Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-08-72088/3 AI generated

2-08-72088/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-08-72088/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

jaanuaril 2008 sõlmisid pooled MasterCard Gold krediitkaardi lepingu, mille kohaselt esitas hageja igakuiselt krediidi kasutamise eest kostjale arved. Kostjal oli kohustus tagada iga kalendrikuu päeval hageja poolt debiteeritavate summade ulatuses vabade vahendite olemasolu oma kontol, vastasel juhul arvestas hageja viivist 0,2% päevas. Viivise debiteerimine kostja kontolt toimus iga kvartali viimasel päeval. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja seepärast ütles hageja lepingu üles. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust 20. märtsist 2008. 24. oktoobri 2008. aasta seisuga võlgnes kostja hagejale 121 003,27 krooni, millest 88 468,84 krooni moodustab põhiosa ja 32 534,43 krooni viivis. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista 121 003,27 krooni.

Legislator headnote

AI generated

2-08-72088/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, siis kannab kostja TsMS § 162 lg 1 kohaselt kõik hageja poolt kantud menetluskulud. TsMS § 405 lg 1 kohaselt peab kohus võimalikuks ja otstarbekaks kostjalt koheselt välja mõista need hageja menetluskulud, millised on juba teada - hagi esitamisel tasutud riigilõiv 6250 krooni ja õigusabikulud 2950 krooni.

Keywords

AI generated
bank credit balance fraudulent use of cheque cards bank charges short-term credit damage to credit consumer credit revocation
AI generated
2-09-61061/2
märts 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-61061 Tsiviilasi AS Swedbank hagi RT vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes Hagi hind 15 645,59 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja - AS Swedbank (endine AS Hansapank ); Hageja esindaja – Elis Vija Kostja – RT(isikukood xxx, aadress xxx) Resolutsioon
2-08-2759/2
septembril 2005 sõlmisid pooled Magnet krediitkaardi lepingu nr A050009782, mille kohaselt hageja väljastas kostjale krediitkaardi limiidiga 8000 krooni ja mille kohaselt kostja kohustus tasuma intressi määraga 16% aastas krediidilimiidi kasutatud osalt. Kasutatud summade tagasimaksepäev oli kostjaga kokku lepitud iga kalendrikuu 12. päev, mil tehti intresside makseid ja kohustuslikud tagasimaksed kostja arvelduskontolt kaardikontole. Kostja kohustus garanteerima iga kalendrikuu 12. kuupäeval debiteeritavate summade ulatuses vabade vahendite olemasolu oma kontol, vastasel juhul arvestas hageja viivist 23% aastas võlgnetavalt summalt kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Arvelduskontol vajaliku summa puudumise korral oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi 1000 krooni. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja seepärast blokeeris hageja ühepoolselt kaardi, algatas lepingu ülesütlemise ning lõpetas 02. mail 2007.a. lepingu. 03. detsembri 2007.a. aasta seisuga võlgnes kostja hagejale 5686,89 krooni krediiti, 410,05 krooni intressi, viivis moodustas 189,67 krooni ja leppetrahvi 1000 krooni – kokku 7286,61 krooni. Lisaks palub hageja kosjalt välja mõista 03. detsembrist 2007 viivise protsendina põhinõudest kuni selle täieliku tasumiseni Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras, milleks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressi määr, millele lisatakse 7% aastas. Enne 01. jaanuari 2008.a. oli nimetatud intressi määr 4% aastas.
2-11-22536/12
Asjaolud ja hageja nõue. 16.05.2011.a. laekus Viru Maakohtule Swedbank AS-ilt hagiavaldus N K vastu võlgnevuse, kokku 410.17 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduses esitatud asjaolud. Hageja ja kostja (N K) sõlmisid 16.01.2007 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 5000 krooni, mis oli seotud arvelduskontoga. Vastavalt lepingule krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast. Lepingu kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Intressimääraks oli 16%. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest intressi igal kalendripäeval. Kostja kohustus iga kuu 10. kuupäeval püsimakse summas kasutatud krediidilimiidi hagejale tagasi maksma. Püsimakse summaks oli lepingu järgi 200 krooni. Hageja debiteeris maksepäeval arvelduskontot püsimakse ulatuses ning kandis saadud raha limiidikontole. Kui hagejal ei olnud võimalik summat debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingujärgset maksekohustust ning hagejal oli õigus peatada kaardi kasutamine. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid, kuid kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimaksed tagastamata. Sellega rikkus kostja lepingut. Seoses võlgnevustega saatis hageja 25.05.2009.a. kostjale teatise, milles teavitas kostjat lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevused tasuda hiljemalt 09.06.2009.a. Hageja hoiatas kostjat, et ettenähtud tingimuste kohaselt võlgnevuste mittetasumisel ja võlgnevuste tasumise osas kokkuleppe mittesaavutamisel, loeb hageja lepingu ülesöelduks ning pöördub võlgnevuste sissenõudmiseks kohtusse. Samuti palus hageja kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks hagejaga ühendust võtta. Vaatamata hageja meeldetuletustele, ei tasunud kostja tähtaegselt võlgnevusi ja hageja luges lepingu 16.09.2009.a. üles öelduks. Hagi esitamise seisuga ei olnud kostja hagejale ettepanekuid võlgnevuste tasumiseks teinud. Lepingu ülesütlemisel oli kostja kasutanud lepingu alusel hageja poolt võimaldatud krediidilimiidist tehingute tegemiseks 360.93 eurot. Kostja on peale lepingu ülesütlemist tema kasutuses oleva krediidisumma hagejale tagastanud. Hageja arvestas kohustusega viivitamise eest viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määra alusel. 12.05.2011.a. seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 410.17 eurot, millest põhiosa on 360.93 eurot, intress 0.36 eurot ja viivis 48.88 eurot.
2-11-34155/5
21.07.2011 laekus Viru Maakohtule Swedbank AS-ilt hagiavaldus S P`i vastu võlgnevuse, kokku summas 1 344.13 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.
2-07-47795/4
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 10.11.2001.a.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Otsuse tegemise aeg ja koht

30. märts 2009 Rapla Tsiviilasja number 2-08-72088 Tsiviilasi Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali hagi Siim Nurmsoo vastu

121 003,27 krooni väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (reg kood 10221469, asukoht Hobujaama 4 15068 Tallinn), lepinguline esindaja Aivar Leismann (Kentmanni Advokaadibüroo OÜ, asukoht Kentmanni

15 10116 Tallinn).

Kostja Siim Nurmsoo (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx). RESOLUTSIOON

Välja mõista Siim Nurmsoolt Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kasuks 121 003,27 krooni, millest põhiosa 88 468,84 krooni ja viivis 32 534,43 krooni.

Välja mõista Siim Nurmsoolt Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kasuks 9200 krooni menetluskulude katteks.

Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

Kohtukulude jaotus

Hageja poolt kantud menetluskulud jätta Siim Nurmsoo kanda.

Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse täiendavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja (avaldus menetluse taastamiseks), kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest Pärnu Maakohtule (Rapla kohtumajja).

Asjaolud ja hageja nõue

18. jaanuaril 2008 sõlmisid pooled MasterCard Gold krediitkaardi lepingu, mille kohaselt esitas hageja igakuiselt krediidi kasutamise eest kostjale arved. Kostjal oli kohustus tagada iga kalendrikuu

20. päeval hageja poolt debiteeritavate summade ulatuses vabade vahendite olemasolu oma kontol, vastasel juhul arvestas hageja viivist 0,2% päevas. Viivise debiteerimine kostja kontolt toimus iga kvartali viimasel päeval. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja seepärast ütles hageja lepingu üles. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust 20. märtsist 2008. 24. oktoobri 2008. aasta seisuga võlgnes kostja hagejale 121 003,27 krooni, millest 88 468,84 krooni moodustab põhiosa ja 32 534,43 krooni viivis. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista 121 003,27 krooni.

Kohtu seisukoht

Kostjale saadeti 10. novembril 2008 TsMS § 393 lg 2 p 1 ja 394 lg 1 ning 2 kohaselt hagiavaldus koos lisadega ning kohustati hagile kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättesaamisest. Samas selgitati, et vastamata jätmise korral võib kohus teha hageja kasuks tagaseljaotsuse. Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 12. novembril 2008 ning on 02.detsembril 2008.a. saatnud avalduse, milles teatab kokkuleppe sõlmimisest hagejaga ja palub otsust mitte teha. Hagile vastust ei ole kostja aga andnud. Kompromisslepingut ei ole kohtule samuti esitatud. Seepärast peab kohus otstarbekaks rahuldada hagi tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1. Hageja nõue on tõendatud hagiavaldusele lisatud lepinguga ja võla arvestusega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, § 101 lg 1 p-de 1, 4 ja 6 kohaselt on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist, öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmata jätmise korral nõuda viivist.

Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, siis kannab kostja TsMS § 162 lg 1 kohaselt kõik hageja poolt kantud menetluskulud. TsMS § 405 lg 1 kohaselt peab kohus võimalikuks ja otstarbekaks kostjalt koheselt välja mõista need hageja menetluskulud, millised on juba teada - hagi esitamisel tasutud riigilõiv 6250 krooni ja õigusabikulud 2950 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamatult täidetavaks.

Indrek Saar Kohtunik