2-08-85886/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-85886

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. märts 2009. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-08-85886

Tsiviilasi

BIGBANK AS (endine Balti Investeeringute Grupi Pank AS)

hagi Evelin Kliimand vastu 143 776,72 krooni ja viiviste

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

104 584,10 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; asukoht

Rüütli 23, 51006 Tartu);

-

hageja

lepinguline

esindaja

Anastassia

Rjabova

(postiaadress Rüütli 23, 51006 Tartu);

-

kostja Evelin Kliimand

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Evelin Kliimand’ilt BIGBANK AS kasuks 122 410,08 krooni, millest

103 184,10 krooni on tagastamata krediidisumma, 14 965,62 krooni sissenõutavaks

muutunud tasumata intress, 400 krooni lepingu sõlmimise tasu, 900 krooni võla

sissenõudmisega seotud kulu, 2 960,36 krooni viivis perioodi eest 23. oktoober 2008. a

kuni 4. detsember 2008. a ning viivis tagastamata krediidisummalt (103 184,10 krooni)

alates 5. detsembrist 2008. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni

24,26 % tagastamata krediidisummalt aastas.

3. Jätta rahuldamata BIGBANK AS nõue Evelin Kliimand’ilt leppetrahvi summas

20 636,82 krooni väljamõistmiseks.

4. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus

Jätta hagi esitamisel tasutud riigilõivust 1 000 krooni hageja kanda ja ülejäänud menetluskulud

(sealhulgas riigilõiv 5 750 krooni) jätta Evelin Kliimand kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib

kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lõige 6).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE

10. detsembril 2008. a esitas BIGBANK AS (hageja) Tartu Maakohtusse hagi Evelin Kliimand

(kostja) vastu 22. septembril 2006. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0605538/96st, 19. oktoobril

2006. a sõlmitud kokkuleppe nr 1, 28. mail 2007. a sõlmitud kokkuleppe nr 2, 28. septembril

2007. a sõlmitud kokkuleppe nr 3 ja 11. juunil 2008. a sõlmitud kokkuleppe nr 4 alusel hageja poolt

kostjale antud krediidi võlgnevuse nõudes. Kokkuleppe nr 3 alusel suurendati kostja kasutuses

olevat krediidisummat 15 000 krooni võrra ja loeti kostja kasutuses olevaks krediidisummaks

104 191,31 krooni. Kokkuleppe nr 4 alusel loeti alates 11. juunist 2008. a uueks intressimääraks

24,26 % uuelt krediidisummalt aastas. Kostja ei täitnud nõuetekohaselt lepingujärgseid kohustusi

(tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt maksegraafikule) hageja meeldetuletustele ja

ülesütlemise hoiatusele vaatamata ning hageja ütles 22. oktoobril 2008. a avaldusega lepingu üles.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 143 776,72 krooni, millest 103 184,10

krooni on tagastamata krediidisumma, 14 965,62 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress,

400 krooni lepingu sõlmimise tasu, 1 000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu, 3 590,18 krooni

sissenõutavaks muutunud viivis ja 20 636,82 krooni leppetrahv. Veel palub hageja mõista kostjalt

alates 4. detsembrist 2008. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis

24,26 % tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt

tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata.

Hageja on taotlenud hagis (punkt 5) tagaseljaotsuse tegemist.

Kohus

tegi

kostjale

ülesandeks

hiljemalt

neljateistkümne

(14)

päeva

jooksul

hagi

kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited

hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata

jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja

on menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte saanud 7. veebruaril 2008. a.

Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud.

Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud piiranguid.

Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta.

Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse

märkimisega.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402).

Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lõige 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või

koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada,

kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva

õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist.

VÕS § 416 lõike 1 kohaselt krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul

krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või

osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja

nõuab kogu võla tasumist.

VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist.

Tulenevalt VÕS § 397 lõike 1 esimesest lausest tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult

maksta intressi.

VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Vastavalt VÕS § 415 lõikele 1 tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira

krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.

VÕS § 421 sätestab, et tarbijakrediidilepingus on seaduses sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv

kokkulepe tühine.

TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige

võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest.

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud

tarbijakrediidilepinguga, tarbijakrediidilepingu maksegraafikuga, BIG Pank AS krediidilepingute

üldtingimustega nr S, kokkuleppega nr 1, kokkuleppe nr 1 maksegraafikuga, kokkuleppega nr 2,

kokkuleppe nr 2 maksegraafikuga, kokkuleppega nr 3, kokkuleppe nr 3 maksegraafikuga,

kokkuleppega nr 4, kokkuleppe nr 4 maksegraafikuga, 26. augusti 2008. a ja 24. septembri 2008. a

meeldetuletuskirjadega, 2. oktoobri 2008. a lepingu ülesütlemise hoiatusega, 22. oktoobri 2008. a

lepingu ülesütlemise avaldusega ning BIG Pank AS kehtestatud hinnakirjaga.

Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on

esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.

Kohus märgib, et Riigikohus selgitas 14. jaanuari 2009. a kohtuotsuses nr 3-2-1-120-08

tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi, osundades otsuse punktis 15, et tarbijakrediidilepingu

ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna VÕS § 415 lõige 1 reguleerib

ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb

jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt leppetrahvi 20 636,82 krooni väljamõistmiseks. Samuti

kuulub ümberarvestamisele viivis, sest hageja on arvutanud viivist ka leppetrahvi tasumisega

viivitamiselt. Kuna kohustus muutub sissenõutavaks alates tähtpäevale järgnevast päevast, on

põhjendatud viivise arvestus alates 23. oktoobrist 2008. a tagastamata krediidisummalt 103 184,10

kroonilt. Seega on hageja viivise nõue perioodi eest 23. oktoober 2008. a kuni 4. detsember 2008. a

kokku on 2 960,36 krooni ((11,33 + (103 184,10 x 24,26 % /365 x 43)). Kohus mõistab täiendava

viivise protsendina välja mitte 4. detsembrist 2008. a, nagu taotleb hageja hagiavalduses, vaid alates

5. detsembrist 2008. a, sest hageja on viivisenõude summa väljaarvutamisel võtnud juba

4. detsembri 2008. a arvesse. Kuna kohtule esitatud hinnakirjast nähtub, et esimese

meeldetuletuskirja maksumus on 100 krooni, teise või järgneva meeldetuletuskirja maksumus 200

krooni ning lepingu ülesütlemise teate maksumus 400 krooni, siis on õiguslikult põhjendatud nõuda

kostjalt võla sissenõudmisega seotud kuluna 900 krooni (100 + 200 + 200 +400).

Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113

lg 1, § 397 lg 1, § 402, § 415 lg 1, § 416 lg 1, § 421 ning TsMS § 367, rahuldab kohus

tagaseljaotsusega BIGBANK AS hagi Evelin Kliimand vastu osaliselt ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja 122 410,08 krooni ja lisanduva viivise.

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kuna hagi esitati kohtule 10. detsembril 2008. a tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja

täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldada menetluskulude jaotamisele ja nende

kindlaksmääramisele enne 1. jaanuari 2009. a kehtinud TsMS-s sätestatut.

Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud

keegi menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lõike 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise

korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades hagihinda otsuse tegemise ajal jätab kohus TsMS § 162 lõike 1 ja 4 ning § 163 lõike 1

alusel hagi esitamisel tasutud riigilõivust 1 000 krooni hageja kanda ja ülejäänud menetluskulud

(sealhulgas riigilõiv 5 750 krooni) kostja kanda.

Kohtunik