2-08-52893/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-52893

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. märts 2009. a Tartu

Tsiviilasja number

2-08-52893

Tsiviilasi

BIGBANK AS (endine ärinimi Balti Investeeringute Grupi

Pank AS) hagi Sergei Tihhomirov vastu 145 778,09 krooni ja

viiviste väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

109 815,80 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; asukoht

Rüütli 23, 51006 Tartu);

-

hageja lepinguline esindaja Triin Marran (postiaadress

Rüütli 23, 51006 Tartu);

-

kostja Sergei Tihhomirov

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Sergei Tihhomirov’ilt BIGBANK AS kasuks 123 802,68 krooni, millest

107 738,42 krooni on tagastamata krediidisumma, 11 793,04 krooni sissenõutavaks

muutunud tasumata intress, 1 077,38 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu, 1 000

krooni võla sissenõudmisega seotud kulu, 2 193,84 krooni viivis perioodi eest

09.07.2008. a kuni 06.08.2008. a ning viivis tagastamata krediidisummalt (107 738,42

krooni) alates 07.08.2008. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 25 %

tagastamata krediidisummalt aastas.

3. Jätta rahuldamata BIGBANK AS nõue Sergei Tihhomirov’ilt leppetrahvi summas

21 547,68 krooni väljamõistmiseks.

4. Jätta Tartu Maakohtu 11. augusti 2008. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu – Sergei Tihhomirov’i arveldusarvete ja hoiuste arestimine kokku 53 869,21

krooni ulatuses – jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

5. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus

Jätta hagi esitamisel tasutud riigilõivust 1 000 krooni hageja kanda ja ülejäänud menetluskulud

(sealhulgas riigilõiv 5 750 krooni) jätta Sergei Tihhomirov’i kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib

kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1 ja 2).

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1,

§ 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lõige 6).

HAGEJA NÕUE

07.08.2008. a esitas BIGBANK AS (hageja) Tartu Maakohtusse hagi Sergei Tihhomirov’i (kostja)

vastu 11.03.2008. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0800444/15st alusel hageja poolt kostjale

antud krediidi võlgnevuse nõudes. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale

107 738,42 krooni krediiti. Lepingu järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25 %

krediidisummalt ühe aasta kohta. Kostja ei täitnud nõuetekohaselt lepingujärgseid kohustusi

(tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt maksegraafikule) hageja meeldetuletustele ja

ülesütlemise hoiatusele vaatamata ning hageja ütles 08.07.2008. a avaldusega lepingu üles. Hageja

palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 145 778,09 krooni, millest 107 738,42 krooni

on tagastamata krediidisumma, 11 793,04 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress,

1 077,38 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu, 1 000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu,

2 621,57 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ja 21 547,68 krooni leppetrahv. Veel palub hageja

mõista kostjalt alates 07.08.2008. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis

25 % tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt

tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata.

Hageja on taotlenud hagis (punkt 5) tagaseljaotsuse tegemist.

Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule

kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid

kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus

teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja menetlusdokumendid on

18.08.2008. a vastu võtnud kostja ema Mare Popova. Kohus loeb TsMS § 322 lõike 1 alusel

dokumendid kostjale kättetoimetatuks menetlusdokumendi kättetoimetamisega kostja eluruumis

elavale emale. Kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud.

Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud piiranguid.

Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta.

Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse

märkimisega.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402).

Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lõige 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või

koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada,

kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva

õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist.

VÕS § 416 lõike 1 kohaselt krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul

krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või

osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja

nõuab kogu võla tasumist.

VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist.

Tulenevalt VÕS § 397 lõike 1 esimesest lausest tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult

maksta intressi.

VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Vastavalt VÕS § 415 lõikele 1 tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira

krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.

VÕS § 421 sätestab, et tarbijakrediidilepingus on seaduses sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv

kokkulepe tühine.

TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige

võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest.

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 11.03.2008. a

sõlmitud

tarbijakrediidilepinguga,

tarbijakrediidilepingu

maksegraafikuga,

BIG Pank AS

krediidilepingute üldtingimustega nr S, 23.04.2008. a ja 26.05.2008. a meeldetuletuskirjadega,

10.06.2008. a lepingu ülesütlemise hoiatusega, 08.07.2008. a lepingu ülesütlemise avaldusega ning

BIG Pank AS kehtestatud hinnakirjaga.

Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on

esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.

Kohus

märgib,

et

Riigikohus

selgitas

14.01.2009. a

kohtuotsuses

nr 3-2-1-120-08

tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi, osundades otsuse punktis 15, et tarbijakrediidilepingu

ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna VÕS § 415 lõige 1 reguleerib

ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb

jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt leppetrahvi 21 547,68 krooni väljamõistmiseks. Samuti

kuulub ümberarvestamisele viivis, sest hageja on arvutanud viivist ka leppetrahvi tasumisega

viivitamiselt. Kuna kohustus muutub sissenõutavaks alates tähtpäevale järgnevast päevast, on

põhjendatud viivise arvestus alates 09.07.2008. a. Seega on hageja viivise nõue perioodi eest

09.07.2008. a kuni 06.08.2008. a kokku 2 193,84 krooni ((12,57 + (109 815,80 x 25 % /365 x 29)).

Kohus mõistab tagastamata krediidisummalt täiendava viivise protsendina välja alates

07.08.2008. a.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113

lg 1, § 397 lg 1, § 402, § 415 lg 1, § 416 lg 1, § 421 ning TsMS § 367, rahuldab kohus

tagaseljaotsusega BIGBANK AS hagi Sergei Tihhomirov’i vastu osaliselt ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja 123 802,68 krooni ja lisanduva viivise.

Kohus tagas hageja taotlusel 11.08.2008. a kohtumäärusega hagi ning arestis kostja arveldusarved

ja hoiused kokku 53 869,21 krooni ulatuses hageja kasuks. TsMS § 445 lõige 2 sätestab, et kui hagi

otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist

tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus

tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb jätta jõusse

kui kohtulahendi täitmist tagav abinõu.

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kuna hagi esitati kohtule 07.08.2008. a tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse

seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud

menetluse puhul kohaldada menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne

01.01.2009. a kehtinud TsMS-s sätestatut.

Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud

keegi menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lõike 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise

korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades hagihinda otsuse tegemise ajal jätab kohus TsMS § 162 lõike 1 ja 4 ning § 163 lõike 1

alusel hagi esitamisel tasutud riigilõivust 1 000 krooni hageja kanda ja ülejäänud menetluskulud

(sealhulgas riigilõiv 5 750 krooni) kostja kanda.

Kohtunik