Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-09-39/3 AI generated

2-09-39/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-09-39/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Starman ( reg.nr 10069659, asukoht Tallinn, akadeemia tee 28), hageja esindaja Katrin Verma, kostja Pille Kaas ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxxxxx x-xx) Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Legislator headnote

AI generated

2-09-39/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja K.Verma palub VÕS §-de 113 lg 1, 101 lg 1 p-de 1, 6; 108 lg 1; 628 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) võlgnevuse põhiosa 471,74 kr, viivise 470,74 kr.

Keywords

AI generated
maximum sum mortgage housing costs hail insurance cost-covering rent medical expenses performance in lieu of fulfillment
AI generated
2-11-8175/19
TsMS § 444 lg 1 alusel võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigivõi kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.
2-09-70611/2
märts 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-70611 Tsiviilasi AS Swedbank hagi MS vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes Hagi hind 17 581,99 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja - AS Swedbank (endine AS Hansapank ); Hageja esindaja – Anett Suuder Kostja – MS(isikukood xxx, aadress xxx) Resolutsioon
2-08-65872/3
Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on pooled 27.02.2001 sõlminud liitumislepingu, mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale sideteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr B06021449606, B06031723395, V06042174975 kokku summas 1948.85 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga kostja tasumata põhivõlgnevus summas 1040,80 krooni, mis ei sisalda arvetel kajastatud viivist. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja on arvestanud viivist 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summalt iga tasumata arve maksetähtajale järgnevast päevast arvates kuni 03.10.2008. Hageja soovib kostjalt viivise summas 564,80 krooni väljamõistmist. Samuti kohustub kostja hüvitama hagejale kõik võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutused, mis on vastavalt hageja hinnakirjale 475 krooni. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused, mille punkti 5.1.1. kohaselt kohustus kostja täitma lepingut, st vastavalt punktile 5.1.2 tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Vastavalt üldtingimuste punktile 8.10. leppisid pooled kokku viivises määraga 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 8.7. kohaselt loetakse makse tasutuks summa laekumisel hagejale. . Tingimuste punkti 6.1.16 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 2080.60 krooni, millest põhinõue moodustab 1040.80 krooni kõrvalnõuded kokku 1039.80 krooni, s.h. 564.80 viivis ning 475 krooni kulutuste hüvitamise nõude esitamise eest. Hageja taotleb ka riigilõivu 250 krooni ning esindajale makstud õigusabi eest 1000 krooni väljamõistmist kostjalt.
2-19-16016/7
Capital Investeeringud OÜ (hageja) esitas 14.10.2019 hagiavalduse A Ae (kostja) vastu võlgnevuse, leppetrahvi ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.
2-10-13423/3
Rahuldada Aktsiaseltsi SM hagi JT vastu võlgnevuse väljamõistmiseks tagaseljaotsusega.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 12.03.2009, Rapla

Tsiviilasja number 2-09-39

Tsiviilasi AS Starmani hagi Pille Kaasi vastu kohustuse täitmiseks

Tsiviilasja hind 471,74 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Starman ( reg.nr 10069659, asukoht Tallinn, akadeemia tee 28), hageja esindaja Katrin Verma, kostja Pille Kaas ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxxxxx x-xx)

Menetluse liik kirjalik menetlus

Resolutsioon Välja mõista Pille Kaasilt 942,48 krooni AS Starmani kasuks.

Menetluskulud jätta Pille Kaasi kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel

30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Pooled sõlmisid 09.09.2005 liitumisja teenuste osutamise lepingu nr L-309395 ja 08.09.2005 kliendilepingu nr 3926068. Lepingu alusel kohustus hageja osutama kostjale lepingus määratud teenust ning kostja tasuma selle eest kokkulepitud tasu. Lepingu lahutamatuks lisaks on tüüptingimused. Hageja esitas kostjale osutatud teenuste eest arved A-6533797, A-6720774, A-6797334, A-6894224, A-7151394. Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevuse summa hageja ees 471,74 kr. Hageja on arvestanud viivist 0,2% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Hageja on arvestanud viivist ajaliselt viimase tasumata arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni 29.12.2008. Hageja on huvitatud kostjalt viivise summas 470,74 kr väljamõistmisest.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja K.Verma palub VÕS §-de 113 lg 1, 101 lg 1 p-de 1, 6; 108 lg 1; 628 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) võlgnevuse põhiosa 471,74 kr, viivise 470,74 kr.

Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 10.02.2009. Kostja kohtule kirjalikult ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

07.09.2005, 08.09.2005 liitumisteenuste osutamise lepinguga nr L-309395 ja kliendilepinguga nr 3926068 loeb kohus tuvastatuks, et hageja kohustus osutama kostjale lepingus määratud teenust ning kostja kohustus selle eest tasuma. Arvetega A- 6533797, A-6720774, A-6797334, A-6894224, A-7151394 loeb kohus tuvastatuks, et kostjal on kasutatud teenuste eest tasumata 471,74 kr. Vastavalt lepingule on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist 0,2% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Viivise arvestus 0,2%x1021 päevax471,74= 963,29 kr. Hageja vähendab viivise nõuet 470,74 kroonini.

VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik: