2-09-2040/6 · 2-09-2040/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg.1, 468 lg.1 p.2 alusel. 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

Legislator headnote

AI generated

2-09-2040/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

Full text

Ärakiri

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.märts 2009.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-09-2040

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi V S’i vastu võlgnevuse kokku 3 035

krooni nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finants, reg.kood 10746479, asukoht Jõe

tn. 3, Tallinn 10151,

esindaja volikirja alusel Reeli Lind, isikukood xxxx, OÜ

Julianus Inkasso, reg.kood 10686553, asukoht Jõe tn. 3,

Tallinn 10151.

Kostja: V S, isikukood xxxx, elukoht xxxx

Eelmenetluses

25.03.2009.a.

Resolutsioon:

OÜ Aktiva Finants hagi

OÜ Aktiva Finants hagi V S

V S

V S’i

’i ’i

’i vastu võlgnevuse

vastu võlgnevuse

vastu võlgnevuse 3 035

3 035

3 035 krooni

krooni

nõudes rahuldada tervikuna tagaseljaotsusega.

Välja mõista

Välja mõista V S

V S

V S’i’i’i’ilt (isikukood

lt (isikukood

lt (isikukood xxxx

xxxx

xxxx) OÜ Aktiva Finants (reg.

) OÜ Aktiva Finants (reg.

) OÜ Aktiva Finants (reg.kood 10746479, asukoht

kood 10746479, asukoht

Jõe tn. 3, Tallinn 10151) kasuks ja võlgnevuse katteks kokku

Jõe tn. 3, Tallinn 10151) kasuks ja võlgnevuse katteks kokku 3 035

3 035

3 035 (

(

(kolm

kolm

kolm tuhat

tuhat

kolm

kolmkümmend

kümmend

kümmend viis

viis

viis) krooni.

) krooni.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

Määrata hageja menetluskuludeks kokku

Määrata hageja menetluskuludeks kokku 2 50

500 ( ( ( (kaks

kaks

kaks tuhat

tuhat

tuhat viis

viis

viissada) kr

sada) kr

sada) krooni ja mõista

ooni ja mõista

see summa välja

see summa välja V S

V S

V S’ilt (isikukood

’ilt (isikukood

’ilt (isikukood xxxx

xxxx

xxxx) ) ) ) OÜ Aktiva Finants (reg.kood 10746479) kasuks ja

OÜ Aktiva Finants (reg.kood 10746479) kasuks ja

menetluskulude katteks.

Kohtuotsus

Kohtuotsus toimetatakse kätte

toimetatakse kätte

toimetatakse kätte pooltele

pooltele

pooltele.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg.1, 468 lg.1 p.2 alusel.

täitmisele TsMS § 467 lg.1, 468 lg.1 p.2 alusel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

Kostja võib otsuse

Kostja võib otsuse peale esitada kaja

peale esitada kaja

peale esitada kaja 14

14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse

päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima.

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(TsMS § 442 lg.6, § 633 lg.7).

I. Asjaolud ja hageja nõue.

Hagiavalduse kohaselt Elisa Eesti AS, endised ärinimed Radiolinja AS, Elisa

Mobiilsideteenused AS, alates 22.03.2007.a. ühinenud Elisa Eesti AS-ga, sõlmis 29.12.1999.a.

kostjaga mobiilsideteenustele liitumislepingu nr. 140268, mille alusel hageja osutas kostjale

mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja kohustus teenuste eest õigeaegselt tasuma vastavalt

talle esitatud arvetele. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik teave makse

sooritamiseks on kirjas arvel. Kostja on talle esitatud arvete ulatuses teenuseid kasutanud,

kuid pole selle eest tasunud. Sellega on kostja rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingu

tingimusi. Oma allkirjaga lepingul pooled kinnitasid, et kohustuvad täitma ka lepingu lisaks

olevat Eurotelefon 256 kasutamise eeskirja, mille kohaselt kohustus kostja maksmisega

viivitamisel tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud

päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Teenuste osutaja lõpetas kostjaga Eurotelefon

246 kasutamise eeskirja p.7.3. alusel mobiilsideteenuste lepingu. Kostja Elisa Eesti AS

nõudeile ei reageerinud ning viimane loovutas oma nõuded koos kõrvalnõuetega kostja vastu

hagejale. Kostja ei reageerinud ka hageja nõudele võlgnevuse tasumise suhtes, mistõttu

hageja 27.12.2007.a. esitas avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses, kuid avaldus

jäeti rahuldamata, kuna maksekäsku ei õnnestunud kostjale edastada. Kostja võlg hagejale

on 1 518 krooni ning viivised summas 24 514 krooni ja 07 senti, mida hageja vähendab kuni

põhivõla summani 1 517 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku summas

3 035 krooni ning hageja menetluskuluna riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses 250 krooni,

riigilõiv hagiavalduse esitamisel 1 000 krooni ning õigusabikulu 1 500 krooni. Hagi on

esitatud TSK §-de 173 lg. 1, 174, 191 lg. 1, 192, 222 lg. 1, 231 lg. 1 alusel.

Hagiavaldusele on lisatud kirjalike tõenditena leping, Radiolinja Eesti AS

üldtingimused, kõnede alajaotused, arved, saldoseis, teatis nõude loovutamisest, võlateatis,

kohtumäärus maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise kohta, riigilõivu tasumise dokument,

kohtukulude nimekiri.

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus

tagaseljaotsus

tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt

kohus võis hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt

tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus 20.01.2009.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud

aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul, arvates

hagimaterjali kättesaamise päevale järgnevast päevast. Ühtlasi kohus selgitas kostjale

kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest.

Hagimaterjal tagastati, kuna kostja teatas, oma teise elukoha. 06.02.2009.a. saatis kohus

hagimaterjali kostjale tema teatatud aadressil, kuid materjal tagastati ka sealt, kuna kostja

palus hagimaterjali uuesti saata hageja esitatud aadressil. Kostja kohtule vastanud ei ole,

kuigi 25.02.2009.a. on hagimaterjali kostjale üleandmiseks vastu võtnud ema, mida tõendab

kättetoimetamise teatis toimikus. TsMS § 322 lg. 1 kohaselt, kui isikut, kellele tuleb

menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument

saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda

teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale

teadaolevaks.

TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14

päeva, välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates.

Kostjale on aega antud 20 päeva, mis täitus 17.03.2009.a.

Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust.

Pooltevahelisele suhtele tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud TSK sätteid.

VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne

0l.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse §

11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 0l.07.2002.a., kohaldatakse enne VÕSRS

jõustumist kehtinud seadust.

Kehtinud TSK § 163 järgi tekkisid kohustised lepingutest või muudest alustest. Poolte

suhted rajanevad liitumislepingul. TSK § 173 lg. 1 kohaselt tuli kohustist täita nõuetekohasel

viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TSK § 174 järgi ei olnud ühepoolne keeldumine

kohustise täitmisest lubatud. TSK § 190 kohaselt oli viivis (trahv) kohustise täitmise

tagamise vahend. TSK § 192 sätestas viivise kokkuleppe kirjaliku vormi. Lepingus on pooltel

olemas kokkulepe viivise tasumise kohta.

Alates 01.07.2002.a. kehtiva VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §

94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja

viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l

ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega kuulub hagi

tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja

ulatuses.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu

hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi

avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei

toimetata hagi kostjale kätte. Hagi esitamisel on hageja 12.01.2009.a. tasunud riigilõivu

1000 krooni, mis tuleb kohtukuluna kostjalt välja mõista. Hageja õigusabikulu 1 500 krooni

on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt

väljamõistmisele hageja kasuks. Hageja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250

krooni hüvitamisele ei kuulu ega kuulu ka tagastamisele, kuna maksekäsu kiirmenetluses

jäeti avaldus rahuldamata TsMS § lg. 2 p. 3 alusel.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus

kohaldas

TSK

§-de

163,

173,

174,

190,

VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 113 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, §

407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 02. juunil 2009.a

02. juunil 2009.a

Nooremreferent I.Golubev

2-09-2040/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text