3-08-258/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-08-258

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ivo Pilving, Maili Lokk, Agu Timmi

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. märts 2009, Tartu

Haldusasja number

3-08-258

Haldusasi

Erik

Pooli

kaebus

Keskkonnainspektsiooni

Võrumaa

osakonna

07.01.2008

ettekirjutuse

nr

15000508

ja

05.03.2008 ettekirjutuse nr 15004008 tühistamiseks ning

Mati

Mursali

ja

Milvi

Mursali

kaebus

Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna 07.01.2008

ettekirjutuse nr 15000508 osaliseks tühistamiseks ja

Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonnale ettekirjutuse

tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2008 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Erik Pooli apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Apellant (kaebuse esitaja) – Erik Pool

Vastustaja (haldusorgan) – Keskkonnainspektsiooni

Võrumaa osakond

Kaebuse esitajad – Mati Mursal, Milvi Mursal

Kaasatud isikud – Võrumaa Keskkonnateenistus, Rõuge

Vallavalitsus

RESOLUTSIOON

Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tühistada Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2008 otsus

osaliselt

Tühistada Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna

07.01.2008 ettekirjutuse nr 15000508 punkt 3.

Tühistada Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna

05.03.2008 ettekirjutus nr 15004008 tasandus ja muude

pinnasetööde peatamise ja jätkamise keelamise osas.

Muus osas jätta otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Apellandi

poolt

apellatsioonimenetluses

kantud

menetluskulud jätta tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

otse

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakond kontrollis 22.08.2006, 6.10.2006 ja 2.11.2006

ning 19.03.2007 Võrumaal Rõuge vallas Kokõ külas asuvat A kinnistut. Kinnistu jääb täies

ulatuses Haanja looduspargi piiranguvööndi alale.

Kontrollimise tulemusel tehti Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna 07.01.2008

ettekirjutusega nr 15000508 A kinnistu omanik Erik Poolile alljärgnev ettekirjutus:

1) Taotleda kraavidele püstitatud rajatiste kasutamiseks kirjalik nõusolek ja tingimused

Haanja looduspargi valitsejalt Võrumaa Keskkonnateenistuselt ning kui nõusolekut ei taotleta

või ei saada, siis tuleb A kinnistul kaitseala valitseja nõusolekuta kraavidele püstitatud

rajatised täielikult likvideerida ja tagada vee takistuseta äravool hiljemalt 15.02.2008.

2) Likvideerida täielikult kaitseala valitseja nõusolekuta püstitatud ehitis (saun) A kinnistu

põhjaosas asuva tiigi saarelt hiljemalt 15.02.2008.

3) Likvideerida täielikult pinnasrajatis A kinnistu edelaosas M kinnistu piirdeala vahetus

läheduses hiljemalt 15.02.2008.

4) Tagada vee takistuseta läbipääs A kinnistule viiva tee muldkehas olevast truubist hiljemalt

21.01.2008.

11.02.2008 saabus Tartu Halduskohtusse Erik Pooli kaebus Keskkonnainspektsiooni

Võrumaa osakonna 07.01.2008 ettekirjutuse nr 15000508 tühistamiseks. Tartu Halduskohus

kaasas 27.02.2008 kohtumäärusega kolmandate isikutena haldusasja menetlusse A kinnistu

naaberkinnistu (M kinnistu) omanikud Mati Mursali ja Milvi Mursali.

25.03.2008 saabus Tartu Halduskohtusse Mati Mursali ja Milvi Mursali kaebus

Keskkonnainspektsiooni

Võrumaa

osakonna

ettekirjutuse

nr

15000508

osaliseks

tühistamiseks ja Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonnale ettekirjutuse tegemiseks, kuna

ettekirjutuse VI osa resolutsiooni punkt 1 ei vasta tuvastatud asjaoludele ja rikub nende

õigusi..

Tartu Halduskohus liitis 13.05.2008 kohtumäärusega haldusasjad ühte menetlusse.

10.06.2008 kohtumäärusega kaasas kohus menetlusse arvamuse andmiseks Võrumaa

Keskkonnateenistuse ja Rõuge Vallavalitsuse.

Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna 05.03.2008 ettekirjutusega nr 15004008 tehti

Erik Poolile ettekirjutus peatada ja mitte jätkata kuni vee erikasutusloa ja kaevandamisloa

saamiseni kaeve-, süvendus-, planeerimis-, tasandus- või muid pinnatöid A kinnistu põhjaosa

tiigi ja kalda alal alates 18.02.2008 kella 14.35.

31.03.2008 saabus Tartu Halduskohtusse Erik Pooli kaebus Keskkonnainspektsiooni

Võrumaa osakonna 05.03.2008 ettekirjutuse nr 15004008 tühistamiseks. Kaebus liideti

käesoleva haldusasjaga.

2. Kaebuse esitaja E. Pool leiab, et Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna 07.01.2008

ettekirjutus nr 15000508 on motiveerimata, selle tegemisel ei ole arvestatud oluliste kaebuse

esitaja poolt esitatud faktiliste asjaoludega, samuti ei ole kaalutud E. Pooli kui kohustatud

isiku huve. Ettekirjutuses antud korraldused on osaliselt sisutud ja kaebuse esitaja õigusi

põhjendamatult koormavad.

Ettekirjutuse resolutiivosast tulenevalt jääb selgusetuks, milliste konkreetsete ettekirjutuses

kirjeldatud rajatiste püstitamist on ettekirjutuse tegija silmas pidanud. Ettekirjutuse punkt 1 on

oma sisult ebaselge.

Ettekirjutuse resolutiivosa punktis 2 toodud kohustus on osaliselt sisutu, s. o punktis, mis

puudutab kaitseala valitsejalt nõusoleku taotlemist, sest ettekirjutuse I osa punktis 12 on

märgitud, et Võrumaa Keskkonnateenistus on jätkuvalt seisukohal, et õigusliku aluseta

püstitatud saun tuleb Haanja looduspargi piiranguvööndist ja veekogu ehituskeeluvööndist

likvideerida. Eeltooduga on muudetud E. Poolil võimatuks taotleda ettekirjutuse lõpposa

punktis 2.3 sätestatud võimalust teisaldada ehitis talle kuuluvale kinnistule muusse asukohta.

E. Pool ei ole enda kinnistule, seega ka Haanja looduspargi territooriumile, ilma kaitseala

valitseja nõusolekuta püstitanud ühtegi uut ehitist.

Ettekirjutuse resolutiivosa punktis 3 muldvalli likvideerimise kohta ettekirjutuse tegemine on

vastuolus antud muldvalli osas varasemalt tehtud väärteootsusega, milles ei peetud muldvalli

likvideerimist põhjendatuks. Keskkonnainspektsioon on andnud omapoolse seisukoha selles

osas, et kõnealuse muldvalli likvideerimine ei ole põhjendatud selle väidetava sobimatuse

tõttu Haanja loodusparki, mistõttu ei ole põhjendatud ka selles osas ettekirjutuse tegemine.

Ettekirjutuse resolutiivosa punkis 4 tehtud ettekirjutusest ei nähtu, et vee läbivoolu takistus,

mille kõrvaldamiseks/eemaldamiseks teda kohustatakse, on tingitud tema käitumisest. Vastav

muldkeha on vaidlusalusesse kohta tekkinud E. Poolist mitteolenevatel põhjustel,

s. t kinnistule viiv tee on olnud seal juba varem. Vastustaja on pannud E. Poolile

ettekirjutusega põhjendamatuid kohustusi, mille eest ei ole kaebuse esitaja vastutav.

Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna 05.03.2008 ettekirjutuse nr 15004008

resolutiivosast ei nähtu, millised konkreetsed õigusaktid on olnud vastustaja poolt nõutavate

vajalike lubade andmise aluseks, s. t kust tuleneb ettekirjutuse resolutiivosa punktis 3 viidatud

lubade kohustuslikkus. Vastava viite puudumine ei ole ilmselt iseseisvaks ettekirjutuse

tühistamise aluseks, kuid õigusselguse huvides olnuks vastavatele sätetele viitamine

kahtlemata vajalik.

Vaidlustatud ettekirjutuse puhul on põhiküsimuseks see, kas ettekirjutuses viidatud lubasid on

üldse vaja, s. t kas kaebuse esitaja poolt tehtavad tööd on sellised, milleks on vaja vee

erikasutusluba ja kaevamisluba.

Vastustaja on ekslikult käsitlenud kaebuse esitaja poolt teostatud puhastustöid veekogude

süvendamisena. Ettekirjutuses puudub igasugune selgitus väljendi „veekogu süvendamine"

osas. Kuna E. Pooli poolt teostatud tööd ei ole käsitletavad veekogu süvendamisena, puudus

vastustajal vajadus teha ettekirjutus vee erikasutusloa taotlemiseks. E. Pooli tehtud kaevetööd

ei olnud ega ole ka käesoleval hetkel keelatud.

3. Kaebuse esitajad Mati Mursal ja Milvi Mursal leiavad, et ettekirjutuse VI osa resolutsiooni

p l (kohustada taotlema kraavidele püstitatud rajatiste kasutamiseks kirjalik nõusolek ja

tingimused Haanja looduspargi valitsejalt Võrumaa Keskkonnateenistuselt), ei vasta

tuvastatud asjaoludele ja rikub naaberkinnistu omanike seaduslikku õigust saada vett.

Nimetatud ettekirjutus ei taga vee taastumist ja kasutamist M kinnitu omanikele. E. Pooli

poolt ebaseaduslike veekogude rajamine ja ilma loata kraavidele veetõkete ehitamine, on

viinud kahju tekkimisele naaberkinnistu veerežiimis. Keskkonnainspektsioon on ettekirjutuse

nr 15000508 tegemisel arvestanud eelkõige kohustatud subjekti õigustega, kuid vähem on

pööranud tähelepanu kohustatud subjekti kohustustele ja üldse pole arvestanud kolmandate

isikute õigustega veele.

Haldusakti väljaandjale tuleb teha kohustus ettekirjutuse muutmiseks selliselt, et kõik A

kinnistul toimunud ebaseadusliku tegevuse tagajärjed saaks likvideeritud ja laheneks M

kinnistu veevähesus. Ettekirjutust täiendada järgmiselt: 1) kuna 2005 maikuus on A kinnistu

põhjaossa tiik kaevatud ilma projekti ja ehitusloata, siis on see samuti ebaseaduslik rajatis

nagu suitsusaungi ning nõuda selle likvideerimist koos väljavoolukraavi ehitatud veetõkkega,

2) kuna saun-suvila juures asuva tiigi suurendamine ja süvendamine on toimunud ilma

kaeveloata, nõuda selle viimist endistesse mõõtudesse, mis olid 12,5 x 51 m, 3)

täiendada ettekirjutust ja nõuda mullavalli likvideerimist pinnase äraveo teel, kuna planeeritud

pinnas takistaks vee looduslikku äravoolu, 4) täiendada ettekirjutust ja nõuda A kinnistu

omavoliliselt suurendatud lõunapoolse tiigi pindala viimist endisesse seisu, 5) täiendada

ettekirjutust ja nõuda A kinnistu teetruubi ümberehitamist, et truubitoru asuks kraavi põhjas

ning looduslik veevool oleks tagatud.

Kolmandad isikud Milvi Mursal ja Mati Mursal on seisukohal, et puudub alus E. Pooli

kaebuse rahuldamiseks 07.01.2008 ettekirjutuse nr 15000508 tühistamise nõudes.

Keskkonnainspektsioon on teinud õige otsuse, kui nõuab kõikide ebaseaduslike veetõkete

likvideerimist, et tagada vee takistusteta äravool. Ebaseaduslik saun tuleb kas lammutada või

teisaldada see sihtotstarbelt sobivale maaüksusele. Mullavalli likvideerimise nõue on õige.

Kolmandad isikud nõustuvad ka ettekirjutuse resolutsiooni punktis 4 toodud kohustustega.

4. Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakond leiab, et ettekirjutuse nr 15000508 tegemisel on

arvestatud kaebaja E. Pooli õiguste ja huvidega, s. h ärakuulamine, taotluste ja ettepanekute

esitamine ning kasutatud on E. Pooli suhtes kõige vähem mõjutusi tekitavaid vahendeid.

Vastustaja ei nõustu väitega, et ettekirjutuse resolutiivosast ei selgu ettekirjutuse objekt.

Kaitseala

piiranguvööndis

asuva

veekogu

ehituskeeluvööndisse

kaitseala

valitseja

nõusolekuta püstitatud sauna likvideerimiseks on Keskkonnainspektsioon teinud ettekirjutuse,

kusjuures on arvestatud isikule vähemkoormavat võimalust, mis on ehitise teisaldamine

veekogu ehituskeeluvööndist elamumaa sihtotstarbega kinnistu osale. 2005 ei olnud A

kinnistu lõunaosas säilinud 1900 ehitatud saun. Tiigisaarele püstitatud saun on uus ehitis nii

füüsiliselt kui ehitusseaduse mõistes.

Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et kodaniku karistamata jätmine väärteomenetluses ei

ole siduv otsuse tegemisel haldusmenetluses. Pinnase paigutamine kinnistu omaniku poolt

meelevaldselt suvalisse kohta Haanja looduspargi piiranguvööndis ei ole kooskõlas

maastikukaitseala eesmärkidega.

A kinnistule viiva tee muldkeha on osutunud oluliseks takistuseks vee äravoolule kaebaja

poolt läbi viidud süvendustööde tõttu, mille tagajärjel teetruubi toru jäi kraavi põhjast üle

70 cm kõrgemale. Lisaks on E. Pool paigutanud truubitoru otstesse kivid ja pinnase, mis

takistab vee vaba voolamist.

Ettekirjutus nr 15004008 on koostatud õigusaktide nõuete kohaselt, ettekirjutus on vajalik,

piisavalt motiveeritud, proportsionaalne saavutatavat õigushüve ja kodaniku õiguste riivet

silmas pidades ning ei tekita kohustatud subjektile liigseid koormisi. Ettekirjutuse tegemisel on

arvestatud E. Pooli õigustega, sealhulgas õigusega olla ära kuulatud ning antud võimalus

kaebajale taotluste ja ettepanekute esitamiseks.

Keskkonnainspektsioon on tuvastanud, et A kinnistul läbiviidud kaevetööd ei toimunud

kooskõlas õigusaktide nõuetega. Veekogu rajamise ajal oli Looduskaitseseaduse (edaspidi

LKS) § 31 lg 2 p 2 järgi uute veekogude rajamine kaitseala piiranguvööndisse keelatud.

E. Pool ei ole taotlenud kohaliku omavalitsuse luba tiigi rajamiseks. E. Pool ei ole eelneva

kahe aasta jooksul väljendanud soovi nn „tiigi lõpuni ehitamiseks".

Mati Mursali ja Milvi Mursali kaebuse kohta märgitakse, et esmane vajadus kaitsealal on

tagada LKS-st ja Haanja looduspargi kaitse-eeskirjas sätestatud avalike ja rahvuslike huvide

kaitse. Kahtlemata on ettekirjutuse tegemisel kaalutud ja arvesse võetud ka kolmandate

isikute ja kohustatud subjekti õigusi ja kohustusi. Ettekirjutuse tegemisel on arvestanud

Võrumaa Keskkonnateenistuse kui kaitseala valitseja pädevust seada ehitistele tingimusi,

mille järel oleks tagatud nii looduskaitseliste väärtuste kui kolmandate isikute huvide kaitse.

Ehitiste lammutamine kui suurema keskkonnamõjuga ja kohustatud isiku jaoks enam

koormav vahend rakenduks juhul, kui isik ei täida kohustust kaitseala valitseja kirjaliku

nõusoleku ja tingimuste taotlemiseks.

A kinnistu põhjaosa tiigist väljuva kraavi ja tiigi kokkupuutekohta püstitatud pinnasrajatise

likvideerimine ei ole M kinnistu veevähesuse probleemile lahenduse leidmisel primaarne.

Vee läbipääsu tagamine A kinnistule püstitatud pinnasrajatistest või pinnasrajatiste

likvideerimine tagaks M kinnistult tuleva vee pääsu läbi A kinnistu M kinnistu õuealale.

Olemasolevas pinnasrajatises oleva ülevoolutoru asendamine samale kõrgusele samades

mõõtudes toruga ei ole pinnasrajatise püstitamine, kuid see on Ehitusseaduse (edaspidi EhS)

§ 2 lg 8 kohaselt käsitletav ehitise rekonstrueerimisena. E. Pool oleks pidanud taotlema

kohalikult omavalitsuselt ehitusloa teetruubi rekonstrueerimiseks ning siis oleks fikseeritud ka

olemas olev ehitis ja selle parameetrid ning uue toru rajamisele oleks saanud Võrumaa

Keskkonnateenistus kui kaitseala valitseja arvamust avaldada.

Vaidlustatud ettekirjutuse resolutsiooni punktid 2, 3 ja 4 on piisavalt põhjendatud ning kaebust

nende osas ei peaks rahuldama.

Keskkonnateenistus ei ole nõus ka E. Pooli kaebusega 05.03.2008 ettekirjutuse nr 15004008

tühistamiseks.

Kaasatud isiku 16.10.2006 kirjaga väljastatud nõusolekust A kinnistu keskosas asuva tiigi

puhastamisele sai E. Pool piisavalt informatsiooni selle kohta, mida loetakse veekogu

süvendamiseks ning milliseid tingimusi veekogu puhastamisel tuleb arvestada. E. Pooli poolt

veebruaris 2008 teostatud tegevus ei ole veekogu puhastamine, vaid veekogu süvendamine.

Mati Mursali ja Milvi Mursali palve ettekirjutust nr 15000508 V osa neljanda lõigu osas täiendada

ei ole põhjendatud. Kaasatud isik nõustub, et ettekirjutuse VI osa punkt 1 ning punkt 1.1 tuleks üle

vaadata ning muuta, kuna tõkestusrajatise seadustamine ei taga kolmandate isikute õigusi.

Ettekirjutuse muutmine punkti 4 osas ei ole põhjendatud. Toetatakse kaebajate arvamust, et

ebaseaduslikud tõkestusrajatised ja muldvall, tuleb likvideerida, kuna tagantjärgi seadustamine ei

ole E. Pooli poolt tekitatud olukorras enam võimalik.

5. Rõuge Vallavalitsus märgib, et Rõuge valla kaevetööde eeskiri reguleerib kaevetööde

tegemist Rõuge valla haldusterritooriumil. Looduskaitsealade ja nende kaitsevööndis

tehtavatel kaevetöödel jälgitakse täiendavaid nõudeid. Kooskõlastused taotlusele määrab

vallavalitsus. Kuigi Haanja looduspargi kaitse-eeskiri ei kohusta tiigi puhastamiseks setetest

kaitseala valitsejalt kooskõlastuse taotlemist, küsis Rõuge Vallavalitsus seisukohta A kinnistul

asuva tiigi puhastamiseks.

Võrumaa Keskkonnateenistus asus seisukohale, et kohalik omavalitsus ei tohiks tiigi

puhastamiseks kaevamisluba väljastada, kuna tegemist ei olnud tiigi puhastamisega, vaid

süvendamisega ning seda võib teha vee erikasutusloa alusel.

6. Kaebaja E. Pool esitas kirjalikus menetluses antud tähtajaks järgmised seisukohad.

Mati ja Milvi Mursali kirjalikud seisukohad on kantud soovist jätkata kaebuse esitaja suhtes

pahatahtlike ja laimavate seisukohtade esitamist. E. Pool palub kohtul võimalikult kriitiliselt

suhtuda kolmandate isikute poolt esitatud väidetesse ja põhjendustesse.

Võrumaa Keskkonnateenistus on leidnud, et isegi juhul, kui kaebuse esitaja asendas

varasemalt olemas olnud toru uuega, siis oli selle näol tegemist ehitise rekonstrueerimisega,

mille kohta pidanuks taotlema ehitusluba kohalikult omavalitsuselt. Taolise seisukoha puhul

on tegemist täiesti uue seisukohaga, millele ei vastustaja ega ka Võrumaa Keskkonnateenistus

ei ole varem viidanud. Algse ummistunud raudtoru asendamine betoontoruga ei ole käsitletav

ehitise rekonstrueerimisena EhS § 2 lg 8 tähenduses.

Ebaõige ja eksitav on Võrumaa Keskkonnateenistuse väide, et kaebuse esitaja ei ole ise

näidanud üles initsiatiivi muldvalli osas võimalike lahenduste leidmiseks.

Olulise tähendusega on dokument, mille vastustaja ja kaasatud isikud on tähelepanuta jätnud,

nimelt ettekirjutuse nr 15000508 toimikus lk 67 olev keskkonnaministri Rein Randveri poolt

allkirjastatud kiri nr 11-10/14439-2 (26.03.2007), mis käsitleb Haanja Looduspargis A

maaüksusel toimuvat. Nimetatud kirjas teatatakse, et kehtivas veeseaduses on veekogu

defineeritud kui püsiv või ajutine voolava (vooluveekogu - jõgi, oja jm) või aeglaselt liikuva

(seisva) veega (seisuveekogu - meri, järv, veehoidla jm) täidetud pinnavorm.

Kaevetööde peatamise korraldus on õigustühine, kuna selle aluseks olevaid asjaolusid ei saa

kaebuse esitaja poolt toodud asjaoludele tuginedes seaduserikkumisteks pidada. Inspektor Ain

Ruthe tunnistas, et kaebuse esitajal oli olemas kaitseala valitseja nõusolek tiigi kaevamiseks.

HALDUSKOHTU LAHEND

7. Tartu Halduskohus jättis 31. oktoobri 2008 otsusega kaebuse rahuldamata.

RVastS § 3 lg 1 ja HKMS §-de 7 lg 1 ja 26 lg 1 koosmõjust tuleneb, et halduskohtu pädevuses

on ainult isiku subjektiivseid õigusi rikkuva õigusvastase haldusakti tühistamine.

Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna 07.01.2008 ettekirjutus nr 15000508 ei riku

kaebajate subjektiivseid õigusi.

Ettekirjutust kummutavaid tõendeid esitatud ei ole. Ettekirjutuse punkt 1 ei ole eksitav.

Võrumaa Keskkonnateenistus on nii haldus- kui halduskohtumenetluses avaldanud, et ta ei

saa legaliseerida tagantjärele ebaseaduslikku olukorda. Ettekirjutuse eesmärgiks on üheselt

kraavidele püstitatud rajatiste likvideerimine. Vastustaja on tõendanud ja selgitanud, et

vastavat käitumisjuhist on taotlenud kaebaja ise. Ettekirjutus ei saa kuuluda tühistamisele

põhjusel,

et

vastustaja

on

andnud

kaebajale

veelkordse

võimaluse

taotleda

keskkonnateenistuselt asjakohast luba. Kaebaja ei ole esitanud selliseid tõendeid, mille alusel

kohus saaks teha järelduse, et vastustaja järeldused üleveetoru kõrguse osas on ebaõiged.

Vastustaja on tunnistajate kirjalike ütlustega tõendanud, et tegemist on uue rajatisega.

Saunasse puutuvalt tunnistab kaebaja ise, et ta tõi 2005 tiigisaarele üle sauna, mis varem asus

kinnistu lõunaosas oja kaldal. Seega oli tal tarvis selleks vastavaid lubasid, millele on

osundatud ettekirjutuses. Rõuge valla ehitusmäärus, millele osundab E. Pool, ei muuda ega

saagi muuta asjakohastes seadustes isikutele pandud kohustusi, millele on osundatud

ettekirjutuses. Kaitseala valitseja nõusolek oli vajalik. Praegusel juhul ei moodusta saun teiste

hoonetega, mis asuvad elamumaal, ühtset kompleksi, mille tõttu ei tulene ettekirjutuse

õigusvastasus maakatastriseaduse § 18 lg 8, nagu osundab E. Pool. Ettekirjutus on täidetav

sauna osas kõigis punktides, mida on kinnitanud ka kaasatud isik Võrumaa

Keskkonnateenistus.

Ettekirjutuse õigusvastasus muldvalli osas ei saa tuleneda väärteomenetluse otsusest, sest

väärteomenetluses on vastustaja langetanud otsuse väärteo suhtes. Väärteo suhtes tehtud otsus

ei piira kuidagi vastustaja järelevalvemenetluse käigus tehtavaid ettekirjutusi. Vastustajal on

pädevus otsustuseks, kuidas ta õigusvastase tegevuse lõpetab. Väärteomenetluse otsus ja

vaidlusalune ettekirjutus ei ole vastuolus. Ettekirjutus on pinnasrajatise osas õiguspärane ja

täidetav. Kaebaja väited truubi osas ei anna alust selles osas ettekirjutuse tühistamiseks.

Vaidlust ei saa olla selles, et vee takistusteta läbipääs tuleb tagada. Ettekirjutuses kajastatud

kaebaja tegevus on lõppkokkuvõttes viinud selleni, et vee läbipääs on takistatud, seda just 70

cm kõrgusel asuva truubi tõttu.

Mati Mursali ja Milvi Mursali kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Vastustaja haldusakti

puhul on tegemist kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga. Kohtul ei ole mingit alust

kahelda, et kui vastustaja ettekirjutus täidetakse, siis on ettekirjutuse eesmärk saavutatud ja

seda ka kaebajate veeprobleemi osas, niipalju, kui veeprobleem saab olla seotud vaidlusaluse

ettekirjutuse esemega. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti puhul kontrollib kohus seda,

kas on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise

põhimõtteid ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Ettekirjutus ei eira neid põhimõtteid.

Halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Halduskohus ei saa

ümber hinnata kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse

tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas

diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb

seaduslikule alusele, kas ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ega ole tehtud muud sisulist

diskretsiooniviga. Iseäranis on diskretsiooniveaga tegu juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud

lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta. Ei kohtul ega

kaebajatel ole pädevust seada ennast ettekirjutuse andja rolli. Naabri huve tuleb küll

arvestada, kuid neid ei saa enamikel juhtudel absolutiseerida. Käesoleval juhul on menetlus

olnud õiglane nii ettekirjutuse kohustatud subjekti kui kolmandate isikute suhtes.

Vaidlusalune ettekirjutus ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi ja arvestab kaebajate ehk

kolmandate isikute õigustega.

Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna 05.03.2008 ettekirjutus nr 15004008 ei riku

E. Pooli subjektiivseid õigusi.

Vaidlusalune ettekirjutus ei ole kaebajale põhjendamatult koormav. Ettekirjutus sisaldab

teatud puudusi haldusakti õigusliku aluse äranäitamises, kuna alati ei ole viidatud asjakohase

õigusakti paragrahvi lõigetele või punktidele. Samas nähtub kaebusest, et haldusakt on olnud

kaebaja jaoks kontrollitav, kuna kaebuses on toodud nii faktilisi kui õiguslikke asjaolusid.

Kohtu jaoks on ka ettekirjutus kontrollitav, mille tõttu puudub alus haldusakti tühistamiseks

motivatsiooni puudulikkuse tõttu. E. Pooli poolt teostatud tööd olid sellised, milleks on tarvis

vee erikasutusluba ja kaevamisluba, mille tõttu oli vastustaja õigustatud ja kohustatud

ettekirjutuse tegemiseks. Vastustaja poolt on tõendatud, et kaebaja teostas veekogu

süvendamist, kuna tema tegevuse tulemusel toimus veekogu põhja profiili muutmine veekogu

olemasolevast põhjast pinnase eemaldamisega väljakaevamise teel, kusjuures eemaldati ka

mineraalset pinnast. Oluline ei ole, kas ja kuidas defineeritakse tiiki, vaid oluline on teostatud

süvendamistööde maht ja asjaolu, et tegevus toimus kaitsealal. Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 p 17 kohaselt on tegemist

olulise keskkonnamõjuga, kui muud veekogu süvendatakse alates pinnase mahust 500

kuupmeetrit. Taolise tegevuse puhul on KeHJS § 3 p 1 kohaselt keskkonnamõju hindamine

kohustuslik. Kuna kaebaja poolt teostatava tegevuse puhul oli tegemist olulise

keskkonnamõjuga, siis saab taoline tegevus vaieldamatult toimuda vastavate lubade alusel,

kuna loa andjal on enne loa andmist kohustus kontrollida tegevuse mõju keskkonnale.

Seetõttu peab kaebaja Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 8 lg 2 p 6 alusel taotlema vee

erikasutusluba

ning

kaevamisluba.

Kaebaja

tegevuse

kvalifitseerimine

veekogu

puhastamisena on välistatud, kuna asja materjalidega on tõendatud, et veekogule on tekkinud

järsud nõlvad, mida ainult põhjamuda ja taimestiku puhastamise käigus füüsiliselt tekkida ei

saa. Ettekirjutus ei saa tühistamisele kuuluda ka motiivil, et kaebajale ei olnud asjaomaste

institutsioonide poolt selgitatud kaevamisloa vajadust, kuna käesoleva ettekirjutuse täitmiseks

tulebki taotleda kaevamisluba ja kooskõlastada edasised tegevused. Ettekirjutus ei saa

kuuluda tühistamisele ka motiivil, kui palju või vähe on Rõuge vallas välja antud

kaevamislubasid. Võrdse kohtlemise printsiip ei saa õigustada õigusvastast käitumist. Neil

asjaoludel oli vastustaja õigustatud ja kohustatud andma ettekirjutuse pinnasetööde

peatamiseks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8. E. Pool esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 31. oktoobri

2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus täielikult.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi

ning rikkunud kohtumenetluse normi.

Halduskohus on kohtuotsuse põhjendamise kohustust rikkudes jätnud välja selgitamata ja

põhjendamata selle, millisest normist tuleneb kohustus taotleda kraavidele püstitatud rajatiste

kasutamiseks kirjalik nõusolek ja tingimused. HKMS § 25 lg 2 kohaselt peab kohtuotsus

olema seaduslik ja põhjendatud ning lg-st 3 tulenevalt otsustab kohus muuhulgas seda, millist

õigusakti tuleb asjas kohaldada. Halduskohtu põhjendustest ei nähtu seda, millisele

õigusaktile tuginedes on halduskohus üldse leidnud, et vastustaja poolt taolise ettekirjutuse

andmine on põhjendatud ja seaduslik.

A kinnistu lõunaosa tiigist väljuv kraav on rajatud ammu enne tiigi puhastamist ning kraavist

ülepääsuks oli juba varem kasutusel vana kivirahnudest kuhjatud hobusetee peal olev

muldkeha, milles ülevooluks oli paigutatud raudtoru, mis oli kaetud kerge pinnasekihiga.

Kuna raudtoru oli looduslike materjalidega ummistunud, asendas apellant selle täpselt samale

kõrgusele betoontoruga ja pani sinna kruusakihi peale, et vesi mulda minema ei uhuks. Seega

ei ole apellant viidatud kohta rajanud uut pinnasrajatist, vaid ta asendas olemasoleva

ummistunud ülevoolutoru uuega, mis ei takista veevoolu naaberkinnistu suunas.

Kaitseala valitseja Võrumaa Keskkonnateenistuse seisukoha järgi tuleb lisaks kraavist

ülepääsu võimaldavale teemuldele likvideerida ka üle kraavi A kinnistule viiv tee, mis on seal

paiknenud aastakümneid ja olnud ainuke juurdepääsutee A kinnistule. Võrumaa

Keskkonnateenistuse selline seisukoht näitab nimetatud ametkonna ebaobjektiivset ja

kallutatud suhtumist apellandisse ning on mõjutanud vastustaja objektiivsust.

Keskkonnateenistus on küll öelnud, et kaebuse esitaja väide vana raudtoru asendamise osas

on kaheldav, kuivõrd tunnistaja ütlustega on väidetavalt tõendatud, et tegelikult rajati uus

rajatis. Samas on halduskohus jätnud otsuse põhjendavas osas märkimata, milliseid

tunnistaja(te) ütlusi on silmas peetud s. t milliste konkreetsete tunnistaja(te) ütlustega on

tõendatud uue rajatise rajamine. Kohus ei saa viidata umbmääraselt mingitele tunnistajate

ütlustele, vaid tooma välja konkreetsed tunnistaja(te) poolt öeldud ütlused, mis kohtu järeldust

toetavad. Antud ettekirjutuse punktiga seonduvalt on andnud omapoolseid ütlusi Mati Mursal.

Tunnistajaks oleva pahatahtliku naabri Mati Mursali poolt esitatud ütlused ei ole

tõsiseltvõetavad ning on vastuolus dokumentaalsete tõenditega, eelkõige vaidlustatud

ettekirjutusega nr 15000508. Vaidlust ei saa olla selles, kas varem oli olemas A kinnistu

lõunaosas olevast tiigist väljuv kraav ja selles asuv pinnasrajatis või mitte, sest ka

ettekirjutuse sisust nähtuvalt heidetakse apellandile ette seda, et ta on väidetavalt püstitanud

pinnasrajatise ülevoolutoru lubatust (esialgsest) kõrgemale s. o 0,7 meetri kõrgusele.

Varasema kraavi/rajatise olemasolu ei saa seada kahtluse alla ka põhjusel, et vastava rajatise

ja ülevoolu varasemal puudumisel oleks vee looduslik äravool olnud täielikult tõkestatud,

s. t vesi ei pääsekski tiigist välja. Seega pidi vastav rajatis vaidlusaluses kohas varem olemas

olema ning seetõttu ei saa tunnistajad anda tõeseid ütlusi selle kohta, et tegemist on täiesti uue

rajatisega, mitte juba varem olemas olnud kraavist ülepääsu võimaldavas muldkehas olnud

ülevoolutoru asendamisega. Kui varem on vastavas kohas vee loodusliku äravoolu tagamise

eesmärgil paiknenud ülevoolutoru, siis peab vastav toru olema seal ka edaspidi ning seetõttu

puudub alus keelduda selle paigaldamiseks nõusoleku andmisest, sest varem on toru seal

ülevoolu võimaldamiseks olemas olnud ja seega oli ja on see vajalik.

Tiigist väljuva kraavi puhastamine mitmekümne aasta jooksul ladestunud setetest ei ole

käsitletav äravoolu tõkestava rajatise püstitamisena, millega tõstetakse tehislikult looduslikku

veetaset rohkem kui 0,3 meetrit. Kraavi puhastamise, s. t setete väljakaevamise järel ei pea

maaomanik kraavist ülepääsu võimaldavat muldkeha maha lõhkuma ja ülevoolutoru ümber

paigaldama põhjusel, et kraavi puhastustööde tagajärjel on kraavi põhi jäänud ülevoolutorust

0,7 m madalamale. Puhastatud kraavi põhja asumine ülevoolutorust 0,7 m madalamal ei

tähenda iseenesest seda, et looduslikku veetaset on tõstetud enam kui 0,3 m, nagu väidab

ettekirjutuse koostaja, vaid loodusliku veetaseme kõrgus jäi ja jääb muutumatuks, sest kraav

täitub veega uuesti kuni ülevoolu kõrguseni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 26.11.2004

määruse nr 342 „Vooluveekogu tõkestamisele esitatavad nõuded” §-le 1 loetakse

vooluveekogu tõkestamiseks jõe, oja, kraavi või kanali voolusängi tõkestamist rajatisega,

millega tõstetakse tehislikult looduslikku veetaset rohkem kui 0,3 meetrit. Kraavi puhastamise

järgne kraavi põhja kõrguse asetsemine 0,7 m ülevoolutorust madalamal ei saa füüsiliselt

mingil moel põhjustada ettekirjutuse aluseks olevat veetaseme väidetavat tõusu, sest viidatud

Vabariigi Valitsuse määruses nr 342 sätestatud loodusliku veetaseme kõrguse kraavis määrab

mitte põhja sügavus, vaid ülevoolu kõrgus. Sellest tulenevalt on ettekirjutuse nr 15000508

resolutiivosa punkt 1 sisutu ja kuulub tühistamisele selle õigusliku aluse puudumise tõttu.

Halduskohus ei ole juhtinud apellandi tähelepanu asjaolule, et tema väidet oleks vajalik

täiendavate tõenditega põhistada, mistõttu ei ole apellant oma väidete tõendamiseks esitanud

peale selgituste ühtegi tõendit. Kuna halduskohtumenetluse eesmärgiks on isikute

subjektiivsete

õiguste

võimalikult

ulatuslik

kaitse,

on

halduskohtul

tulenevalt

uurimisprintsiibist kohustus hoolitseda selle eest, et kaebusest ja taotlusest kõrvaldataks

vormivead, taotlused sõnastataks selgelt ning et esitatakse taotluse lahendamiseks vajalikud

tõendid ja selgitused.

Halduskohus pidanuks juhtima kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et hoopis tema poolt on

vajalik tõendada varasemalt asetsenud ülevoolutoru kõrgus, sest vaidlustatud ettekirjutusest

tulenevalt on vastustaja arvates apellandi poolt rajatud ülevoolutoru väidetavalt lubatust

kõrgemal – seega on vastustaja ettekirjutuse tegijana andnud mõista, et samas kohas on

ülevoolutoru paiknenud juba varem. Apellant lähtus asjaolust, et tema tegevus on seadusega

kooskõlas ning eeldas, et kui vastustaja leiab, et ülevoolutoru kõrgus on lubatust kõrgemal,

siis vastustaja ühtlasi põhjendab ka seda, milline on lubatud tegevus ja milline oli

ülevoolutoru varasem kõrgus. Sellest tulenevalt oleks ettekirjutuses pidanud sisalduma

andmed ülevoolutoru varasema paiknemiskõrguse kohta. Selliste andmete puudumine

tõendab, et ettekirjutuse tegija väide ülevoolutoru lubatust kõrgemal paiknemisest on oletuslik

ega saa õiguslikult olla ettekirjutuse tegemise aluseks.

Tulenevalt eespool viidatud Vabariigi Valitsuse määrusele nr 342 ei ole ummistunud

teemulde toru asendamine uuega käsitletav vooluveekogu tõkestamisena ega vee

erikasutusena. Halduskohus on jätnud vastava asjaolu tähelepanuta, kuigi just antud õigusakt

sisustab „veekogu tõkestamise“ mõiste. Vastustaja poolt ei ole ettekirjutuse tegemisel

tõendatud isegi mitte see, kas apellandi poolt on veekogu väidetavalt tõkestatud või mitte.

Halduskohus pidanuks muuhulgas andma hinnangu selles osas, kas ettekirjutuse resolutiivosa

punktis 1 toodud kaebuse esitajale antud võimalus taotleda kraavidele püstitatud rajatiste

kasutamiseks

nõusolek

ja

tingimused

Haanja

looduspargi

valitsejalt

Võrumaa

Keskkonnateenistuselt on sisutu ja seega õigusvastane tingimus või mitte. Nimelt ettekirjutuse

sisust lähtuvalt on Võrumaa Keskkonnateenistus juba selgelt väljendanud oma seisukohta, et

nõusolekut nende poolt niikuinii ei anta ning igal juhul kuuluvad rajatised likvideerimisele.

Taolise tegevusega on E. Poolilt juba eos võetud võimalus taotleda väidetavatele

ebaseaduslikele rajatistele kaitseala valitseja nõusolekut ja tingimusi, mis ei ole aga kooskõlas

ettekirjutuses tooduga ning selle eesmärgiga. Ettekirjutus peab olema selline, mida peaks

kõigi eelduste kohaselt olema võimalik täita ning ettekirjutus ei tohiks sisaldada juba

etteruttavalt halvustavat teavet selle kohta, et ettekirjutuse tegija ei kavatse ettekirjutust täita.

Vaatamata antud ettekirjutuse punkti sisutusele, ei saaks kaitseala valitseja keelduda

nõusoleku andmisest rajatisele, mis on vastavas kohas juba aastaid olnud ning täitnud oma

eesmärki ja mis on seetõttu igati sobiv ka Haanja loodusparki.

Halduskohus on otsuse tegemisel jätnud tähelepanuta apellandi poolt esitatud olulise tõendi

VeeS tõlgendusega seonduvalt, mis on käesolevas asjas olulise tähendusega. Ettekirjutuse

nr 15000508 toimikus lk-l 54 on keskkonnaministri kiri nr 11-10/14439-2 (26.03.2007), mis

käsitleb Haanja looduspargis konkreetselt A maaüksusel toimuvat. Nimetatud kirjas

teatatakse, et kehtivas VeeS-s on veekogu defineeritud kui püsiv või ajutine voolava

(vooluveekogu – jõgi, oja jm) või aeglaselt liikuva (seisva) veega (seisuveekogu – meri, järv,

veehoidla jm) täidetud pinnavorm. VeeS-ga on sätestatud nõuded veekogu kaitsele ja

kasutamisele, LKS-ga on sätestatud piirangud veekogu ranna ja kalda kasutamisele. VeeS-s

sätestatud veekogu mõiste on rakendamisel tekitanud probleeme, kuna on väga lai ja mitmeti

käsitletav. Keskkonnaministeerium on asunud seisukohale, et veekoguna käsitletakse eelkõige

vaid riigi veekatastrisse või keskkonnaregistrisse kantud veekogusid, jättes seejuures

haldusorganile õiguse haldusmenetluse seaduse kohaseks kaalutlusõiguseks. Piirangute

seadmisel veekogude ja nende kaldaalade kasutamisele on lähtutud keskkonnakaitselisest

aspektist. Selliste piirangute seadmine kunstlikult rajatud veekogudele (sealhulgas ka

kraavidele) ei ole põhjendatud, kuna tehisveekogudel puudub keskkonnakaitseline väärtus.

Seega ei ole sellistel veekogudel vaja ka reguleerida tegevusi (süvendamine, tõkestamine,

veetaseme muutmine) keskkonnateenistuse poolt välja antavate vee erikasutuslubade abil ja

selliseid tehtud tegevusi ei saa ka seetõttu ebaseaduslikeks pidada. Inspektor Ain Ruthel

puudus alus ettekirjutuse nr 15000508 tegemiseks, sest keskkonnaministri poolt alla kirjutatud

kirjas öeldakse, et sellistel veekogudel (st tiikide) ei ole vaja reguleerida tegevusi

(süvendamine, tõkestamine, veetaseme muutmine) keskkonnateenistuse poolt välja antavate

vee erikasutuslubade abil ja selliseid tehtud tegevusi ei saa ka seetõttu ebaseaduslikeks

pidada. Põhjendamatu oli teha apellandile ettekirjutus temale kuuluval kinnistul kunstlikult

rajatud

kraavi

süvendamise,

tõkestamise

jms

seonduvalt.

Olukorras,

kus

juba

keskkonnaminister on andnud juhise selles osas, mis konkreetselt A kinnistul on käsitletav

veekoguna VeeS tähenduses ja millistele veekogudele laienevad VeeS-s sätestatud piirangud,

on taoline keskkonnaministri juhis vastavatele ametkondadele siduvaks.

Ülevoolutoru asendamine teise toruga samal kõrgusel ei ole käsitletav pinnasrajatise

püstitamisena ja äravoolu tõkestava rajatisena, millega tõstetakse tehislikult looduslikku

veetaset rohkem kui 0,3 meetrit ning kaebuse esitaja poolt ei ole eiratud Haanja looduspargi

kaitse-eeskirja nõudeid.

Ettekirjutuse resolutiivosa punkti 2 osas pidanuks halduskohus võtma seisukoha selle sisutuse

ja õigusvastasuse osas, sest antud ettekirjutus on osaliselt sisutu s. o punktis, mis puudutab

kaitseala valitsejalt nõusoleku taotlemist. Ettekirjutuse I osa p-st 12 tulenevalt on muudetud

apellandil võimatuks taotleda ettekirjutuse lõpposa punktis 2.3. sätestatud võimalust

teisaldada

ehitis

talle

kuuluvale

kinnistule

muusse

asukohta,

sest

Võrumaa

Keskkonnateenistus on juba avaldanud oma selge soovi apellandi kinnistult sauna

hävitamiseks.

E. Pool ei ole enda kinnistule, seega ka Haanja Looduspargi territooriumile, ilma kaitseala

valitseja nõusolekuta püstitanud ühtegi uut ehitist. 2005 sügisel tõi apellant tiigisaarele üle

sauna, mis varem asus kinnistu lõunaosas oja kaldal. Sauna asumist A kinnistul tõendab

Rõuge Vallavalitsuse poolt väljastatud A kinnistul asuvate ehitiste loend nr 7.2-12/483-2

(07.09.2006), mille järgi on 1900 ehitatud ja 2005 renoveeritud 15 m² suurusele saunale

omistatud ehitusregistri kood nr 1133010150.

Ehitise likvideerimise alused on sätestatud EhS, mille § 40 näeb ette ohtliku, ajutise või

ehitusloata püstitatud ehitise likvideerimise korra. Vaidlusaluse sauna näol ei ole tegemist

ühegi viidatud paragrahvis ettenähtud ehitisega, mille olemasolu annaks aluse selle

likvideerimiseks. Tegemist ei ole ohtliku ega ajutise ehitisega. Eelpoolviidatud Rõuge

Vallavalitsuse poolt väljastatud ehitiste loendist tulenevalt on sauna näol tegemist seadusliku

ehitisega, mis on ehitatud 1900 ja renoveeritud 2005, seega omab kõnealune saun

renoveerituna ka muinsuskaitselist väärtust. Rõuge valla ehitusmääruse kohaselt ei ole alla

20 m² väikeehitise renoveerimiseks ja/või taaspüstitamiseks vaja kirjalikku nõusolekut ega

ehitusluba. Seega ei saa antud sauna renoveerimiseks ja/või taaspüstitamiseks nõuda ehitusloa

olemasolu. Muid asjaolusid, mis annaksid seadusest tuleneva aluse ehitise likvideerimiseks,

EhS ette ei näe.

Vastustajal puudus seadusest tulenev võimalus teha apellandile ettekirjutus ehitise

likvideerimiseks. Haanja looduspargi kaitse-eeskirja p 23 alapunkt 3 näeb tõepoolest ette

selle, et uute ehitiste püstitamiseks on vajalik looduspargi valitseja nõusolek. Isegi juhul, kui

apellandi tegevust oleks võimalik käsitleda uue ehitise püstitamisena Haanja looduspargi

kaitse-eeskirja p 23 alapunkt 3 tähenduses, ei anna vastava nõusoleku puudumine seaduslikku

alust nõuda ehitise likvideerimist, sest likvideerimise alused sätestab EhS § 40. Ettekirjutuse

vastava punkti näol on tegemist õigusvastase ja tühistamisele kuuluva ettekirjutusega, mille

täitmist ei saa vastustaja apellandilt nõuda.

Maakatastriseaduse (edaspidi MaaKatS) § 18 lg 8 sätestab, et maatulundusmaa sihtotstarbega

katastriüksusel

paiknevate

ehitistega

ühtse

kompleksi

moodustavate

ehitiste

või

maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike ehitiste püstitamiseks või

tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamiseks iseseisvat katastriüksust ei moodustata ning vajaduse

korral määratakse maale MaaKatS § 18 lg-s 7 sätestatud korras mitu sihtotstarvet. Suvilast

mõnekümne meetri kaugusel tiigisaarel asuv saun moodustab ühtse kompleksi olemasoleva

suvilaga, olles otseselt selle teenindamiseks ettenähtud ehitis ning seega on täidetud

MaaKatS § 18 lg-s 8 ette nähtud "ühtse kompleksi" nõue ja eraldi katastriüksuse

moodustamine ei ole nõutav. Apellant taotles maa, millel kõnealune ehitis asub, sihtotstarbe

muutmist, kuid Rõuge Vallavolikogu ei ole maa sihtotstarvet muutnud ega määranud

kinnistule mitut sihtotstarvet. Ei halduskohus ega ka vastustaja ei ole sisuliselt põhjendanud

seda, miks ei moodusta saun suvilaga ühtset kompleksi. Tegemist on teineteist teenindavate

ehitistega. Asjaolu, et kahe ehitise vahel on vesi ja sild, ei mõjuta nendevahelist seotust mingil

moel. Juhul, kui saun oleks paiknenud mitte tiigi keskel oleval saarel, vaid lihtsalt

mõnekümne meetri kaugusel suvilast, oleks tegemist samamoodi ühtsesse kompleksi

kuuluvate ehitistega, sest suvilas elavad isikud kasutavad igapäevaseks pesemiseks sauna ning

sauna ei oleks ja seda ei kasutataks kui ei oleks olemas suvilat.

Taoline ettekirjutus, kus tehakse isikule ettepanek esitada taotlus, mille osas on juba

ettekirjutuses endas võetud seisukohta taotluse mitterahuldamise osas, ei ole õiguspärane.

Ettekirjutuse eesmärk peaks olema anda isikule ka reaalne võimalus ettekirjutuses sätestatut

realiseerida, mida aga käesoleval juhul tehtud ei ole.

Halduskohus on leidnud, et ettekirjutus pinnasrajatise osas on õiguspärane ja täidetav.

Apellant antud järeldusega ei nõustu, kuna halduskohus ei ole oma seisukohta sisuliselt

põhjendanud, vaid on käsitlenud üksnes seda, miks ei saa väärteomenetluses pinnasrajatise

osas tuvastatut kasutada käesolevas menetluses. Isegi juhul, kui haldusmenetluses ei saa

otseselt kasutada väärteomenetluses tuvastatud asjaolusid, näitavad väärteomenetluses

vastustaja poolt esitatud seisukohad siiski vastustaja arvamust konkreetse vaidlusobjekti

suhtes. Tegemist on kaudse tõendiga, millega tuleks arvestada vastustaja seisukohtade

põhjendatusele hinnangu andmisel. Nii väärteomenetluses kui ka haldusmenetluses tehtud

ettekirjutus on sama sisuga s. o likvideerida muldvall. Selle nõude aluseks on nii

väärteomenetluses kui ka haldusmenetluses olnud samad asjaolud – väidetav vastuolu Haanja

looduspargi põhieesmärkidega. Võrumaa Keskkonnateenistus kaitseala valitsejana ei ole

apellandile pakkunud ühtegi alternatiivset varianti antud mullavalliga seonduvalt ning on

leidnud, et ainuvõimalik lahendus on mullavalli likvideerimine ning seal kasvavate puude

hävitamine. Võrumaa Keskkonnateenistus on ettekirjutuses avaldanud seisukoha, et

omavolilise pinnamoe muutmisega kinnistu lõunaosa tiigi süvenduspinnase planeerimisel on

mindud vastuollu Haanja looduspargi kaitse põhieesmärkidega - maastikuväärtuste ja

pärandkultuurmaastiku kaitsega. Kuskilt ei tulene aga, milles seisneb A kinnistu lõunaosas

oleva tiigi juures asuva muldvalli vastuolu Haanja looduspargi kaitse põhieesmärkidega.

Samuti ei ole Võrumaa Keskkonnateenistus esitanud omapoolseid selgitusi, ettepanekuid

kuidas tekkinud olukord lahendada. Mullavall ning seal kasvavad puud iseenesest ei kahjusta

Haanja looduspargi kui terviku maastikuväärtust ning seetõttu peaks olema võimalik

olemasoleva olukorra kohandamine vastavalt eelpooltoodud eesmärkidele. Vastustaja ei ole

selgitanud, mida tähendab mullavalli vastuolu maastikuväärtuste ja pärandkultuurmaastiku

kaitsega. Niikaua, kui ei ole leidnud tõendamist ja põhistamist, et apellandi poolt rajatud

muldvall on väidetavalt vastuolus maastikuväärtuste ja pärandkultuurmaastiku kaitsega, ei saa

panna apellandile kohustust muldvalli likvideerida.

Ettekirjutus pinnasrajatise likvideerimiseks ei ole proportsionaalne saavutatavat õigushüve ja

apellandi õiguste riivet silmas pidades ning tekitab apellandile liigseid koormisi.

Väärteomenetluse käigus asus vastustaja seisukohale, et muldvalli likvideerimine ei ole

vajalik. Taolise seisukoha alusel tekkis apellandil põhjendatult õiguspärane ootus selles osas,

et vastustaja poolt kord antud seisukoht muldvalli osas jääb ka kehtima. Ettekirjutuse

tegemisega muldvalli likvideerimiseks on vastustaja rikkunud õiguspärase ootuse põhimõtet

ning muutnud oma varasemalt antud seisukohta, kuigi nii väärteomenetluses kui ka

haldusmenetluses antud seisukohtade aluseks olevad asjaolud ja põhjendused on samad.

Vastustaja taoline tegevus on ilmselgelt õiguse üldise põhimõttega vastuolus, mistõttu ei ole

põhjendatud kõrvale jätta vastustaja poolt väärteomenetluse käigus muldvalli kohta juba

esitatud arvamust. Haanja looduspargi kaitse eeskiri ei ole ülimuslik õiguse üldpõhimõtete ja

Eesti Vabariigi põhiseaduse suhtes, mille kohaselt on maaomanikul õigus oma maad

seadustega kooskõlas vabalt valitseda.

Kuigi ettekirjutuse resolutiivosast ei nähtu, kus kõnealune muldkeha ühes truubiga asub, on

vastustaja ilmselt pidanud silmas ettekirjutuse I osa punktis 2.5 toodut, mille kohaselt on M

maaüksuse idaosast läbi A kinnistu M kinnistu õuealale suunduvat vooluveekogu (oja)

süvendatud ja sellele on ehitatud kruusasest kaevisest muldkeha, milles on plastist toru.

Kuivõrd kaebuses oli esitatud üksnes kaebajapoolne oletus selles osas, millist rajatist on

vastustaja silmas pidanud, siis pidanuks halduskohus tuvastama, kus ja millise rajatisega on

ettekirjutuse resolutiivosa punktis 4 tegemist. Halduskohus ei ole vastavat asjaolu tuvastanud,

vaid on öelnud seisukoha ja põhjenduse truubi osas üksnes kahes lauses. Halduskohtu poolt

toodud põhjendus vee takistusteta läbipääsu tagamise ettekirjutuse tühistamata jätmiseks ei

ole arusaadav ja üheselt mõistetav alljärgnevatel põhjustel: ettekirjutuse punktis 4 on kaebajat

kohustatud tagama vee takistusteta läbipääs A kinnistule viiva tee muldkehas olevast truubist,

ent halduskohtu poolt toodud põhjenduses on juttu 70 cm kõrgusel asuvast truubist. Ilmselt

peab halduskohus siinjuures silmas kraavist ülepääsu muldkeha, milles asuv ülevoolutoru on

kraavi põhjast 70 cm kõrgusel. 70 cm kõrgusel asuva truubiga rajatis asub A kinnistule viiva

tee muldkehast üle kümne meetri kaugusel ega saa seetõttu füüsiliselt kuidagi takistada vee

läbipääsu enam kui 10 meetrit eemal asuvas truubis, mistõttu halduskohtu põhjendus

ettekirjutuse tühistamisest keeldumiseks ei ole asjakohane.

Halduskohus on jätnud analüüsimata, kas ettekirjutus vee takistusteta läbipääsu tagamise osas

on põhjendatud või mitte. Halduskohus ei saa ettekirjutuse õiguspärasust põhjendada üksnes

väitega, et vee takistuseta läbipääs tuleb tagada ning seetõttu ei saa olla vaidlustki selles, kas

ettekirjutus on põhjendatud või mitte. Halduskohus on antud ettekirjutuse punkti jätnud

sisuliselt analüüsimata ning välja selgitamata olulised asjaolud – eelkõige selle, kas vee

läbipääs on üldse takistatud.

Ettekirjutusest

nr

15000508

ei

nähtu,

et

vee

läbivoolu

takistus,

mille

kõrvaldamiseks/eemaldamiseks kaebuse esitajat kohustatakse, on tingitud tema käitumisest.

Võrumaa Keskkonnateenistuse 20.06.2008 seisukohtadest tulenevalt on kaasatud isik antud

ettekirjutuse punkti osas esitanud üksnes oletuslikke väiteid: „Toru kõrgus on kraavi põhjast

kõrgemal, mis on ilmselt tingitud sellest, et kraavi süvendamise tulemusel kaevati kraavi põhi

esialgsest kõrgusest madalamaks ning sellest tulenevalt enam ülevoolu ei toimunud. Ilmselt

mõjutas veevoolu katkemist läbi teealuse truubi ka A kinnistu lõunaosas asuva tiigi

väljavoolule tõkestusrajatise ehitamine“. Oma seisukohas on kaasatud isik kasutanud igas

lauses sõna ilmselt, mis viitab sellele, et väited selle kohta, kes on truubi paigaldanud ning

millal ja mis asjaoludel see tehtud on, on oletuslikud. Samuti ei nähtu halduskohtu

põhjendustest seda, millisest tõendist nähtuvalt tuleneb halduskohtu järeldus, et tegemist on

70 cm kõrgusel asuva truubiga.

A kinnistule viiva tee muldkeha kohta on E. Pool selgitanud Keskkonnainspektsioonile, et

vastav muldkeha on vaidlusaluses kohas olnud temast mitteolenevatel põhjustel s.t. kinnistule

viiv tee on olnud seal juba varem, mida on selgelt ja üheselt mõistetavalt näha mitmetelt

ettekirjutusele eelnenud uurimistoimingutes kasutatud katastriplaanidelt. A kinnistule viiva

tee muldkehas olev truup on sinna paigaldatud aastakümneid tagasi ja mingeid lisatakistusi ei

ole kaebuse esitaja teinud. Seega on vastustaja pannud apellandile ettekirjutusega

põhjendamatuid kohustusi, mille eest apellant ei ole vastutav. Halduskohtumenetluse käigus

ei ole leidnud tuvastamist, et apellant oleks teinud takistusi vee läbipääsuks. Juhul kui see on

vajalik, on apellant hea tahte märgiks nõus tegema toiminguid vastavalt antavatele

juhtnööridele, kuid kuna muldkehas oleva truubi näol on vastustaja arvates tegemist

rajatisega, on vee takistuseta läbipääsu tagamiseks vajalikud konkreetsed vastustajapoolsed

juhised. Vastavaid juhiseid ei ole aga vastustaja andnud, ilma milleta ei saa apellant vajalikke

toiminguid teha. Juhiste puudumisel ei ole välistatud, et vastustaja või Võrumaa

Keskkonnateenistus hakkab apellanti süüdistama, et tema poolt teostatav tegevus ei ole

Haanja looduspargi põhieesmärkidega kooskõlas.

Ka ei ole vastustaja ega halduskohus oma otsustes selgitanud, missugustest õigusaktidest

tulenevalt kohustatakse apellanti vee takistusteta läbivoolu tagama. Ettekirjutuse 15000508

osast V nähtub, et A kinnistule viiva teetruubi veeläbilaskvuse tagamist nõuab Mati Mursal.

Mati ja Milvi Mursal andsid kohtus teadlikult vale sisuga ja apellanti ja tema tegevust

laimavaid ütlusi ning seda tulenevalt soovist tekitada apellandile võimalikult suurt igakülgset

kahju. Kolmandad isikud on juba aastaid esitanud apellandi ja tema mis iganes tegevuse kohta

erinevatele ametkondadele kaebusi, mis on osutunud põhjendamatuteks, kuid kahjuks ei nähtu

vastav asjaolu kohtu materjalidest. Neist asjaoludest lähtuvalt jääb arusaamatuks vastustaja

mõjutatus perekond Mursalite poolt, kelle ilmsel survel on ettekirjutusse lisatud alusetu

üldsõnaline kohustus vee takistusteta läbipääsu tagamisest A kinnistule viiva tee muldkehas

olevast truubist.

Ettekirjutusest ei nähtu, mil moel on tõendatud vee läbipääsu oletuslik takistamine A

kinnistule viiva tee muldkehas. Kuna ei ettekirjutusest ega kohtuotsusest ei nähtu ka seda, kas

üldse või kui palju on veevoolu väidetavalt takistatud, siis sellest tulenevalt on ettekirjutuse nr

15000508 resolutiivosa punkt 4 sisutu ja kuulub tühistamisele õigusliku aluse puudumise

tõttu. Seega on vastava ettekirjutuse punkti näol tegemist õigusvastase ja tühistamisele

kuuluva ettekirjutusega, mille täitmist ei saa vastustaja apellandilt nõuda.

Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna 07.01.2008 ettekirjutus nr 15000508 on

motiveerimata, selle tegemisel ei ole arvestatud oluliste apellandi poolt esitatud faktiliste

asjaoludega, selles esitatud ettekirjutused on osaliselt sisutud ning apellandi õigusi

põhjendamatult koormavad. Kõiki ettekirjutuse aluseks olevaid asjaolusid ei ole tuvastanud

ka halduskohus ning apellandi arvates on halduskohus menetlusnormi rikkudes jõudnud

ebaõigele järeldusele, et ettekirjutus nr 15000508 on õiguspärane.

Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna 05.03.2008 ettekirjutuse nr 15004008

resolutiivosast ei nähtu, millised konkreetsed õigusaktid on olnud vastustaja poolt nõutavate

vajalike lubade andmise aluseks s. t kust tuleneb ettekirjutuse resolutiivosa punktis 3 viidatud

lubade kohustuslikkus. Kuigi vaidlusalune haldusakt ei kuulu õiguslikele alustele ebapiisava

viitamise tõttu tühistamisele, lasus halduskohtul siiski kohustus tuvastada täpsed ettekirjutuse

aluseks olevad õiguslikud alused ning need ka kohtuotsuse põhjenduses esitada (HKMS § 25

lg 3). Vaatamata sellele, kas haldusakt on olnud apellandi jaoks kontrollitav või mitte, on

õigusliku aluse tuvastamine kohustuslik. Käesoleval juhul ei ole täpset õiguslikku alust

esitanud oma ettekirjutuses vastustaja ega otsuses ka halduskohus.

Halduskohus on materiaalõiguse ebaõige tõlgendamise tulemusena jõudnud ebaõigele

seisukohale, et apellandi tegevuseks on vajalikud ettekirjutuses viidatud load. Apellandi poolt

tehtavad tööd ei ole sellised, milleks on vaja vee erikasutusluba ja kaevamisluba.

VeeS § 2 p-st 13 tulenevalt on vee erikasutusluba kiritõend tegevuse lubamiseks, milles

teatatakse tingimused kasutatava vee hulga, suubla ning veekasutusega kaasnevate kohustuste

ja piirangute kohta. VeeS § 8 lg 2 sätestab juhud, mil peab olema vee erikasutusluba.

Ka siinkohal on halduskohus otsuse tegemisel jätnud tähelepanuta olulise tõendi, milleks on

keskkonnaminister kiri nr 11-10/14439-2 (26.03.2007).

Vaatamata sellele, et keskkonnaministri kirjast nähtuvalt ei laiene VeeS-s sätestatud piirangud

apellandi kinnistul asuvale kunstlikult rajatud veekogule, käsitleb apellant ka vee

erikasutusloaga seonduvat. Ettekirjutusest tulenevalt on vastustaja hinnangul apellandi poolt

teostatud tööd, milleks on vajalik vee erikasutusluba, veetaseme alandamine ja veekogu

süvendamine. VeeS-st ei tulene, mis on süvendamine VeeS § 8 lg 2 p 6 tähenduses, milleks

on vajalik vee erikasutusluba. Seega on antud mõiste sisustamine jäetud vastavate ametnike

otsustada. Küll on mõiste „veekogu süvendamine” mõneti lahti selgitatud kaebuse esitajale

saadetud Võrumaa Keskkonnateenistuse 16.10.2006 kirjas nr 44-3-1/2774-4, kus on sulgudes

viidatud antud mõiste selgituseks – mineraalse ainese eemaldamine. See, millena aga on

käsitletav mineraalse ainese eemaldamine, vajab omakorda lahtiselgitamist ja –mõtestamist.

Vaidlusalusest ettekirjutusest ei nähtu, et apellandi poolt või tema korraldusel oleks A

kinnistu põhjaosas asuvast tiigist eemaldatud mineraalset ainest. Nagu juba eespool viidatud,

puudub ettekirjutuses igasugune selgitus väljendi „veekogu süvendamine” osas. Halduskohtu

otsusest tulenevalt on kohtu hinnangul apellandi tegevus käsitletav veekogu süvendamisena,

kuna muuhulgas eemaldati mineraalset pinnast. Halduskohus ei ole põhjendanud, millisele

tõendile tuginedes on ta jõudnud järeldusele, et apellandi tegevuse käigus on eemaldatud ka

mineraalset ainest. HKMS § 25 lg 2 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud

ning rajanema üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditel. Kui kohus loeb teatud asjaolu

tuvastatuks, peab ta otsuses esitama ühtlasi viite vastavale tõendile. Apellandi poolt teostatud

tööd ei ole käsitletavad veekogu süvendamisena, mistõttu vastustajal puudus vajadus teha

ettekirjutus vee erikasutusloa taotlemiseks ning seega kuulub ettekirjutus selles osas

tühistamisele.

Halduskohus on muuhulgas viidanud ka KeHJS § 6 lg 1 p-le 7, mille kohaselt on tegemist

olulise keskkonnamõjuga, kui muud veekogu süvendatakse alates pinnase mahust 500

kuupmeetrit ning taolise tegevuse puhul on sama seaduse § 3 p 1 kohaselt keskkonnamõju

hindamine kohustuslik. Sealjuures on halduskohus esitanud hüpoteesi, et juhul kui apellandi

tegevuse puhul on tegemist olulise keskkonnamõjuga, on lubade olemasolu vaieldamatult

vajalik. Antud sätetele viitamine ei ole asjakohane, kuna ettekirjutusest ei nähtu esiteks seda,

et apellant oleks üldse süvendamisega tegelenud ning teiseks seda, kas eemaldatud on

väidetavalt 500 kuupmeetrit pinnast või rohkem. Vastustaja ei ole apellandile heitnud ette

keskkonnamõjude hindamise vajalikkust ning seega ei ole sellele viitamine asjakohane.

Apellandi poolt tehtud kaevetööd ei olnud ja ei ole ka käesoleval hetkel keelatud

alljärgnevatel põhjustel. Kuigi Haanja looduspargi kaitse-eeskiri ei nõua tiigi puhastamiseks

kaitseala valitsejalt kooskõlastuse taotlemist on apellant 24.11.2006 hea tahte ja koostöösoovi

väljendusena esitanud Haanja looduspargi kaitse korraldajale Riikliku Looduskaitsekeskuse

Võru-Valga-Põlva regioonile avalduse A kinnistu põhjaosas asuva tiigi puhastamiseks

kooskõlastuse saamiseks. 14.12.2006 vastuskirjas teatab Võrumaa Keskkonnateenistus, et ei

anna nõusolekut tiigi puhastamiseks, kuna kõnealune tiik olevat taastatud mõni aasta tagasi

ning ei vajavat puhastamist. Apellant ei vaidlustanud põhjaosas asuva tiigi puhastamiseks

kooskõlastuse andmisest keeldumist, sest kooskõlastuse andmine taoliseks tegevuseks ei ole

nõutav. Alljärgnevaga soovis apellant halduskohtule näidata, et kuigi ühel ja samal kinnistul

asuvate erinevate tiikide taimestik ja seisukord on samasugune, on üks ja sama ametnik

pidanud ühe tiigi puhastamist vajalikuks, kuid teise tiigi puhastamist keelanud. Taoline

tegevus näitab ametniku asjatundmatust ja käitumise vastuolulisust. Keskkonnainspektsiooni

poolt on 06.10.2006 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, kus Võrumaa keskkonnakaitse

vaneminspektor Ain Ruthe on vaatlusega tuvastanud järgmist: „A kinnistu põhjaosas olevas

tiigis on hulgaliselt penikeelt, äärtes vähe hundinuia, kaldal puju, ristik, angervaks, paiseleht.

Kinnistu keskosas asuva väiksema tiigi taimestiku tihedus on võrreldav kinnistu põhjaossa

rajatud tiigiga“. Seega on inspektor vaatluse tulemusena andnud hinnangu, et mõlema tiigi

taimestik on samasugune. 16.10.2006 on Võrumaa Keskkonnateenistus andnud kinnistu

keskosas asuva tiigi puhastamiseks loa. Kinnistu keskosas asuva tiigiga samasuguses

seisukorras oleva põhjatiigi puhastamiseks ei ole aga Võrumaa Keskkonnateenistus samuti

juhataja Ena Poltimäe isikus, 14.12.2006 luba andnud meelevaldse põhjendusega, et kuna tiik

on taastatud mõned aastad tagasi, ei vajavat see puhastamist. Nimetatud Keskkonnateenistuse

keeldumine sisaldab ka mitmeid sihilikke faktivigu: kõnealune tiik oli kaevatud eelmisel

(2005) aastal, mitte taastatud mõned aastad tagasi. Kinnistu põhjaosas asuva tiigi seisukorda

näitab kaebuse esitaja poolt vaidlustatud ettekirjutuse nr 15000508 kohta avatud toimiku lk-l

96 olev foto. Võrumaa Keskkonnateenistuse eeltoodud vastuoluline käitumine näitab seda, et

isikute suhtes kohustavate toimingute tegemisel või soodustavate toimingute mittetegemisel ei

ole lähtutud faktilistest asjaoludest, vaid otsused on langetatud ametnike suva alusel.

Halduskohus on viidatud apellandi poolt esitatud tõendid jätnud otsuse tegemisel

põhjendamatult tähelepanuta.

Kuigi ettekirjutuse II osast tulenevalt on viidatud Haanja looduspargi kaitse-eeskirja p-le 23,

mille järgi on kaitseala piiranguvööndis keelatud looduspargi valitseja nõusolekuta veekogude

veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine, ei ole vastav asjaolu ettekirjutuse

tegemise aluseks. A kinnistu põhjaosa tiigi puhastustöödest tulenev tiigi veetaseme ajutine

loomulik

alanemine

kaevetööde

tegemise

ajaks

ja

võsastunud

kallaste

kordategemine/kindlustamine ei ole käsitletavad Haanja looduspargi kaitse-eeskirja p 23

rikkumisena. Viimaste kaevetöödega on avanenud põhjatiiki suubuvad allikad, mis edaspidi

tagab senise kasutuskõlbmatu ja madalatasemelise tiigi veega täitumise ja võimaldab tiiki

kasutada nt kalakasvatuseks. Tegemist on looduslike asjaoludega, millega ettekirjutuse tegija

pidanuks arvestama, mitte aga tegema n-ö kohustuslikus korras ettekirjutuse, asjaoludesse

süüvimata.

Kaevamisloaga seonduvalt on ettekirjutuses märkimata viide konkreetsele Rõuge valla

kaevetööde eeskirja punktile, mille alusel on ettekirjutus tehtud ning mille alusel seega

kaevamisloa olemasolu nõutakse. Vastavat punkti ei ole oma otsuses toonud välja ka

halduskohus. Kuna Rõuge valla kaevetööde eeskiri on kehtestatud 22.02.2006, ei olnud

kaebuse esitaja selle olemasolust ja selles sätestatud nõudmistest teadlik. Oluline on seejuures

asjaolu, et vastustaja ei ole varem juhtinud tähelepanu kaeveloa olemasolu vajalikkusele, vaid

on kohe pidanud vajalikuks teha ettekirjutus.

Nimetatud kaevetööde peatamise korraldus ei ole proportsionaalne saavutatavat õigushüve ja

apellandi õiguste riivet silmas pidades ning tekitab apellandile liigseid koormisi.

Vaneminspektor Ain Ruthe otsus kaevetööde peatamisest oli vale otsus, sest inspektor

tunnistas halduskohtu istungitel, et apellandil oli olemas kaitseala valitseja nõusolek tiigi

kaevamiseks. Kui ametniku poolt on ettekirjutuse tegemise aluseks olev esimene toiming juba

vastuolus seadusega, ei saa olla ametniku edasised sama ettekirjutusega seonduvad toimingud

seadusega kooskõlas, sest sisuliselt jätkatakse ebaseaduslikult alustatud menetlust järgnevate

ebaseaduslike toimingutega.

9. Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakond vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt ei ole apellatsioonkaebus põhjendatud osas, mis käsitleb A kinnistu

tiigist väljuva kraavi ja M kinnistult tuleva kraavi kokkupuutealale püstitatud kahe uue

pinnasrajatise likvideerimist. Apellandi väited, et samas kohas asus varemalt muldkeha, mida

mööda oli võimalik kraavi ületada ning milles asendati ainult raudtoru ning sellele paigutatud

väike pinnasekiht, on ümber lükatud tunnistajate (M. Mursal, O. Toots) ütlustega, keda saab

usaldusväärseks pidada. Mingil kohal mingil ajahetkel asunud ehitise olemasolu ei anna

õigust antud koha lähedale tulevikus uusi ehitisi püstitada. E. Pool on püstitanud kaks uut

pinnasrajatist ehk ehitist EhS § 2 lg-te 1 ja 3 mõistes, mille püstitamiseks oleks pidanud LKS

§ 31 lg p 8 järgi olema kaitseala valitseja nõusolek. Apellant on jätnud ehitamisel täitmata

veel mitmed veeseaduse ja selle alamaktide nõuded, millele on viidatud ettekirjutuses ning

mis eelpooltooduga koosmõjus on loonud vajaduse ettekirjutuse tegemiseks. Nõus ei saa olla

apellandi seisukohaga, et looduslikku veetaset saab tekitada tõkestusrajatiste paigutamisega

vooluveekogule.

Apellant on esitanud teadvalt eksitava viite, nagu Võrumaa Keskkonnateenistuse seisukoha

järgi peaks likvideerima kraavist ülepääsu võimaldavale teemuldele lisaks ka A kinnistule

viiva seal aastakümneid paiknenud tee. Ettekirjutuse viidatud punktis on kaitseala valitseja

andnud seisukoha ettekirjutuse osas I punktides 2.5 ja 2.6 kirjeldatud rajatiste osas, mida

käsitleb ettekirjutuse resolutiivosa VI punkt 1 kuni 1.3. Teemulde ja selles paikneva

truubitoru kõrgusest ja sulgemisega seonduvat käsitleb ettekirjutuse osa V ja resolutiivosa VI

punkt 4.

Kaebuse esitajale on korduvalt haldusmenetluse käigus selgitatud võimalusi tekkinud

olukorra lahendamiseks läbi kaitseala valitsejale Võrumaa Keskkonnateenistusele taotluste

esitamise, mida E. Pool on ka ise soovinud. Seega jääb selgusetuks apellandi vaidlus

ettekirjutuse leebemate meetmete õigusvastaseks tunnistamise osas. Ettekirjutusega on antud

E. Poolile võimalus valida ettekirjutuse täitmise viis. Keskkonnateenistuselt ehitiste

püstitamiseks või kasutamiseks luba taotledes oleks kaitseala valitseja saanud seada tingimusi

(nt läbivooltorude asumine kõrgusel, mis ei tõkestaks vooluvett olulisel määral), mis oleksid

taganud nii kohustatud isku huvide kui avalikkuse ja kolmandate isikute huvide kaitse.

Apellandi viide R. Randveri kirjale nr 11-10/14439-2 kui ettekirjutuse tegemise vajaduse

äralangemise alusele ei ole kohane. Kindlasti ei saa kaitsealal paiknevate veekogude mõjude

hindamise puhul piirduda ainult nende tekke viisi vaatlemisega. Veekogu rajamine või

süvendamine kaitsealal sh Natura alal võib tuua kaasa pöördumatuid muutusi veerežiimis või

kogu ökoloogiliste sidemete võrgustikus. Hinnagut kavandatavate tegevuste võimalikele

mõjudele lähtudes ettevaatusprintsiibist annab kaitseala valitseja kaasates kaitse korraldaja

ning vajadusel eksperte. Taotluste esitamine kavandatavateks tegevusteks, tagasiside saamine

ning valitseja poolt tehtava otsuse vaidlustamise võimalus on ka arendaja jaoks oluline

garantii vältimaks võimalike kahjulike mõjusid ja kaasnevate kahjude hüvitamise kohustust.

Apellant ei saa loota õigusvastaselt tekitatud olukorra püsimajäämist viidates oma

teistsugusele arusaamisele kehtivatest õigusnormidest. Enne ettekirjutuse tegemist on

apellant saanud kasutada kõiki võimalusi tekkinud olukorra iseseisvaks õiguspäraseks

lahendamiseks.

Vastustaja on andnud kaks võimalust kaitseala valitseja nõusolekuta püstitatud ehitise

likvideerimiseks selle praegusest asukohast: sauna lammutamine või teisaldamine elamumaa

sihtotstarbega maaüksusele või õuemaale. Vaidlust ei saa olla osas, mis käsitleb sauna kui

uue ehitise püstitamist tema praegusesse asukohta. Ehitis on EhS § 2 mõistes aluspinnasega

kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Sealhulgas on

ehitise olulised tunnused nii kohtkindlus kui terviklikkus. Ehitisregistri kirje, mis kuulub

teises asukohas õuealal asunud hävinud ehitisele, ei saa olla kaitseala valitseja nõusolekuta

uue ehitise kaitsealal suvalisse kohta maatulundusmaale püstitamise aluseks isegi siis, kui uue

ehitise püstitamisel oleks kasutatud väikest osa endise ehitise materjalist või uus ehitis oleks

aastaid tagasi kinnistul paiknenud ehitisele väliselt sarnane.

Pinnasrajatise puhul on apellant viidanud oma põhiseaduslikule õigusele maad seadustega

kooskõlas valitseda. Võrumaa Keskkonnateenistusele on looduskaitseseaduse ja Vabariigi

Valitsuse määrusega nr 300 (28.08.1995) vastu võetud Haanja looduspargi kaitse-eeskirja

alusel antud õigus ja kohustus tagada kaitsealal maastiku, ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitse,

puhkevõimaluste, turismi ja kohaliku eluolu edendamine ning loodusvarade säästlik

kasutamine toimub rahvuslikes huvides. Looduskaitsealaste õigusaktide alusel kaitseala

valitsemine (sh tegevustele tingimuste seadmine ja vajadusel keelamine) ei ole vastuolus

isiku omandiõiguste kaitse põhimõtetega.

Seoses A kinnistule viiva tee muldkehas oleva truubiga selgitab vastustaja, et

halduskohtumenetluses ei olnud vaidlust osas, mis puudutab tee muldkeha ja truubi jäämist

nende praegusesse asukohta. Tuleb möönda, et tänu kraavi süvendustöödele on truubitoru

jäänud praegusele kõrgusele ehk kraavi põhjast üle 70 cm kõrgemale (truubitoru otsa kõrgus

on sarnane kraavide ühinemiskohas oleva pinnasrajatise ülevoolu kõrgusega). Vastustaja ei

ole kohustanud apellanti lammutama teemullet ega paigutama truubitoru teisele asukohale

ega kõrgusele. Tuvastatud on, et truubitoru ots on suletud kividega ning pinnasega, mis

takistab vee voolu läbi teetruubi. Sellest lähtuvalt on sisustatud ettekirjutus nõudega tagada

vee takitusteta läbivool, mis tähendab toru otstes oleva pinnase ja kivide mehaanilist

eemaldamist ja veevoolu tagamist.

Apellant on toime pannud veekogu süvendustööd, mida ei saa teha ilma ettekirjutuses

kirjeldatud lubadeta. Apellandi viide asjaolule, et vastustaja on jätnud Rõuge valla

kaevetööde eeskirja viites konkretiseerimata kaevetööde eeskirja punkti, on kohane. Samas

on vastustaja seisukohal, et nõue on kohustatud subjektile arusaadav ja täidetav. Apellant on

vääralt

tõlgendanud

keskkonnaminister

R. Randveri

kirja

11-10/14439-2

sisu.

Keskkonnainspektsioon ei saa ettekirjutuse tegemisel lähtuda ainult ministri poolt viseeritud

kirjast. Suuremahuliste ümberkaudsete alade veerežiimi tõenäoliselt mõjutavate pinnastööde

puhul kaitsealal asuvas olemasolevas veekogus ei saa lähtuda asjaolust, et minister on kord

asunud seisukohale, et tehisveekogudel puudub keskkonnakaitseline väärtus. Kaitsealale

rajatud veepeegli ja veehulga poolest imepisikesed vesilikutiigid on näiteks üleeuroopalise

tähtsusega II kategooria kaitsealuse liigi ellupaigad, mida rajab Keskkonnaministeerium.

Vastustaja

tegi

tiigi

süvendustööde

peatamise

otsuse

konsulteerides

Võrumaa

Keskkonnateenistuse spetsialistidega ja kohapealset olukorda hinnanuna.

10. Mati Mursal ja Milvi Mursal vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt on valed E. Pooli väited, et tema tegevuse tulemusena ei ole endine

veetase muutunud, ning veevool M kinnistule viivas kuivenduskraavis ei ole tõkestatud. A

kinnistul 2006 veebruaris kaevetöid teostanud O. Toots on tunnistanud, et süvendas A

kinnistu tiigist M kinnistu õuele voolavat kraavi, mille tulemusena voolas A kinnistu tiigist

vesi M kinnistu suunas. Peale veetaseme alanemist süvendas ja laiendas ta tiiki. See näitab,

et tiigist sai vesi ära voolata ning praegu kraavis olevat veevoolu takistavad tõkkerajatised

on sinna hiljem ehitatud. Neid tõkkerajatisi oli E. Poolil vaja selleks, et kaevetööde käigus

tühjaks lastud tiiki hakata vett koguma ning selleks tuli M kinnistu „kopratiigist”

väljavoolavasse kraavi ehitada ette tõke, et vesi kulgeks A kinnistu süvendatud tiiki. Enne

veevoolu tõkestamist voolas vesi pidevalt M kinnistu „kopratiigist” M kinnistu õuealal

asuvasse tiiki.

Kolmandad isikud tegelevad aiandussaaduste kasvatamisega ja vee olemasolu on talu jaoks

ülimalt tähtis. E. Pooli ebaseadusliku vee tõkestamise tulemusena on tekkinud olukord, kus

vesi saab M kinnistule voolata ainult veerohketel aegadel. Sel perioodil, kui M talu aiandus

vajab kõige rohkem vett, ei pääse „kopratiigist” voolav vesi veetõkkest üle ja täidab A tiiki.

2006 suvi oli väga kuiv ja kõik veebruaris tehtud kaevetööd ja veetõkked on kohtule esitatud

fotodel hästi näha. Ka fotode põhjal võib tuvastada, et tõkkerajatised on täiesti uued ehitised,

ning ei saa kuidagi väita, et veetaset ei ole muudetud ja toru on tõkkerajatisse paigaldatud

endisele kõrgusele. Kolmandad isikud on M l tegutsenud üle 15 aasta ja nad ei ole näinud, et

A tiigist väljavoolavas kraavis oleks olemas olnud teine ülepääsukoht peale A kinnistu

juurdepääsutee all oleva teetruubi.

Ettekirjutuse resolutiivosa punkti 4 tühistamine ei ole põhjendatud, sest A kinnistu lõunaosas

asuvast tiigist kuni M kinnistule kulgevat kraavi on E. Pool ilma keskkonnateenistuse ja

vallavalitsuse nõusolekuta süvendanud selliselt, et teetruubi toru on jäänud kraavi põhjast 0,7

m kõrgusele ning on oluliseks loodusliku veevoolu takistuseks. E. Pool on mõlema

truubitoru otsa ette paigaldanud kivid ja ka mättad, et M kinnistu suunas kulgev veevool

oleks tõhusalt takistatud.

Keskkonnaspetsialistid on E. Poolile juba kolm aastat selgitatud, kuidas oleks Haanja

looduspargis asuva kinnistu omanik pidanud toimima enne, kui alustatakse kinnistul

kaevetöödega. Kõigepealt esitatakse taotlus veekogude süvendamiseks ja veetaseme

muutmiseks looduspargi valitsejale, nende nõusoleku korral taotletakse kohalikust

omavalitsusest kaevetöödeks kaeveluba ja ehitustöödeks ehitusluba. E. Pool alustas A

kinnistul kaevetöödega 12.02.2006. Tööde käigus süvendas ta oma kinnistu lõunapoosest

tiigist väljavoolavat kraavi ligi meetri võrra, mille tulemusel hakkas teetruup looduslikku

veevoolu takistama. Samuti süvendas ja laiendas ta oma kinnistu lõunapoolset tiiki. Käisime

13.02.2006 E. Pooli kinnistul vaatamas ja küsimas, mis töid ta kavatseb teha ja kas tal ka

selleks luba on olemas. Seetõttu on E. Pool meid kohtule esitanud ka pahatahtlike naabritena,

kes julgevad temalt küsida lubade olemasolu kohta. Kaevetööde taotluse E. Pool peale tööde

teostamist 16.02.2006 keskkonnateenistusele ka esitas ja kooskõlastus anti 16.03.2006

olemasoleva tiigi puhastamiseks. Kraavide kaevamised ning truupidega tammide rajamised

pole keskkonnateenistusega kooskõlastatud. Samuti ei taotlenud E. Pool enne tööde

teostamist Rõuge Vallavalitsuselt kaeve- ega ehitusluba, kuigi naabrid talle seda soovitasid.

E. Pool on omavoliliselt teostatud kaevetööde käigus muutnud A katastriüksuse kõlvikute

piire ja veekogude kaldajoont ning eiranud LKS § 8 lg 1 ja § 31 lg 2 p 2 ning veekogude

süvendamisega rikkunud VeeS § 8 lg 2 p 6 nõudeid.

Ettekirjutuse nr 15000508 punkti 2 tühistamine ei ole põhjendatud, sest õigusliku aluseta

looduspargi piiranguvööndisse ja veekogu ehituskeeluvööndisse püstitatud saun tuleb

kindlasti kas lammutada või teisaldada selleks ettenähtud maa-alale.

Mursalid on A kinnistu naabritena M kinnistul tegutsenud 1980.aastast alates ja teavad

kindlalt, et eelmine naaber Igor Schmidt põletas selle sauna 1990-date aastate lõpus.

Järelikult E. Pooli jutt 1900 sauna renoveerimisest ja ümbervedamisest on järjekordne vale.

Haaanja looduspargis on ajutiste ehitiste rajamine ilma looduspargi ja vallavalitsusega

kooskõlastamata keelatud.

Ettekirjutuse nr 15000508 punkti 3 tühistamine ei ole põhjendatud, kuna Võrumaa

Keskkonnateenistuse 24.10.2006 kirjas nr 44-6-1/3201 öeldakse, et tegemist on omavolilise

pinnamoe (olemasoleva reljeefi) muutmisega, mis on vastuolus Haanja looduspargi kaitse-

eeskirjas sätestatud kaitse eesmärkidega.

Taastada tuleb endine olukord ning mullavall likvideerida. Mullavalli mõõtmed on 36 x 10 x

1, 5 m ja mullavalli maht on 540 m3 ning see takistab lume sulamisel ja suuremate sadudega

tekkiva veehulga looduslikku äravoolu M kinnistult A kinnistu tiigi suunas. Mullavalli

rajamine on vastuolus Haanja looduspargi kaitse-eeskirjadega ja Rõuge valla kaevetööde

eeskirjadega ja kuulub likvideerimisele kui ebaseaduslik rajatis, mille tõttu tekib M kinnistu

viljapuu aeda lume sulamisel ja sadude korral suur veelomp, mis kahjustab viljapuid.

E. Pooli poolt teostatud kaevetööd olid sellised, milleks on tarvis vee erikasutusluba ja

kaeveluba, mille tõttu oli vastustaja õigustatud ja kohustatud ettekirjutuse nr 15004008

tegemiseks ning vastustaja on tõendanud, et E. Pool teostas veekogu süvendamist. Oluline

on teostatud süvendustööde maht ja asjaolu, et see toimus kaitsealal. Ettekirjutuse

tühistamise taotlus põhjendatud. E. Pool kaevas 2005 tiigi ilma vallavalitsusega

kooskõlastamata ja alustas 2008 veebruaris sama tiigi süvendamist ilma kaeveloata. Alates

2005 on E. Pool kõik kaevetööd oma kinnistul teostanud ilma Rõuge Vallavalitsuselt

kaeveluba taotlemata. Kõik tiikide-kraavide süvendamised, laiendamised ja veetõkete

ehitamised on edaseaduslikud ning seetõttu kuuluvad ka likvideerimisele.

E. Pool on oma kinnistul tegutsenud eirates LKS § 8 lg 1, § 31 lg 2 p 2; VeeS § 8 lg 2 p 6,

§ 23 lg-d 1, 2; Haanja looduspargi kaitse-eeskirju; EhS § 2 lg-d 1-3, 8; § 12 lg 2 ja Rõuge

valla kaevetööde eeskirja §-e 4 ja 19. E. Pool ei ole arvestanud oma tegevuses naabrite

õigustega ning on rikkunud kohaliku veerežiimi. Oma tegevusega on E. Pool tekitanud kahju

Haanja looduspargi ja Natura 2000 alade loodusele.

11. Rõuge Vallavalitsus märgib vastuses apellatsioonkaebusele, et ei nõustu apellandi väitega

selles osas, et A kinnistul asuvate ehitiste nimekirjas on ehitis nimetusega saun, millele on

omistatud ehitusregistri kood 113010150. Kuni 29.10.2007 oli saun tõepoolest

ehistusregistris, kuid kustutati registrist, kuna Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakond

tuvastas väärteomenetluse käigus kogutud teabe põhjal, et ehitusregistris oleva sauna andmed

ei vasta tegelikule olukorrale, kuna saun on täielikult hävinud. Sauna puudumist

asendiplaanil märgitud kohas kinnitab ka Valga Maa-arhiivi poolt 10.10.2007 saadetud

inventariseerimisjoonis. 29.10.2007 tehti Rõuge Vallavalitsuse poolt kanne ehitusregistrisse

ja esitati ehitise likvideerimise teatis. Peale vastava kande tegemist on ehitis ehitisregistri

koodiga 113010150 kasutusest maas. Ehitise likvideerimisest ja ehitise ehitisregistri koodiga

113010150 kasutusest maas olemisest on E. Pooli kirjalikult teavitanud 8.10.2007 kirjaga nr

7.2-12/592-1.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2008 otsus tuleb tühistada

osaliselt ja teha uus otsus. Ringkonnakohus tühistab Keskkonnainspektsiooni Võrumaa

osakonna 07.01.2008 ettekirjutuse nr 15000508 punkti 3 osas. Muus osas tuleb jätta otsus

muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele osas, milles apellant leiab, et ettekirjutuse punkt 1

on ebaseaduslik. Mingil kohal teatud ajal olnud ehitise olemasolu ei anna veel alust sinna

tulevikus uusi ehitisi püstitada. Apellant on püstitanud kaks uut pinnasrajatist ehk ehitist

EhS § 2 lg 1 ja 3 mõttes ning selleks oleks tal pidanud olema LKS § 31 lg 8 järgi kaitseala

valitseja nõusolek. Seda tal ei olnud. Erinevalt apellandist ei kahtle ringkonnakohus

tunnistajate M. Mursali ja O. Tootsi ütlustes. O. Toots on Keskkonnainspektsioonis toimunud

ülekuulamise käigus kinnitanud, et tema käis A kinnistul kaevetöid teostamas. Tema

süvendas kraave. Enne oli kraavil hobusetee, mis oli kividega täidetud ja mille ta eemaldas.

Ülepääsuteed rajas ta kraavile kruusakast pinnasest ja hiljem E. Pool tugevdas selle kividega.

Suvel kuivaga kraavides vett ei olnud. Tunnistaja Mati Mursal on kinnitanud, et 2006. a mais

hakkas E. Pool tõkestama teetruubist vee läbivooolu, pannes teetruubi sissevoolu ette

kividest ja mätastest tõkke. Ettekirjutuses on viidatud ka veeseaduse ja selle alamaktide

nõuetele, mida apellant on eiranud. Veeseadus sätestab, et veekasutaja on kohustatud

hoiduma teiste veekasutajate ja maaomanike õiguste rikkumisest. Ettekirjutuses ei ole kirjas

asjaolu, et apellant peaks likvideerima A kinnistule viiva tee. Teemulde ja selles paikneva

truubitoru kõrgusest ja sulgemisega seonduvat käsitleb ettekirjutuse V osa ja resolutiivosa VI

punkt 4. Ettekirjutuses ei ole kirjas, et muldkehas olevat ülevoolutoru ei tohtinud asendada.

Asjas on tuvastatud, et ülevoolutoru ots on suletud kivide ja pinnasega, mis takistab vee

läbivoolu. Sellega seoses on ettekirjutuses esitatud nõue, et tuleb tagada vee läbivool.

Keskkonnateenistuselt vee voolamist takistavate ehtiste püstitamiseks ja kasutamiseks loa

taotlemisega oleks kaitseala valitseja saanud anda tingimused, mis oleks taganud kõikide

asjast huvitatud isikute õiguste kaitse ja ka avaliku huvi, kuna tegemist on kaitsealaga.

Kraavidele püstitatud rajatiste lammutamise ettekirjutuse aluseks on nii KeJS § 21 lg 2 p 2

kui ka 6, sest omavoliliselt püstitatud ehitistega kaasnes veetaseme muutmine, mis on pidev

keskkonda ja teiste isikute huve kahjustav tegevus.

EhS § 2 alusel on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena

ehitatud terviklik asi. Sauna renoveerimise või taaspüstitamisega siin tegemist ei saa olla,

kuna ka apellant ise ei väida, et vana saun oleks asunud samas kohas. Ka varem mujal asunud

ehitise paigutamine uude asukohta kujutab endast uue ehitise püstitamist. LKS § 38 lg 1 p 5

kohaselt on ehituskeeluvööndi laius allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja

veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valglaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi

eesvoolul 25 meetrit. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on ranna või kalda ehitusvööndis uute

hoonete või rajatiste ehitamine keelatud. Veeseaduse § 2 lg 16 kohaselt on veehoidla

vooluvee tõkestamise või vee pumpamisega või muul viisil maapinna nõkku või kaevatud

süvendisse või tammide vahele rajatud tehisveekogu. Seega on tiigi puhul tegemist

veehoidlaga ning seal kehtivad LKS §-s 35 sätestatud ranna ja kalda kasutamise kitsendused.

Saun kui ehitis ei ole seega pelgalt formaalselt, vaid ka materiaalselt õigusvastane Kuna

vaidlust ei ole selles, et saun on ehitatud tiigi saarele, siis on see ehitatud kehtivaid seadusi

rikkudes ja ettekirjutus selle lammutamiseks või teisaldamiseks on lõppkokkuvõttes

õiguspärane.

Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et ettekirjutus pinnasrajatise osas on õiguspärane.

Haanja looduspargi põhieesmärk on Eesti kõrgemail kuhjelisel saarkõrgustikul asuva ala

kaitse, kus toimub maastiku, ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitse, puhkevõimaluste, turismi ja

kohaliku eluolu edendamine ning loodusvarade säästlik kasutamine rahvuslikes huvides.

Keskkonnateenistus on leidnud, et lõunapoolse, saarega tiigi, puhastamise käigus

väljakaevatud sette planeerimisel ei ole arvestatud olemasolevat reljeefi. Sellisel viisil

maastiku muutmine ei toeta Haanja looduspargi kaitse-eeskirjas sätestatud kaitse eesmärki –

pärandkultuurmaastiku kaitse. Samas puudub ettekirjutuses vajalik põhjendus, milles seisneb

apellandi poolt püstitatud pinnaserajatise vastuolu looduspargi kaitse põhieesmärkidega.

Neid kaalutlusi vaidlustatud ettekirjutuses toodud ei ole. Kuna tegemist on kaalutlusõiguse

alusel antava otsusega ja kaalutlused otsuses puuduvad, siis puudub kohtul alus ka hinnata

seda, kas kaalutlusotsus on antud välja õigetel alustel. Pealegi nagu nähtub asja materjalidest

on apellandi poolt muldvallile pandud kasvama noored puud. Ettekirjutuse täitmine toob

apellandile kaasa küllalt suuri kulutusi, seega on tegemist tema jaoks olulise haldusaktiga,

mis nõuab põhjalikke kaalutlusi. Seega kuulub ettekirjutus selles osas tühistamisele. Samas ei

võta see Keskkonnakaitseinspektsioonilt seda ettekirjutust vaidlustatud osas uuesti teha, kui

selleks on välja toodud mõjuvad põhjused.

Ringkonnakohus leiab, et Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna 05.03.2008

ettekirjutus nr 15004008 kuulub osalisele tühistamisele.

Veeseaduse § 8 järgi peab vee erikasutuseks olema tähtajaline luba, kui toimub veekogu

tõkestamine, paisutamine, veetaseme alandamine või veekogu süvendamine.

Paikliku vaatlus protokolli nr 15004008 kohaselt on A kinnistul toimumas veekogu

süvendustööd, sh põhja pinnase väljakaevamine ja kallaste profiili muutmine. Pinnast on

välja kaevatud tiigi alal tiigi lääneosast kuni veekogus asuva maismaaosani, millel asub saun.

Veekogu alalt on pinnast välja kaevatud ka veekogu kirdeosas. Veekogu alale on kaevatud

ulatuslik süvend, muudetud on veekogu lõunakalda profiili. Ka kontrolli hetkel toimus

veekogu alalt pinnase ja muda väljavedu. Seega on tegemist töödega, milleks on vajalik vee

erikasutusluba. LKS § 31 järgi on kaitseala piiranguvööndis keelatud veekogude kaldajoone

muutmine. Apellandil puudus nõustud luba tööde tegemiseks. Rõuge valla kaevetööde

eeskirja järgi peab kaevetöödeks (kõik pinnasetööd sügavamal kui 30 cm, samuti

planeerimine, kui muudetakse pinnase esialgset kõrgust) olema Rõuge vallavalitsuse kirjalik

luba, mis peab kaevetööde ajal olema kaevetööde asukohas. Seega on käesoleval juhul

vajalik ka kaevamisloa olemasolu vähemalt pinnase planeerimiseks.

Ettekirjutusest ei nähtu, milles seisnevad tasandus- ja muud pinnasetööd ja milliste

õigusaktide alusel on peatatud ja keelatud nende jätkamine enne lubade olemasolu. Selles

osas ei ole ettekirjutus kontrollitav.

Ringkonnakohus jätab apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

(riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud.

Ivo Pilving Maili Lokk

Agu Timmi