2-08-24277/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi 2-08-24277

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

6. märts 2009, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi Johannes Siidra hagi Ülle Rätsepp vastu 4000 krooni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 3000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Johannes Siidra, kostja Ülle Rätsepp, Menetlus kirjalik

RESOLUTSIOON Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 436, 438, 452 lg 1 ja 3, 632 lg 1, kohus o t s u s t a s: Hagi rahuldada. Välja mõista Ülle Rätseppalt (Rätsepp) Johannes Siidra kasuks võlg 3000 krooni ja viivis 1000 krooni, kokku 4 000 (neli tuhat) krooni. Johannes Siidra menetluskulud jätta Ülle Rätseppa kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse läbivaatamist kohtuistungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 29.06.2006 laenulepingu summas 3000 krooni tagastamise tähtajaga 10.08.2006. Kostja tähtajaks võlga ei tagastanud. 19.03.2007 allkirjastas kostja võlatunnistuse, milles nõustus tasuma 3000 krooni 26. märtsiks 2007 ja viivise 1000 krooni 1. aprilliks 2007. 02.04.2007 saadetud kirjas palub kostja pikendada tasumise tähtaega

17. aprillini 2007. Võlg ja viivis on tasumata kuni hagi esitamiseni kohtusse 17.06.2008. Hageja palub kostjalt välja mõista 3000 krooni võlga ja 1000 krooni viivist.

Kostja oma kirjalikus vastuses hagile 20.10.2008 palus pikendada tõendite esitamise tähtaega ja esitas soovi sõlmida hagejaga kompromiss. Kohtuistungile 02.12.2008 kostja ei ilmunud, keeldudes vastu võtmast kohtukutset. Kostja helistas enne kohtuistungi algust istungisekretärile ja teatas, et viibib haiguslehel. Kohus määras asjas kirjaliku menetluse. Teade kirjaliku menetluse määramise kohta on kostjale politsei poolt manukate juuresolekul kätte toimetatud 13.02.2009, kuid kostja keeldus andmast sellekohast allkirja. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks, so 10 päeva jooksul kirjaliku menetluse määramise ja täiendavate seisukohtade ja vastuväidete esitamise õigusest teavitamisest kohtule kirjalikult vastanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Hagi on tõendatud võlakirjaga 29.06.2006, Ü. Rätseppa võlatunnistusega 19.03.2007, milles ta on nõustunud 1000 krooni suuruse viivise maksmisega, ja Ü. Rätseppa avaldusega 02.04.2007 tasumise tähtaja pikendamiseks. Kostja ei ole menetluse kestel esitanud kohtule ühtegi vastuväidet selle kohta, et ta ei tunnista võlga või viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus mõistab kostjalt välja 3000 krooni laenu katteks ja 1000 krooni viivise katteks, mis oli kokku lepitud 19.03.2007 kostja poolt allkirjastatud võlatunnistusel.

Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik