2-08-55979/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 9.03.2009 Tallinn Tsiviilasja number 2-08-55979 Tsiviilasi B OÜ hagi LOÜ vastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja B OÜ, registrikood XXX, asukoht XXX Hageja esindaja advokaat A Biin, AB Leino Biin ja Partnerid, Kostja LOÜ, registrikood XXX, asukoht XXX Kostja seaduslik esindaja I P Kohtuistungi toimumise aeg 18.02.2009 RESOLUTSIOON Välja mõista LOÜ 20 432,29 (kakskümmend tuhat nelisada kolmkümmend kaks krooni ja 29 senti) krooni B OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Tsiviilasi nr.2-08-55979

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hageja esitas 28.08.2008 kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista 20 432,29 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.07.2006 järelmaksuga müügilepingu ekskavaator-laaduri Hindromek 102S ostmiseks. Kostja tellis hagejalt 2007 aasta märtsist juulini ekskavaator-laaduri hooldusja remonditeenust. Teenuse osutamiseks sõlmisid pooled suulise lepingu, hageja on oma kohustused kostja ees täitnud, mida tõendab hageja ja kostja poolt allkirjastatud teeninduslehed. Teeninduslehed allkirjastati igakordselt pärast teenuse osutamist ja masina üleandmist kostjale. Teenuse osutamise ja masinale paigaldatud varuosade ja kulumaterjalide eest esitati kostjale arved 28.03.2007 arve 537/03/2007 summas 3962,44 krooni, 21.05.2007 arve nr 926/05/2007 summas 15 017,27 krooni ja 15.06.2007 arve 1118/06/2007 krooni. Arvete tasumise tähtaeg on saabunud, kuid kostja ei ole arveid tasunud. 30.11.2007 andis hageja kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja taganes müügilepingust 05.07.2007 ja masin tagastati hagejale 11.07.2007. Hageja leiab, et kostja on oma lepinguga võetud kohustust rikkunud, mis ei ole VÕS § 76 järgi lubatud. Müügilepingus järgi ei tohtinud kostja anda masinat kasutada kolmandatele isikutele Hageja leiab, et juhul, kui kostja andis masina üle kolmandale isikule, on kostja hageja arvelt alusetult rikastunud.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja esitas kohtule kirjalikud vastuväited, milles tunnistab hagi osaliselt. Vastuväidete kohaselt tunnistab kostja arvet summas 3962,44 krooni. Kostja tagastas laaduri hagejale ja leping lõpetati. 14.05.2007 ja 05.06.2007 osutatud teenused tellis isik, kellel ei ole mingisugust seost kostjaga ja kel puudusid volitused kostja nimel tegutsemiseks. 2.01.2009 esitatud vastuväidete kohaselt taganesid poole müügilepingust ja hageja väljastas 26.04.2007 kostjale kreeditarve 756/04/2007, millega vabastas kostja masina väljaostmise kohustusest. Kostja loobus masinast UJ kasuks. Eraldi kokkuleppeid selle kohta ei vormistatud.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja esindajad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kostja võttis hagi õigeks 3962,44 krooni osas. Selles osas tuleb hagi rahuldada ning kohus ei analüüsi TsMS § 444 lg 4 järgi hageja väidete õigusust ja paikapidavust.

Pooled vaidlevad poolte vahel sõlmitud järelmaksuga müügilepingu kehtivuse üle 14.05. ja 5.06.2007 teostatud remont-ja hooldustööde ajal.

Kohtule esitatud 27.07.2006 lepingust E-07/06/08 nähtub, et hageja müüs kostjale ekskavaatorlaaduri ja pooled leppisid müügilepingus kokku, et müügihinna tasumine toimub vastavalt maksegraafikule. Vara anti kostjale üle 21.09.2006 koostatud aktiga. 5.07.2007 lepingust taganemise teate järgi taganes hageja kostjale esitatud teatega lepingust, sest kostja ei tasunud täiendava tähtaja jooksul maksegraafikus näidatud summasid. Ekskavaator-laadur anti hagejale üle 11.07.2007 M.V poolt.

Kohtule esitatud kreeditarvest nähtub, et hageja on kostjale esitanud 26.04.2007 kreeditarve lepingu E-07/06/08 alusel.

VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Järelikult on lepingu sõlmimiseks vaja poolte kokkulepet ja seda kinnitavaid tahteavaldusi mõlema lepingu poole poolt. VÕS § 13 sätestab, et lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Järelikult on ka lepingu lõpetamiseks vajalik poolte kokkulepe ja seda kinnitavad tahteavaldused, sest TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehingu tegemiseks vajalik tahteavaldus. Poolte poolt sõlmitud lepingu p 9 järgi toimub lepingu muutmine poolte kokkleppel ja kirjalikul nõusolekul.

Kohus leiab, et kreeditarvet ei saa käsitleda kui lepingu lõpetamist. Kreeditarve esitamisest saab välja lugeda üksnes seda, et kostjal puudusid järelmaksuga müügilepingust tulenevad rahalised kohustused hageja ees, kuid rahalise kohustuse puudumine iseenesest ei muuda ega lõpeta müügilepingut. Kohtul ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et järelmaksuga müügilepingust tulenevad kohustused anti kostja poolt üle kolmandale isikule.

Kohtule esitatud teeninduslehtedele on alla kirjutanud M.V . Asjaolu, et M.V ei olnud seotud kostjaga ja tal puudusid volitused kostja masina hooldustööde vastuvõtmiseks, ei tee olematuks asjaolu, et hooldustöödest sai kasu kostja, sest tema valdusesse antud masina tehnoseisund paranes. Olukorda tuleb kvalifitseerida kui käsundita asjaajamist VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi. Juhul, kui kostja sai soodustatud isikuna kasu käsundita asjaajaja M.V tegevusest, siis vastas see tegevus kostja huvidele. Asjaolu, et M.V l puudus volitus tegutseda kostja huvides ei vabasta kostjat tema asjale tehtud kulutuste tasumise eest. Pooled leppisid müügilepingu p 6.3 ja 8.5 kokku asjaolus, et hooldustööd teostab hageja. Tegemist on müügilepinguga võetud kõrvalkohustusega, mida tuleb samuti täita. Hooldustööde teostamist tuleb käsitleda kui igakordset töövõtulepingut hageja ja kostja vahel.

VÕS § 635 lg sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 363 lg 1 järgi oli hageja kohustatud tehtud töö kostjale üle andma, mida tõendavad tellimislehed ja kostjal tekkis VÕS § 637 lg 1 tulenevalt kohustu tehtud töö eest tasuda. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist vastavalt kokkulepitule ja seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 20 432,29 krooni. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik