.

Asja menetlusega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta hageja kanda.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (26.02.2009.a.).

Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel

30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

ASJAOLUD

Hageja nõue 08.12.2008.a. esitas OÜ X kohtule hagi V. V. vastu põhivõlgnevuse 1596,12 krooni ja viivise 1598,16 krooni, kokku 3194,28 krooni nõudes. AS X õigusjärglane sõlmis kostjaga 09.07.2003.a. lepingu, mille alusel AS X kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade (mobiiltelefon) /teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas X AS poolt pakutud kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Hageja kinnitab, et kostja on jätnud tasumata hageja poolt esitatud arved kogumahus 1596,12 krooni, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivis lepingu rikkumise (maksekohustuste täitmata jätmise) eest summas 1598,16 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamise tasutud riigilõiv summas 450 krooni ja esindajakulu summas 2000 krooni /tl.1-2/.

Kostja seisukoht hageja nõude osas Oma kirjalikus vastuses kohtule kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu. Kostja avaldab, et kuna juba juulist 2003.a. ei kasutanud kostja AS X teenuseis, kuna ta sulges oma telefoninumbri, seoses telefoni varastamisega. Hagile lisatud materjalidest nähtub, et novembris 2003.a. on leping lõpetatud. Lepingu lõpetamise teade esitati kostjale 13.11.2003.a., millest tulenevalt lõppes leping 03.12.2003.a.. Hageja on pöördunud maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse alles 29.12.2006.a./tl. 44-45/. Kuna tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat, taotles kostja jätta hagi rahuldamata nõude aegumise tõttu.

Hageja seisukoht kostja vastuse kohta Hageja seisukoht on, et kuna kostjaga lõpetati ühepoolselt leping 13.11.2003.a., siis nõue muutus sissenõutavaks kalendriaasta lõppemisest so 01.01.2004.a. kell 00.00. Vastavalt TsÜS § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ja antud nõue oleks aegunud 31.12.2006.a. kell 00.00. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 29.12.2006.a. Seega puudub alus menetluse lõpetamiseks seoses nõude aegumisega. Kuna vastavalt TsÜS § 147 lg 3, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada /tl48/.

Kostja vastus hageja seisukohale Kostja märgib, et jääb oma esitatud seisukoha juurde. Kostja märgib, et hageja nõue tuleneb mitte 09.07.2003.a. sõlmitud mobiiltelefoni lepingust vaid, 09.07.2003.a. sõlmitud müügilepingust. Hageja on avaldanud, et leping lõpetati 13.11.2003.a. Hagiavaldusele on aga hageja lisanud arve 05.10.2003.a., mille kohaselt tuli kostjal tasuda 27.10.2003.a. 1466,20 krooni so ostetud mobiiltelefoni koguhind. Seega luges hageja juba nimetatud arve esitamisel lepingu lõppenuks. Lähtudes VÕS § 189 lg 1 muutus hageja nõue sissenõutavaks 13.11.2003.a. Kostja on arvamusel, et antud juhul kuulub juhinduda TsÜS § 147 lg 2, nõue muutus sissenõutavaks alates hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. Seega on kostja seisukoht, et nõue on aegunud /tl. 56/.

Hageja täiendav seisukoht Hageja teatab, et jääb hagiavalduse ja eeltoodu juurde, et nõue ei ole aegunud. Hageja lisab, et kuna kostja tasus 27.06.2006.a. X AS arvele 1601,20 krooni, siis vastavalt TsÜS § 158 lg 1 aegumine katkeb ja algab uuesti kohustud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos /tl 61/.

“Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus asja lahendada seda kohtuistungil arutamata. Kuna nii hageja kui ka kostja on kohtule avaldanud, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses /tl.3,45/ ning arvestades asja lahendamiseks kogutud materjalide piisavust, peab kohus menetlusökonoomia huvides mõistlikuks ja otstarbekaks lahendada asi kirjalikus menetluses, asja kohtuistungil arutamata.

Kohtu seisukohad

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega ningkostja seisukohtadega hageja nõude osas, leiab, et hagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata.

Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et 09.07.2003.a. sõlmiti poolte vahel X mobiiltelefoniteenuste leping ja X järelmaksuleping, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust ja hageja sai enda kasutusse mobiiltelefoni Nokia 3310, maksumusega 1189 krooni /tl.4-5/. Seega eksisteerib poolte vahel lepingulisest kohustusest tekkinud õigussuhe.

“Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) VÕS §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Mobiiltelefoniteenuste lepingu, viitega X teenuste kasutamise üldtingimuste“ punkt 4.1.2. /tl.21/ kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tarbitud teleteenuste eest ja mobiiltelefoni järelmaksu 99 krooni, vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Asja materjalidega /tl.6-19/ on tõendatud, et kostja pole hageja poolt esitatud arveid tasunud nõuetekohaselt. Seega on kostja kohustust rikkunud.

Aegumise regulatsioon

TsÜS §146 lg.1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks 3 aastat. TsÜS §142 lg.1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ning pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS §147 lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Vastavalt lepingu lõpetamise teatele 13.11.2003.a. /tl 24/, milles hageja teatas kostjale, et seisuga 13.11.2003.a. on kostjal AS X ees võlgnevus, mille hageja palus tasuda hiljemalt 25 päeva jooksul, teate koostamisele järgnevast päevast. Võlgnevuse tasumata jätmise korral eeltoodud tähtajaks, loeb hageja sõlmitud lepingu ülesöelduks ja pöördub sissenõudmiseks inkassofirma poole. Lähtuvalt eeltoodust lõpetati leping 03.12.2003.a. Hageja on pöördunud maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse 29.12.2006.a., Antud nõue jäeti 12.11.2008.a. rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Hagiavaldus esitati kohtusse 05.12.2008.a. Kuna leping kostjaga on lõppenud 03.12.2003.a. siis vastavalt TsÜS § 147 lg 2 kohaselt lõppes hagi esitamise tähtaeg 03.12.2006.a. Lähtuvalt eeltoodust on hageja nõue aegunud.

Hageja on küll viidanud oma täiendavates seisukohtades, et kostja tasus 27.06.2006.a. X AS arvele 1601,20 krooni, ning vastavalt TsÜS § 158 lg 1 aegumine katkeb ja algab uuesti kohustud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kuid hageja poolt esitatud hagi materjalidele ei ole lisatud antud kostja poolt makse tasumist tõendavat dokumenti. Seega kohus ei saa juhinduda antud asjaoludest.

TsÜS §143 kohaselt võtab vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on käesoleva hagiasja eelmenetluses kohtule saadetud kirjalikus vastuses /tl 44-45/ taotlenud nõude aegumise kohaldamist. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks hageja nõudele on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega ei ole hagejal võimalik saada oma taotletavatele õigustele kohtulikku kaitset nõude aegumise tõttu. VÕS §110 lg.4 sätestab, et kui võlgniku nõue võlausaldaja vastu on aegunud, võib võlgnik oma kohustuse täitmisest keelduda, kui täitmisest keeldumise õigus on tekkinud enne aegumistähtaja lõppemist. Kuna kostja on soovinud aegumise kohaldamist ning eelpoolmotiveerituga on tuvastatud väidetava nõude aegumine, tuleb hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulud TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS §174 lg.1 kohaselt lahendatakse menetluskulude rahaline kindlaksmääramine pärast otsuse jõustumist menetlusosalise sellekohase avalduse alusel. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulusid rahaliselt, vaid lahendab selle vastava avalduse alusel iseseisvas menetluses.

A.Kaldma kohtunik 26.02.3008.a.