2-05-1653/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks - tegemise aeg ja koht

2. märts 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-05-1653 Tsiviilasi AS SEB Pank hagi RN’i vastu 272 476,25 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagi hind hageja AS SEB Pank (endise ärinimega aktsiaselts SEB Eesti Ühispank) hageja lepinguline esindaja K Martinson kostja RN(isikukood xxx, elukoht xxx)

272 476,25 krooni Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud 09.02.2009.a, avalik kohtuistung hageja lepinguline esindaja K Martinson, istungit protokollis sekretär Carmen Vahem RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista RN võlgnevus 272 476,25 krooni (kakssada seitsekümmend kaks tuhat nelisada seitsekümmend kuus krooni ja kakskümmend viis senti) AS-i SEB Pank kasuks.

3. Välja mõista RN menetluskulud 15 000 (viisteist tuhat) krooni AS-i SEB Pank kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 04.05.2005.a esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled 03.11.1997.a laenulepingu, mille alusel sai kostja hagejalt laenu 500 000 krooni maja ostuks. Kostja kohustus tagastama laenu lepingus sätestatud tingimustel 5. novembriks 2012.a ja tasuma laenujäägilt intressi. Nimetatud kohustuste rikkumise korral kohustus kostja tasuma viivist.

Alates 1998.a jaanuarist ei tagastanud kostja laenu ega tasunud intressi. Hageja lõpetas laenulepingu ennetähtaegselt alates 07.03.1998.a. Kostja ise või tema eest on laenulepingu järgselt tasutud 05.12.1997.a 1833,25 krooni ja 18.08.2000.a 324 439,17 krooni, kokku

326 272,42 krooni.

28.04.2005.a seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 3 197 835,53 krooni, millest 173 727,58 krooni moodustab laenujääk, 15 289,94 krooni intressid, 2 885 938,41 krooni viivised laenujäägilt ja 122 879,60 krooni viivised intressilt. Kuna hageja ei soovi kostjat ebamõistlikult koormata, siis vähendab hageja viivisenõuet 83 458,73 kroonini. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista laenujäägi 173 727,58 krooni, intressid

15 289,94 krooni ja viivised 83 458,73 krooni, kokku 272 476,25 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista kohtukulud.

Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. 1997.a novembris sõlmis kostja ostjana ja A T müüjana xxx kinnistu ostu-müügilepingu. Ostu-müügilepingut kinnistusametile ei esitatud ning omanikuvahetus jäi kinnistusraamatusse kandmata. Kostja sai sellest teada alles 2008.a.

1999.a detsembris võttis hageja ühendust AT ja teatas, et kinnistu omanik on jätkuvalt AT. Hageja tegi ettepaneku võõrandada kinnistu hageja poolt nimetatud isikule.

20.12.1999.a sõlmisid AT ja OÜ G kinnistu ostu-müügilepingu, millega kinnistu müüdi OÜ- le G520 000 krooni eest. OÜ G oli hageja koostööpartner. 18.08.2000.a müüs OÜ G kinnistu V T 350 000 krooni eest.

Kuna laenu tagatiseks oli maja kinnistule seatud hüpoteek, siis oleks hageja pidanud tagatise realiseerima avalikul enampakkumisel. Kinnistu müümisel avalikul enampakkumisel oleks kinnistu müügist laekunud vähemalt laenuvõlgnevust kattev summa. Kinnistu turuväärtus oli 2000.a 800 000 krooni. Müües kinnistu 350 000 krooni eest on hageja koos oma koostööpartneriga tekitanud kostjale kahju.

Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 03.11.1997.a laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu 500 000 krooni sihtotstarbega maja ostmiseks. Laenulepingu kohaselt oli intressimääraks Saksa marga kuue kuu LIBOR pluss 8,5 % aastas. Kostja kohustus tagastama laenu koos intressiga graafiku alusel 05. novembriks 2012.a. Laenulepingu üldiste tingimuste punkt 10.6 sätestab, et juhul kui laenusaaja ei ole tähtaegselt tasunud ükskõik millist lepingujärgset makset, maksab laenusaaja viivist kuni 0,5% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest.

07.11.1997.a on AT müüjana ja kostja ostjana sõlminud Rapla vallas külas asuva maja kinnistu ostu-müügilepingu. Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Rapla jaoskonna registriosa nr XXX väljavõttest selgub, et kostjat ei ole maja kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kantud.

Kuigi laenulepingus on märgitud, et lepingu täitmise tagatiseks on hüpoteek Rapla maakonnas külas asuvale maja kinnistule, ei nähtu asja materjalidest, et poolte vahel oleks sõlmitud leping kostja kohustuste täitmise tagamiseks hüpoteegiga. Ka hageja esindaja on menetluse käigus asunud seisukohale, et laenulepingust tulenev nõue ei olnud hüpoteegiga tagatud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis oleksid eelpool märgitu ümber lükanud. Ainuüksi sellest tulenevalt on asjasse puutumatud kõik kostja vastuväited, mis puudutavad maja kinnistu müüki väidetavalt alla turuhinna.

27.02.1998.a on hageja saatnud kostjale lepingust taganemise avalduse, kuna kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. Hagiavalduse kohaselt on kostja põhivõlgnevus

173 727,58 krooni. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et see summa oleks tasutud. Samuti nõuab hageja kostjalt intressi 15 289,94 krooni ja viivist põhivõlalt 83 458,73 krooni. Kostja ei ole intressi ning viivise arvestuslikule küljele vastu vaielnud.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 272 lg

1 sätestas, et laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse (operatiivsesse haldusesse) raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Vastavalt TsK § 222 lg 1, kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. TsK § 190 lg

1 sätestas, et kohustiste täitmist võidakse vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega).

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 173 727,58 krooni, intressid 15 289,94 krooni ja viivised 83 458,73 krooni, kokku 272 476,25 krooni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tulenevalt kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1, tuleb kostjalt hagejale riigilõivu katteks välja mõista 15 000 krooni.

Indrek Soots kohtunik