2-08-28142/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. märts 2009. a, Tartu kohtumaja, lihtmenetlus

Tsiviilasi

AS Urgen hagi OÜ Rexoil Trading vastu 9 909,10 krooni

nõudes

Tsiviilasja number

2-08-28142

Hagihind

9 909,10.- krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Urgen (reg.kood 10091558; Reinvaldi 3 Tallinn

10121)

Hageja

esindaja:

vandeadvokaat

Rando

Antsmäe

(Advokaadibüroo Rando Antsmäe Pärnu mnt 130-42 Tallinn

11317)

Kostja: OÜ Rexoil Trading (reg.kood 10698409; Uue Kalda

11, Haaslava, Haaslava vald, Tartumaa 62107)

Kostja esindaja: juhatuse liige Kalle Meos

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Urgen hagi OÜ Rexoil Trading vastu osaliselt.

2. Välja mõista OÜ-lt Rexoil Trading 2 383,10 krooni (kaks tuhat kolmsada

kaheksakümmend kolm krooni 10senti) AS Urgen kasuks.

3. Jätta rahuldamata AS Urgen nõue viivise saamiseks.

4. Jätta menetluskulud OÜ Rexoil Trading kanda. Välja mõista OÜ-lt Rexoil Trading

menetluskuluna riigilõiv 750.- (seitsesada viiskümmend) krooni ja õigusabikulu 3

000.- (kolm tuhat) krooni, kokku 3 750.- (kolm tuhat seitsesada viiskümmend) krooni

AS Urgen kasuks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kui kohus on otsuses kindlaks määranud ka kostja hüvitatavad menetluskulud, siis ei või

menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1–3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata

tuli, tühistatakse

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt on hagejal ja kostjal olnud pikaajalised ärisuhted. Hageja müüs kostjale

erinevaid kütuseid. 2007. aasta aprillis müüs hageja kostjale, viimase tellimuse alusel, 4 000 liitrit

suvist kergkütteõli hinnaga 32 199,84 krooni. Hageja andis kostjale kauba üle 27.04.2007. a.

Kostja pidi kauba eest talle esitatud arve järgi tasuma hiljemalt 17.05.2007. a. Kostja maksis

hagejale 24 673,84 krooni ja jättis ülejäänud hinna 7 526.- krooni tasumata.

Hageja palus kostjalt telefoni teel võla tasumist ning esitas ka kirjaliku pretensiooni 21.09.2007.

a. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu pöördus hageja võla sissenõudmiseks advokaadibüroo

Rando Antsmäe poole. Vandeadvokaat Rando Antsmäe esitas hageja nimel kostjale nõudekirjas

27.05.2008. a. Pärast nõudekirja saamist kinnitas kostja esindaja, et ei kavatse võlgnevust tasuda.

Võla sissenõudmisega seoses kandis hageja kulusid summas 2 383,10 krooni.

Hageja nõuab kostjalt põhivõla 7 526.- krooni, kahju hüvitise 2 383,10 krooni, viivise perioodi

17.05.2007. a kuni 02.07.2008. a eest 4 639,78 ning lepingujärgse viivise 0,15% põhivõla

summalt päevas alates 03.07.2008. a kuni põhivõla tasumiseni.

08.01.2009. a avalduses on hageja oma nõuet muutnud. Põhivõla tasumise tõttu loobus hageja

põhivõla 7 526.- krooni nõudest ja esitas lõpliku viivisenõude summas 6 739,53 krooni.

KOSTJA SEISUKOHT

15.12.2008. a avalduses kinnitas kostja, et nõustub 9 909,10 krooni suuruse nõude tasumisega

1 000.- krooni kaupa alates 1. jaanuarist 2009. a.

KOHTU SEISUKOHT

1. Pooltel ei ole vaidlust selles, et:

- 2007. aasta aprillis müüs hageja kostjale 4 000.- liitrit kergkütteõli, mille andis kostjale üle

27.04.2007. a;

- kostja maksis müügihinna tasumiseks hagejale 24 673,84 krooni ja jättis maksmata 7 526.-

krooni;

- 04.01.2009. a, s.o kohtumenetlus ajal kostja maksis kostja hagejale varem tasumata 7 526.-

krooni.

Kergkütteõli kostjale üleandmist kinnitab ka saateleht nr 218208 (tl 21) ning müügihinna

suurus nähtub arvest nr 70465 (tl 20).

2. Hageja nõuab kostjalt müügihinna tasumisega viivitamisega tekitatud kahju – õigusabikulu –

2 383,10 krooni hüvitamist ning viivist müügihinna tasumisega viivitatud aja eest perioodil

17.05.2007. a kuni 04.01.2009. a.

3. 15.12.2008. a esitatud vastuses (tl 55) on kostja nõustunud 9 909,10 krooni tasumisega

hagejale. Kohus mõistab kostja avaldust selliselt, et kostja ei soovi hageja nõudele nimetatud

ulatuses vastu vaielda. Kohtu veendumust kostja tahte selgitamisel kinnitab asjaolu, et

04.01.2009. a (tl 67) tasus hageja kostjale kütuse müügihinna varem tasumata osa 7 526.-

krooni. Selles osas on hageja oma nõudest loobunud (tl 64-66).

4. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja väitel oli kostja kohustatud

kogu vaidlusaluse müügihinna tasuma arvel nr 70465 näidatud ajaks, s.o hiljemalt

17.05.2007. a. Kostja ei ole kohustuse täitmise tähtajale vastu vaielnud. Seetõttu loeb kohus

tõendatuks, et kostja oli kohustatud müügilepingu järgse maksekohustuse täitma hiljemalt

17.05.2007. a. Kuna kostja viivitas hagejale müügihinna lõplikuks tasumiseks 7 526.- krooni

maksmisega kuni 04.01.2009. a, siis on ta hagejaga sõlmitud müügilepingut rikkunud.

Kohtule ei ole teada asjaolusid, millest nähtuks rikkumise vabandatavus VÕS § 103 alusel.

5. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt on võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist juhul, kui võlgnik

on kohustust rikkunud. Vastavalt VÕS §-le 115 lg 1 võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju tekkimine hagejale 2 383,10

krooni ulatuses on tõendatud Advokaadibüroo Rando Antsmäe arvega nr T 08/06/2008 (tl

35). VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks tehtud kulusid. Kohtu hinnangul

tõendavad kostjale 07.08.2007. a saadetud hoiatus (tl 22) ja 21.09.2007. a saadetud päring ja

pretensioon (tl 23-24), et hageja on teinud piisavaid jõupingutusi võla sissenõudmiseks.

Seetõttu on hageja poolt kantud õigusabikulu kostja rikkumisega põhjuslikus seoses.

Eeltoodu alusel ja arvestades, et kostja ei ole kahju hüvitamise kohustusele ega kahju

suurusele vastuväiteid esitanud, loeb kohus hageja nõude kahju hüvitamiseks 2 383,10 krooni

saamiseks põhjendatuks.

6. Samuti nõuab hageja kostjalt lepingujärgset viivist kohustuse täitmisega viivitatud aja eest.

Vastavalt VÕS §-le § 101 lg 1 p 6 juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja väitel on

pooled kokku leppinud viivise määras 0,15% päevas. Kokkulepe viivise määra osas nähtub

hageja arvates kostjale varem esitatud arvetest (tl 11-19) ning arvest nr 70465. Kohus hageja

väitega ei nõustu. Arvetest ei nähtu, et kostja oleks nõustunud arvel näidatud viivise määraga.

Kohtu hinnangul ei tõenda asjaolu, et kostja on arvetel näidatud summad hagejale tasunud

pooltevahelist kokku-lepet viivise osas. Poolte varasem praktika tõendaks kokkulepet viivise

määra osas näiteks juhul, kui kostja oleks varem maksnud hagejale viivist arvetel näidatud

määras. Kuna kohus ei ole tuvastanud poolte kokkulepet viivise osas, siis on hageja

õigustatud nõudma viivist seaduses sätestatud määras.

VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt Kui kohustuselt tuleb vastavalt

seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga

aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt

Eesti Panga poolt Ametlike Teadaannetes avaldatule on VÕS §-s 94 lg 1 nimetatud

intressimääraks kuni 31.12.2008. a olnud 4% aastas ja alates 01.01.2009. a 2,5% aastas.

Seega on viivise määraks vastavalt 11% (4%+7% ) ja 9,5% (2,5% + 7%) aastas.

Hageja poolt esitatud viivisearvestuse (tl 66) kohaselt on kostja viivitanud 7 526.- krooni

tasumisega kokku 597 päeva. Sellest 593 päeva eest on viivisemääraks 11% aastas ja 4 päeva

eest 9,5%. Seega on viivise nõude suuruseks kokku 1 352,83 krooni (7 526.- kr * 11% /365

päeva * 593 päeva + 7 526.- kr * 9,5% / 365 päeva * 4 päeva).

7. VÕS § 113 lg 5 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus

ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on

olemas. Viidatud normist tuleneb, et viivise nõue neeldub kahju hüvitamise nõudes juhul, kui

kahju hüvitamise nõue on viivise nõudest suurem. Kohus on tuvastanud, et hagejal on õigus

nõuda kostjalt 2 838,10 krooni kahju hüvitisena ja 1 352,83 krooni viivisena. Seetõttu jätab

kohus hageja nõude viivise saamiseks rahuldamata ja rahuldab hageja nõude kahju

hüvitamiseks.

8. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse poole 7 526.- kroonilt arvestatud riigilõivu

tagastamiseks. Hageja on põhjendanud riigilõivu tagastamise taotlust sellega, et loobus

7 526.- krooni osas hagist kostja vastu. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool

menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on

hagist loobumine aluseks menetluse lõpetamisele otsust tegemata. Kohtu arvates on hageja

avaldusega küll haginõuet vähendanud, kuid ei ole hagist loobunud. Hagist osalise loobumise

võimalust ega riigilõivu tagastamist sel juhul ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette

nähtud.

9. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hageja on haginõuet vähendanud selle tõttu, et kostja nõude osaliselt rahuldas ja kohus

rahuldab hagi kahjuhüvitise nõudes, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162

lg 2 järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse

tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib asja

lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas

kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude

nimekirjad. Hageja on palunud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivu ja lepingulise esindaja kulu 4 999,70 krooni (tl 66).

TsMS §-st 175 lg 1 tulenevalt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi

Valitsuse 04.09.2008. a määruse nr 137 lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad § 1 lg 1 järgi on kuni 10 000.- krooni suuruse

hagihinna korral lepingulise esindaja kulude sissenõudmise ülempiiriks 5 000.- krooni.

Riigikohus on 16.06.2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-74-04 on kinnitanud oma varasemat

seisukohta, et otsuse tegemise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud

õigusabikulude hüvitamise määr on kulude maksimaalseks määraks kõigi kohtuastmete jaoks

kokku. Vaatamata sellele, et õigusabikulude sissenõudmise piirmäär on käesoleval ajal

kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega on tsiteeritud põhimõte kohaldatav ka käesoleva

ajal. Silmas pidades, et hageja lepinguline esindaja oli hageja nõude aluse ja asjaoludega

tuttav juba enne kohtumenetluse algust, et kohus lahendab asja lihtmenetluses kohtuistungit

pidamata ning, et käesolevas asjas on lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks

5 000.- krooni kõigi kohtuastmete peale kokku, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja

mõistlikud ja põhjendatud kulud on 3 000.- krooni.

Hageja lepingulise esindaja kulu 3 000.- krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv

750.- krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kohtunik