2-08-19803/11 · 2-08-19803/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Otsuse resolutiivosa avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Otsuse resolutiivosa avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Legislator headnote

AI generated

2-08-19803/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Otsuse resolutiivosa avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Full text

Ärakiri

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T A G A S E L J A O T S U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

Otsuse tegemise aeg ja

koht

06.märts 2009. a., Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia

Tsiviilasja number

2-08-19803

Ts

Tsiviilasi

iviilasi

Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi P A ja R P

vastu 3 489 krooni ja 04 senti ning lisanduva viivise

solidaarses nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS, reg.kood

10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu linn 51006,

esindaja volikirja alusel Marko Kutman, isikukood xxxx.

Kostjad: P A, isikukood xxxx, elukoht xxxx.

R P, isikukood xxxx, elukoht xxxx, tegelik elu- ja asukoht

teadmata.

Eelmenetluses

06.03.2009.a.

Resolutsioon:

Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi

Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi P A

P A

P A ja

ja

ja R P

R P

R P vastu 3 489

vastu 3 489

krooni ja 04 senti ning lisanduva viivise solidaarses nõudes

rooni ja 04 senti ning lisanduva viivise solidaarses nõudes

rooni ja 04 senti ning lisanduva viivise solidaarses nõudes tervikuna

tervikuna

tagaseljaotsusega

tagaseljaotsusega.

Välja mõista

Välja mõista solidaarselt

solidaarselt

solidaarselt P A

P A

P A’lt ja

’lt ja

’lt ja R P

R P

R P’lt

’lt

’lt Balti Investeeringute Grupi Pank AS

Balti Investeeringute Grupi Pank AS

(reg.kood 10183757) kasuks ja võlgnevuse katteks kokku

(reg.kood 10183757) kasuks ja võlgnevuse katteks kokku 3 489

3 489

3 489 ( ( ( (kolm tuhat nelisada

kolm tuhat nelisada

ka

kahe

he

heks

ks

ksakümmend üheksa) krooni ja

kümmend üheksa) krooni ja

kümmend üheksa) krooni ja 04

04 senti.

senti.

Välja mõista

Välja mõista solidaarselt

solidaarselt

solidaarselt P A

P A

P A’lt ja

’lt ja

’lt ja R P

R P

R P’lt

’lt

’lt Balti Investeeringute Grupi Pank AS

Balti Investeeringute Grupi Pank AS

(reg.kood 10183757) kasuks alates 1

(reg.kood 10183757) kasuks alates 19.05

9.05

9.05.2008.a.

.2008.a.

.2008.a. kuni tagastamata krediidis

kuni tagastamata krediidis

kuni tagastamata krediidisumma

umma

täieliku tasumiseni

täieliku tasumiseni viivis 3

viivis 3

viivis 32.18% tagastamata krediidisummalt aastas.

8% tagastamata krediidisummalt aastas.

Määrata hageja menetluskuluks

Määrata hageja menetluskuluks hageja

hageja

hageja tasutud riigilõiv summas

tasutud riigilõiv summas

tasutud riigilõiv summas 308

308 ( ( ( (kolm

kolm

kolmsada

sada

kaheksa

kaheksa) krooni ja mõista see summa välja

) krooni ja mõista see summa välja

) krooni ja mõista see summa välja solidaarselt

solidaarselt

solidaarselt P A

P A

P A’lt ja

’lt ja

’lt ja R P

R P

R P’lt

’lt

’lt Balti

Balti

Investeeringute Grupi Pank AS kasuks ja

Investeeringute Grupi Pank AS kasuks ja menetluskulude katteks.

menetluskulude katteks.

Välja mõista

Välja mõista R P

R P

R P’lt

’lt

’lt Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks ja

Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks ja

menetluskulude katteks 100 (ükssada) krooni.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Otsuse resolutiivosa avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Otsus loetakse TsMS § 317 lg.5 kohaselt kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva

möödumisel otsuse väljavõtte Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast.

Edas

Edasikaebamise kord:

ikaebamise kord:

Kohtuotsuse

peale

on

hagejal

õigus

esitada

apellatsioonkaebus

Tartu

Kohtuotsuse

peale

on

hagejal

õigus

esitada

apellatsioonkaebus

Tartu

Kohtuotsuse

peale

on

hagejal

õigus

esitada

apellatsioonkaebus

Tartu

Kohtuotsuse

peale

on

hagejal

õigus

esitada

apellatsioonkaebus

Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale

järgnevast päevast.

Kostjal on õigus tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetam

Kostjal on õigus tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisele järgnevast päevast

isele järgnevast päevast

alates 28 päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja.

alates 28 päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. Kostja võib esitada

Kostja võib esitada

tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõl

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

tumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

ta

seda

ta

seda

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7).

I. Asjaolud ja hageja nõue.

Hagiavalduse

kohaselt

hageja

ja

kostja

P

A

sõlmisid

22.01.2007.a.

tarbijakrediidilepingu nr. 0700282/95kt, mille kohaselt sai põhivõlgnik krediiti 5 000

krooni, intressimääraga 32,18% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu

lepinguperioodi eest summas 1 622 krooni ja 44 senti. Poolte kokkuleppel

kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i krediidilepingute

üldtingimusi.

Hageja sõlmis 22.01.2007.a. kostja R P’ga käenduslepingu, millega käendaja

võttis

endale

hageja

ees

vastutuse

hageja

ja

põhivõlgniku

vahelisest

tarbijakrediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel

tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete,

sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu

kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 11 622 krooni ning

käenduse tähtajaks 01.02.2010.a.

Kostjad ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjatele

meeldetuletuskirjad.

Hageja selgitab, et VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub

andma tarbijale krediiti või laenu. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud

summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel

viisil. VÕS § 101 lg. l p. l sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles

öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108

lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud

suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on

sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. VÕS § 145 lg. 1 alusel

vastutavad käendajad ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama

paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutavad käendajad käendatava kohustuse eest

täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige

viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti

lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

Käendaja ei ole täitnud VÕS § 142 lg. 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust

tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad.

Kuna haginõuded käendaja vastutuse rahalist piirmäära ei ületa, tuleb kõik lepingu

alusel võlgnetavad summad põhivõlgnikult ja käendajalt solidaarselt välja mõista.

TsMS § 165 lg. 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks,

vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb jätta hageja

menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude

koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 3 489 krooni ja 04 senti,

millest 1 434 krooni ja 69 senti moodustab tagastamata krediidisumma, 815 krooni ja

30 senti sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 286 krooni ja 94 senti

leppetrahv, 600 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 352 krooni ja 11 senti

sissenõutavaks muutunud viivis. Ühtlasi palub hageja kostjatelt solidaarselt alates

19.05.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis

32,18% tagastamata krediidisummalt aastas, jätta hageja menetluskulud solidaarselt

kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda.

Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad krediidileping ja selle tingimused,

käendusleping,

maksegraafik,

viivise

arvestus,

hinnakiri,

meeldetuletused,

maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta.

II.

II. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus

tagaseljaotsus

tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg. 1

kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt

tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on

hagiavalduses teinud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks juhul, kui kostjad kohtule

kirjalikku vastust ei saada.

Kohus 22.05.2008.a. võttis hagi menetlusse ja saatis hagimaterjali kostjatele

hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama 20 päeva

jooksul. Ühtlasi kohus hoiatas kostjat, et kohus võib kohtuistungit pidamata hagi

tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kirjaliku vastust tähtaegselt ei saada. Kostja

R.Pau’le saadetud hagimaterjal tagastati korduvalt. Kostja P.A on hagimaterjali

vastu võtnud 23.05.2008.a., kuid kohtu antud tähtajas kohtule hagile kirjalikku

vastust

ei

saatnud.

Kuna

kostja

R.P

tegelik

elukoht

ei

ole

Lääne

Politseiprefektuurile ega kohtule teada, dokumenti ei ole olnud kostjale võimalik

kätte toimetada muul seadusega sätestatud viisil, siis kohus 09.01.2009.a. ahuldas

hageja taotluse ja määras toimetada kostjale haginõue avalikult kätte ametliku

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. TsMS § 317 lg. 5 kohaselt dokument

loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seda tähtaega on järgitud. Kostjale on

haginõue avaldatud ja see on ilmunud Ametlikes Teadaannetes 09.01.2009.a. Kostja

pole tähtaegselt kohtule kirjalikku vastust saatnud.

Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kostja P.A kohustus

tuleneb tarbijakrediidilepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub

andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg. 1 järgi

on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega

tuleb hagi rahuldada tervikuna.

Käendusleping kostja R.P ’ga on sõlmitud hageja ja kostja P.A vahel sõlmitud

tarbijakrediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel

tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete suhtes

VÕS § 145 lg. 1 alusel vastutavad käendajad ja põhivõlgnik võlausaldaja ees

solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutavad käendajad

käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest

tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise

eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega

seotud kulude hüvitamise eest. Käendaja ei ole täitnud VÕS § 142 lg. 1 ja

käenduslepingus

sätestatud

kohustust

tasuda

hagejale

põhivõlgniku

poolse

lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. Kuna haginõuded käendaja vastutuse

rahalist piirmäära ei ületa, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad

põhivõlgnikult ja käendajalt solidaarselt välja mõista.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt,

et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 461 lg. 4 kohaselt

kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt

arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses,

kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist

Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjatelt alates 19.05.2008.a. kuni

põhinõude

täieliku

tasumiseni

välja

mõista

viivis

32.18%

tagastamata

krediidisummalt aastas.

TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele

muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS §

147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne

riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu 250 krooni, mis tuleb kostjatelt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 165 lg. 3

sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad

kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb jätta hageja

menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Riigilõivuseaduse § 82 kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni. TsMS § 148 lg. 2 kohaselt

tasub

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded

või

ajalehes

kutse

või

muu

menetlusdokumendi avaldamise kulud ette hageja või muu avaldaja. Kuna kostja

R.Pau’le on avaldatud haginõue ametlikus väljaandes ja hageja on selleks riigilõivu

ette tasunud, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele 100 krooni kohtuteadete

avaldamise riigilõivu katteks.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt

menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 142, 145, 402 sätteid

ning juhindus TsMS § 138, § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442,

§ 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 05. mail 2009.a

05. mail 2009.a

Nooremreferent I.Golubev

2-08-19803/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text