2-07-36136/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-36136

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märts 2009. a Tartu

Tsiviilasja number

2-07-36136

Tsiviilasi

AS EMT hagi Aleksander Malõshev vastu 6 483,14 krooni

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3 242,07 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja AS EMT (registrikood 10096159; asukoht Valge 16,

19095 Tallinn);

-

hageja esindaja Tarvo Ilves (Julianus Inkasso OÜ; asukoht

Jõe 3, 10151 Tallinn);

-

kostja Aleksander Malõshev

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Aleksander Malõshev’ilt 6 483,14 krooni AS EMT kasuks.

3. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega

Jätta menetluskulud Aleksander Malõshev’i kanda.

Välja mõista Aleksander Malõshev’ilt AS EMT kasuks menetluskulud 1 050 krooni.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741

lõige 4).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib

kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250

krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1,

§ 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Tartu Maakohtu menetluses on AS EMT (hageja) hagi Aleksander Malõshev’i (kostja) vastu

6 483,14 krooni (põhinõue 3 242,07 krooni ja viivise nõue 3 241,07 krooni) väljamõistmiseks.

Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule

kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid

kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus

teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja menetlusdokumendid on

19.06.2008. a

vastu

võtnud

kostja

elukaaslane

Anne-Mai

Männisalu.

Kohus

loeb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lõike 1 alusel dokumendid kostjale kättetoimetatuks

menetlusdokumendi kättetoimetamisega kostja elukaaslasele. Kostja ei ole määratud tähtajaks

kohtule kirjalikult vastanud.

25.03.2009. a esitas hageja kohtule taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks juhul, kui kostja ei

vasta hagile tähtaegselt kohtu määratud tähtaja jooksul, ja menetluskulude kindlaksmääramiseks

koos kulude jaotusega.

TsMS § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha

kohtuistungit pidamata.

Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud piiranguid.

Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus on seisukohal, et hageja nõue on tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud

30.01.1998. a liitumislepingutega, 28.02.1998. a ja 31.03.1998. a kostjale esitatud arvetega,

14.04.1998 a võlanõudega ning väljavõttega EMT teenuste kasutamise eeskirjadest.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja

rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 ning tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, § 190

lg 1, § 191 lg 1 ja § 192, rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS EMT hagi Aleksander Malõshev’i

vastu 6 483,14 krooni nõudes.

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1

kohaselt

enne

käesoleva

seaduse

jõustumist

alustatud

menetluse

puhul

kohaldatakse

menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne 01.01.2009. a kehtinud TsMS-s

sätestatut.

TsMS § 173 lõike 1 (kuni 31.12.2008. a kehtinud redaktsiooni) kohaselt esitab asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised

menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 250 krooni

ja hageja esindaja õigusabi kulu 2 500 krooni, kokku seega 2 750 krooni.

Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt menetluskuluna hageja

kasuks välja mõista riigilõiv 250 krooni.

TsMS § 175 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 175 lõike 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude

teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamise ja hageja esindaja väljastatud

arve nr 688998 esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005. a määruse nr 306 § 1 lõike 1

kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja

maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna kuni 5 000 krooni puhul 2 500 krooni. Praegu

kehtiva Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määruse nr 137 § 1 lõike 1 kohaselt on varalise nõudega

tsiviilasjas lepingulise esindaja maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna kuni 10 000

krooni puhul 5 000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 3 242,07 krooni. Lepingulise esindaja

õigusabi kuluks on märgitud 2 500 krooni. Kohtu hinnangul ei ole lepingulise esindaja õigusabi

kulu summas 2 500 krooni vastavuses asja menetluseks tegelikult kulutatud aja ja asja keerukuse

astmega. Kohtusse esitatud hagi puhul on tegemist n.n masshagiga, milliseid hageja esindaja poolt

on kohtule esitatud arvukalt ka teiste kostjate vastu ja mis oma sisu poolest on ühetaolised.

Arvestades asjaolu, et hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse

koostamise ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus tulenevalt asja keerukusest ja eeldatavale asja

menetlemiseks kulutatud ajale põhjendatud õigusabi kuluks 800 krooni.

Eeltoodut arvesse võttes kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lõike 3 alusel hageja

taotlusel kostjalt välja menetluskuluna riigilõivu 250 krooni ja hageja esindaja õigusabi kulu 800

krooni, kokku 1 050 krooni.

TsMS § 178 lõikes 1 on sätestatud, et kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni.

Kohtunik