2-08-20497/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-20497

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märts 2009. a Tartu

Tsiviilasja number

2-08-20497

Tsiviilasi

Swedbank AS (endine ärinimi AS Hansapank) hagi Andris

Nurmine vastu 107 474,63 krooni ja viiviste väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

100 036,52 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja Swedbank AS (registrikood 10060701; asukoht

Liivalaia 8, 15040 Tallinn);

-

hageja esindaja Manro Aparin (postiaadress Ülikooli 8,

51003 Tartu);

-

kostja Andris Nurmine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Andris Nurmine’lt käenduseta väikelaenulepingust tulenev võlgnevus summas

85 856,65 krooni Swedbank AS kasuks.

3. Välja mõista Andris Nurmine’lt käenduseta väikelaenulepingust tulenev viivis põhiosa

võlgnevuse summalt 79 186,55 krooni alates 16.05.2008. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS

§ 113 lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas) Swedbank AS kasuks.

4. Välja mõista Andris Nurmine’lt vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust

tulenev võlgnevus summas 21 617,98 krooni Swedbank AS kasuks.

5. Välja mõista Andris Nurmine’lt vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust

tulenev viivis põhiosa võlgnevuse summalt 20 000 krooni alates 16.05.2008. a kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas)

Swedbank AS kasuks.

6. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud Andris Nurmine kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib

kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250

krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1,

§ 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

22.05.2008. a esitas Swedbank AS (hageja) Tartu Maakohtusse hagi Andris Nurmine vastu

25.02.2006. a sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu alusel kostjalt hageja

kasuks võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 20 000 krooni

väärtuses, kuid peale lepingu lõppemist kasutatud krediidilimiiti hagejale ei tasunud. Samuti jättis

kostja kasutatud krediidilimiidilt maksepäeval tasumata intressi, olles intressimaksetega

võlgnevuses alates 15.12.2007. a. Hageja lõpetas kostjaga lepingu 15.05.2008. a. Seisuga

15.05.2008. a moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 21 617,98 krooni,

millest põhiosa võlgnevus on 20 000 krooni ja intressivõlgnevus 1 617,98 krooni. Hageja palub

kostjalt välja mõista hageja kasuks vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva

võlgnevuse summas 21 617,98 krooni ja viivise põhiosa võlgnevuse summalt alates 16.05.2008. a

kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras.

Samas hagiavalduses esitas hageja kostja vastu nõude 22.04.2006. a sõlmitud käenduseta

väikelaenulepingu alusel tekkinud võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja

kasuks välja mõista võlgnevuse 85 856,65 krooni, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas

79 186,55 krooni, intressivõlgnevusest summas 5 641,29 krooni, leppetrahvist summas 849,97

krooni ja viivistest summas 178,84 krooni, ning viivise põhiosa võlgnevuse summalt alates

16.05.2008. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja võib TsMS 407 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lõige 2).

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hageja on

taotlenud hagis tagaseljaotsuse tegemist.

Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule

kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid

kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus

teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja on menetlusdokumendid

isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte saanud 22.10.2008. a. Samas ei ole kostja määratud

tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud.

Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud piiranguid.

Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse

märkimisega.

VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lõige 1

sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest,

tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest

kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud käenduseta

väikelaenulepinguga, laenu tagastamise graafikuga, lepingute ülesütlemise teatisega, väljavõttega

lepingul sooritatud operatsioonidest, vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepinguga ja

väljavõttega lepingul sooritatud operatsioonidest ning lepingu ülesütlemise teatisega.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja TsMS § 367,

rahuldab kohus tagaseljaotsusega Swedbank AS hagi Andris Nurmine vastu 107 474,63 krooni ja

viiviste väljamõistmiseks.

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1

kohaselt

enne

käesoleva

seaduse

jõustumist

alustatud

menetluse

puhul

kohaldatakse

menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne 01.01.2009. a kehtinud TsMS-s

sätestatut.

TsMS § 173 lõike 1 (kuni 31.12.2008. a kehtinud redaktsiooni) kohaselt esitab asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised

menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik