2-07-27837/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista Sergei Nazarov’lt AS EMT kasuks menetluskulud 1 868, 19 krooni. tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
Legislator headnote
AI generated2-07-27837/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
Full text
Tsiviilasi nr 2-07-27837
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. aprill 2009. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-07-27837
Tsiviilasi
AS EMT
hagi
Sergei
Nazarov
vastu
7 568,22
krooni
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7 568,22 krooni
Menetlusosalised ja nende
esindajad
-
hageja AS EMT (registrikood 10096159; asukoht Valge 16,
19095 Tallinn);
-
hageja esindaja Marika Mandli (Lindorff Eesti AS, Rävala
pst 5, 10143 Tallinn);
-
kostja Sergei Nazarov
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista Sergei Nazarov’lt 7 568,22 krooni AS EMT kasuks.
3. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.
Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega
Jätta menetluskulud Sergei Nazarov’i kanda.
Välja mõista Sergei Nazarov’lt AS EMT kasuks menetluskulud 1 868, 19 krooni.
Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja
arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741
lõige 4).
Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema
esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile
ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui
isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt
teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui
tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib
kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).
Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud
Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui
vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata
jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.
Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250
krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse
Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui
viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1,
§ 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda
apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus
menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
Tartu Maakohtu menetluses on AS EMT hagi Sergei Nazarov’i vastu 7 568,22 krooni (põhinõue
3 784,61 krooni ja viivise nõue 3 783,61 krooni) väljamõistmiseks.
Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte
avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 22. jaanuaril 2009. a. Muu hulgas kohustas kohus
kostjat dokumendi väljavõttes väljaandes Ametlikud Teadaanded vastama hagile neljateistkümne
(14) päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates, hoiatades samas, et kui kostja kohtule
nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 1 punkti 1 ja lõike 5 alusel loeb kohus
hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise
tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.
TsMS § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on
määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte
välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited
kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha
kohtuistungit pidamata.
Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.
Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud piiranguid.
Kohus on seisukohal, et hageja nõue on tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 17. juuli
1997.a liitumislepinguga, kostjale esitatud arvetega, 15.01.1998. a võlanõudega ning väljavõttega
NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirjadest.
Eeltoodut arvestades ja juhindudes võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja
rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 ning tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, § 190
lg 1, § 191 lg 1 ja § 192, rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS EMT hagi Sergei Nazarov vastu
7 568,22 krooni väljamõistmiseks.
Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata
täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1
kohaselt
enne
käesoleva
seaduse
jõustumist
alustatud
menetluse
puhul
kohaldatakse
menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne 1. jaanuari 2009. a kehtinud TsMS-
s sätestatut.
TsMS § 173 lõike 1 (kuni 31. detsembrini 2008. a kehtinud redaktsiooni) kohaselt esitab asja
menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust
lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,
millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.
TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja
hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse
esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, menetlusdokumendi avaldamise eest ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 100 krooni ja hageja esindaja õigusabi kulu 1 518,19
krooni, kokku seega 1868,19 krooni.
Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt menetluskuluna hageja
kasuks välja mõista riigilõiv 350 krooni (250 + 100).
TsMS § 175 lõike 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude
teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a
määruse nr 137 § 1 lõike 1 kohaselt varalise nõudega tsiviilasjas on lepingulise esindaja ja nõustaja
kulude teistelt menetlusosalistelt maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna kuni 10 000
krooni puhul 5 000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 7 568,22 krooni, seega on kohtu
hinnangul põhjendatud õigusabi kuluks 1518,19 krooni.
Eeltoodut arvesse võttes kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lõike 3 alusel hageja
taotlusel kostjalt välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni,
menetlusdokumendi avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõivu
100 krooni ja hageja esindaja õigusabi kulu 1518,19 krooni, kokku 1 868,19 krooni.
TsMS § 178 lõikes 1 on sätestatud, et kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks
hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle
kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude
kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist
taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Kuna
kaebuse hind käesolevas asjas jääb alla 3 000 krooni, on kohtu otsustus menetluskulude osas lõplik
ja edasikaebamisele ei kuulu.
Kohtunik