2-08-74366/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-74366

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

9. märts 2009, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-74366

Tsiviilasi

AS BIGBANK hagi Margus Namm vastu 125 175,97

krooni ja viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

109 440,53 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja

AS

BIGBANK

(endine

ärinimi

AS

Balti

Investeeringute Grupi Pank, RK 10183757, asukoht

Rüütli 23 51006 Tartu), esindaja Ülle-Nancy Liiv;

kostja Margus Namm

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS-i BIGBANK hagi Margus Nammi vastu osaliselt.

2. Välja mõista Margus Nammilt AS-i BIGBANK kasuks 106 435,35 krooni (ükssada

kuus tuhat nelisada kolmkümmend viis krooni ja kolmkümmend viis senti), millest 91 200,44

krooni on tagastamata krediidisumma, 11 486,77 krooni sissenõutavaks muutunud

tasumata intress, 2548,14 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ja 1200 krooni võla

sissenõudmisega seotud kulu.

3. Välja mõista Margus Nammilt AS-i BIGBANK kasuks alates 06.11.2008 viivis

25,04% tagastamata krediidisummalt aastas.

4. Jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna Tartu Maakohtu 10.11.2008

määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu – Margus Nammi pangakontode ja -hoiuste

arestimine.

5. Jätta AS-i BIGBANK menetluskulud 85% ulatuses Margus Nammi kanda ja Margus

Nammi menetluskulud 15% ulatuses AS-i BIGBANK kanda.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud

kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

2(4)

arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6).

Edasikaebamise kord

AS BIGBANK võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Margus Namm võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

07.11.2008 Tartu Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS BIGBANK ja Margus

Namm 02.07.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0722589/96st. Lepingu alusel andis hageja kostjale

63 989,22 krooni krediiti. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale intressi 27,14%

krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu raames sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe nr 1

krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Pärast täiendava

krediidisumma üleandmist jäi kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 92 297,85 krooni.

Kokkuleppe nr 1 alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 21.08.2007 loeti

uueks intressimääraks 25,04% uuelt krediidisummalt aastas. Poolte kokkuleppel kohaldatakse

lepingule BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostja ei täitnud lepingut

korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad. Kuivõrd kostja sellest

hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, ütles hageja lepingu üles.

Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 125 175,97 krooni, millest 91 200,44 krooni on

tagastamata krediidisumma, 11 486,77 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress,

18 240,09 krooni leppetrahv, 3048,67 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ja 1200 krooni võla

sissenõudmisega seotud kulu. Täiendavalt palub hageja mõista kostjalt alates 05.11.2008 kuni

tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 25,04% tagastamata krediidisummalt

aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kohtunik kohustas kostjat 14.11.2008 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 40). Kohus hoiatas, et kui

kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale isiklikult 07.01.2009 (tl 42).

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule

vastanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3

tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit

3(4)

pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Hageja

on

esitanud

oma

nõude

põhjendamiseks

kohtule

koopiad

02.07.2007

tarbijakrediidilepingust nr 0722589/96st maksegraafiku ja üldtingimustega (tl 18-22), 21.08.2007

kokkuleppest nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta

maksegraafikuga (tl 30-34), 20.06.2008, 28.07.2008 ja 25.08.2008 meeldetuletuskirjadest (tl 23-

25),

03.09.2008

tarbijakrediidilepingu

nr

0722589/96st

ülesütlemishoiatusest

ja

ülesütlemisavaldusest (tl 26-27), hageja kehtestatud hinnakirjast (tl 28), viivisearvestuse (tl 29).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS

§ 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse

rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõige 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise

korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid,

mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta

kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 416 lõike 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul

krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või

osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja

nõuab kogu võla tasumist.

Tulenevalt VÕS § 397 lõike 1 esimesest lausest tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult

maksta intressi.

VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 421 sätestab, et tarbijakrediidilepingus on seaduses sätestatust tarbija kahjuks

kõrvalekalduv kokkulepe tühine.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Riigikohus on 14.01.2009 kohtuotsuses nr 3-2-1-120-08 selgitanud tarbijakrediidilepingu

rikkumise tagajärgi, osundades otsuse punktis 15, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks

sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna VÕS § 415 lõige 1 reguleerib ammendavalt

tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue

kostjalt leppetrahvi 18 240,09 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Nõude vähendamisel

leppetrahvi osa võrra kuulub ühtlasi ümberarvestamisele viivis perioodi 26.09.2008-05.11.2008

eest. Õiguslikult on põhjendatud hageja viivise nõue eespool nimetatud perioodi eest summas

2548,14 krooni (92 400,44 × 25,04% : 365 × 40 + 12,57).

Arvestades eeltoodut rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS-i BIGBANK hagi Margus Nammi

vastu 106 435,35 krooni ning veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise väljamõistmiseks. Veel

4(4)

sissenõutavaks mittemuutunud viivis tuleb kostjalt välja mõista alates 06.11.2008, kuna

05.11.2008 eest arvestatud viivis sisaldub juba sissenõutavaks muutunud viivise hulgas.

Tartu Maakohtu 10.11.2008 määrusega arestiti hagi tagamiseks Margus Nammi pangakontod ja

–hoiused Eesti Vabariigis tegevusluba omavates krediidiasutustes kokku 45 600,22 krooni

ulatuses AS-i BIGBANK kasuks. TsMS § 445 lg 2 alusel tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõu

jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lõike 1 järgi

kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, kuid suuremas kui

pooles ulatuses (85% algsest nõudest), jätab hageja menetluskulud 85% ulatuses kostja kanda ja

kostja menetluskulud 15% ulatuses hageja kanda.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Kohtunik