2-08-20989/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Ene Tsefels

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.02.2009. a Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-20989

Tsiviilasi

A K hagi P Kvastu elatise suurendamise nõudes.

Hagihind

9 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A K (isikukood xxx, elukoht xxx), esindaja A Politanov (xxx);

kostja P K (isikukood xxx, elukoht xxx).

Istungi toimumise aeg

02.02.2009.a.

Istungil osalesid

Hageja A K

Hageja esindaja A Politanov

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Suurendada 28.06.2006.a Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-04-1622 (endine number

2/230-9898/04) välja mõistetud elatise suurust 675 krooni võrra ja välja mõista kostjalt P K elatis 2

175 krooni kuus xxx.a sündinud L M (end. K) ülalpidamiseks alates 27.05.2008.a kuni lapse

täisealiseks saamiseni so xxx.a või elatise suuruse muutumiseni hageja A K kasuks.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse

peale

on

pooltel

õigus

edasi

kaevata

Tallinna

Ringkonnakohtusse

esitades

apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue

A K esitas 27.05.2008.a hagiavalduse P Kvastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt

kulutused lapse, xxx.a. sündinud L M , ülalpidamiseks ühes kuus moodustavad 6 000 krooni. Hageja

kasuks on kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatis summas 1500 kr. Hageja palub elatise

summat suurendada 2000 kr võrra. Hageja palub elatise summas 3500 krooni kostjalt välja mõista alates

hagi esitamisest.02.02.2009.a toimunud kohtuistungil hageja vähendas oma nõuet ja palus kostjalt välja

mõista elatise summas 2 500 krooni, s.o suurendada elatist 1 000 krooni võrra. Menetluskulud, so kulud

õigusabile summas 2500 kr palus jätta kostja kanda.

Kostja seisukoht

Kostja P K kuulati ära erinõude korras 21.11.2008.a Soome Vabariigi Kotka Maakohtus. Kostja leiab, et

elatis summas 3 500 krooni on liiga suur ning on nõus maksma elatist 1 500 krooni kuus. Kostjal ei ole

võimalik maksta hageja poolt nõutavat elatist, kuivõrd kostjal puudub Soomes töökoht. Kostja kinnitab, et ta

on küll nõus koheselt tööle asuma, aga puudub veel piisav soomekeele oskus. Saadava abiraha suurus on

400 eurot, millest hageja sissetulekud on tõenäoliselt suuremad.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et A K hagi P K vastu

elatise suurendamise nõudes kuulub osaliselt rahuldamisele. Asja materjalidest nähtuvalt xxx.a sündinud L

M (end. K) emaks on A K. 28.06.2006.a kohtuotsusega on tuvastatud, et L M põlvneb P K . Seega on L M

vanemateks A K ja P K. Laps on alaealine, kelle ülalpidamise kohustus lasub Perekonnaseaduse (PKS) §

60 lg 1 järgi tema vanematel. L M elab ema juures ning selle üle puudub poolte vahel ka vaidlus. Asjaolu,

et kostjalt P K on välja mõistetud elatis xxx.a. sündinud tütre ülalpidamiseks 1500 kr kuus, on tõendamist

leidnud Harju Maakohtu 28.06.2006.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-04-1622. Hageja peab vajalikuks

väljamõistetud elatise suurust muuta, sest lapse vajadused on suurenenud. Hageja nõue on kooskõlas PkS

§ 61 lg 3, mille kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku

nõudel elatise suurust muuta. Hageja palub kostjalt tütre ülalpidamiseks välja mõista igakuise elatusraha

summas 2 500 krooni, s.o suurendada elatist 1 000 krooni võrra. Hagiavaldusest nähtuvalt moodustavad

kulutused alaealise ülalpidamiseks 6 000 krooni kuus sh näiteks söögile 1 900 krooni, riietele ja jalanõudele

600 krooni, spordiringidest osavõtu kulutused moodustavad 250 krooni etc.

PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi

vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.Asja materjalidest nähtuvalt moodustab hageja töötasu

keskmiselt 14 182 krooni kuus. Kostja sissetulekuks on Soome Vabariigis saadav toetus, mis Soome

Pensioniameti teatise kohaselt moodustab netos 419,76 eurot (t lk 58). Vastavalt PKS § 61 lg 1 kui vanem

ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel

temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on

eestkosteasutus nõude esitanud. Asja kohtuliku menetluse käigus ei ole leidnud tõendamist, et kostja

majanduslik olukord võimaldaks maksta elatist hageja poolt nõutud summas. Kohus on seisukohal, et

igapäevases elus tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks peavad jääma eluks vajalike võimalike kulutuste

piiridesse, arvestades samas lapse vajadusi ja vanemate majanduslikke võimalusi, mida tuleb arvestada

lapsele tehtavate kulutuste planeerimisel. Kuivõrd lapse ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal, asub

kohus seisukohale arvestades poolte majanduslikku olukorda, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

elatis summas 2 175 krooni so ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o suurendada

28.06.2006.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-04-1622 välja mõistetud elatist 675 krooni võrra. Samas peab

kohus vajalikuks märkida, et kostjal tuleb oma elukorraldust muuta ja teha kõik endast olenev sobiva töö

leidmiseks, et täita enda kui lapsevanema kohustust oma alaealist last ülal pidada arvestades seoses lapse

eaga kaasnevaid eelduslikult kasvavaid vajadusi.

Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus vastavalt PKS § 70 lg-le 1 elatise välja alates

elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni

ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel

ülalpidamiskohustust ning ei esinenud § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Seega annab PKS § 70 lg 2

võimaluse mõista kohustatud vanemalt elatis välja tagasiulatuvalt, nähes seejuures selle sätte kohaldamise

eeldustena ette asjaolu, et vanem ei täitnud ülalpidamiskohustust ühe aasta jooksul enne elatisehagi

esitamist ning ei esinenud elatise suuruse vähendamise aluseid. Kuna laps vajab ülalpidamist iga päev, siis

pidanuks elatisenõude esitamiseks õigustatud vanem esitama elatisenõude ülalpidamiskohustust rikkunud

vanema vastu selle õiguse tekkimisest alates (PKS § 50 lg 2). Arvestades asjaolu, et kostjalt on elatis välja

mõistetud kohtuotsusega ja hageja on sellise elatise suurusega nõustunud ja leidnud selle piisava olevat

katmaks lapse tavapäraseid kulutusi, ei pea kohus põhjendatuks suurendada elatist tagasiulatuvalt üks

aasta elatishagi esitamisest vaid hagi esitamisest , so 27.05.2008.a.

Eelnevat arvestades asub kohus seisukohale, et 28.06.2006.a Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-

04-1622 (endine number 2/230-9898/04) välja mõistetud elatist summas 1500 kr tuleb suurendada 675

krooni võrra ja välja mõista kostjalt P Kilt elatis 2 175 krooni kuus xxx.a sündinud L M (end. K)

ülalpidamiseks alates hagi esitamisest so 27.05.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni so xxx.a või

elatise suuruse muutumiseni hageja A K kasuks.

Menetluskulu

Menetluskulu jätta poolte endi kanda juhindudes TsMS § 163 lg 1, mille kohaselt hagilises abieluasjas

kannab kumbki pool oma kulud ise.

Ene Tsefels

Kohtunik